← Eesti

3-22-2432/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2024, Tallinn Haldusasja number 3-22-2432 Haldusasi X kaebus Sotsiaalkindlustusame

) § 28 lg 2 p 11 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud. Eesti NSV taluseaduse § 30 lg 2 sätestab, et talu on maksude maksmisest vabastatud viie aasta jooksul, alates talu loomisest (käesoleva seaduse § 10 lg 3) järgneva kuu esimesest kuupäevast. Sama seaduse § 10 lg 3 ütleb, et faktiline maakasutusõigus ning talu loetakse tekkinuks tema ettenähtud korras registreerimise momendist kohalikus omavalitsusorganis (lisa 2). Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ § 14 lg 2 kohaselt tõendatakse töötamise aega talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud, valla- või linnavalitsuse tõendiga või muu dokumendiga, millest nähtub: 1) talu moodustamine ja tegutsemine viieaastase maksuvabastuse perioodil; 2) talu maksudest vabastamine Eesti NSV taluseaduse alusel; 3) isiku talus töötamise periood.

  1. Kaebaja leiab, et tema talus töötamise periood on tõendatud muude lisatud dokumentidega, nagu kolhoosniku tööraamat, tööraamat, külanõukogu otsus taluperemehe staatuse omistamise kohta ja maaga seotud dokumendid. Kaebaja on seisukohal, et kindlasti saab talus töötamist tõendavaks lugeda ka talule maade eraldamist ja välja mõõtmist tol ajal Soontagana kolhoosi kasutuses olevatest maadest. Kolhoosid ei andnud oma maid ära kergekäeliselt ja alustavad talunikud pidid tõestama võimekust kasutada eraldatud maid põllumajanduslikus tootmises. Vaevalt alustas keegi talu taastamise protsessi ja rasket tööd selleks et seal mitte ise tööd teha. Puistama talus kasvatati üheksakümnendatel aastatel vilja ja kartulit. Talu laudas oli kümme lehma ja sarvilisi kokku üle kolmekümne. Kahjuks kehv tervis ja piimakombinaatidest laekumata raha ei võimaldanud areneda.
  2. Kaebaja hinnangul ei ole Sotsiaalkindlustusameti ametnikud hoolsalt tutvunud tema poolt edastatud dokumentidega ja varasemate analoogset teemat käsitlevate kohtulahenditega (näiteks haldusasi number 3-20-2588), ega täitnud ametniku hoolsuskohustust ja kasutanud kaalutlusõigust. Kuna üheski Sotsiaalkindlustusametile minu pensioniõiguslikku staaži tõendavas dokumendis ei ole selgelt lahti kirjutatud „töötas Puistama talus alates …. kuni …“, siis teiste lisatud dokumentidega ei ole vaevutud tähelepanelikult tutvuma, nende aluse järeldusi tegema ja otsuseid langetama. Sotsiaalkindlustusameti ametnikud ei ole kasutanud neile haldusmenetluse seadusest § 4-st tulenevat kaalutlusõigust.
  3. Kaebaja hinnangul on Sotsiaalkindlustusameti otsus nr TR065838-1 selgete kaalutlusvigadega ning ta palub kohtul see tühistada ja tuvastada tema töötamine Puistama talus perioodil 14.02.1991 kuni 01.03.1993 kaebusele lisatud dokumentide alusel.
  4. Kaebaja täiendas oma kaebust 26.12.
  5. Kaebaja nõustub vastustajaga, et ta asus 01.03.1993 küll uuesti tööle, kuid mitte kolhoosis nagu väidab SKA, vaid Koonga Vallavalitsuses metsatehnikuna. Nimetatud tööleasumine on tuvastatav varasemalt kohtule edastatud tööraamatus.
  6. Kaebaja vabandab ja kinnitab oma täievavas seisukohas, et kohtule esitatud kaebuses on ta ekslikult valesti välja toonud talus töötamise perioodi. Kaebaja töötas Puistama talus taluperemehena alates 15.02.1991 kuni 28.02.1993 ja nimetatud perioodi kohta palub ta kohtul tuvastada tema pensioniõiguslik staaž.
  7. Kaebaja lisab, et oli täiesti teadlik, et tulenevalt Eesti NSV taluseaduse § 34 lg 3 peavad talupere liikmete ja talus töötavate kodanike töötamise arvestust kohaliku omavalitsuse organid, kes kannavad nimetatud töötamise ka tööraamatusse. Tööraamatusse kande tegemiseks pöördus ta kohalikku omavalitsusse ametnike poole. Ametnikud selgitasid, et iga külanõukogu alale 3

(7)3-22-2432 registreeritud talu kohta tuleb koostada toimik ja selleks peab ta neile üle andma talu moodustamise, maade eraldamise ja maksuvabastuse originaaldokumendid. Teatavasti sel ajal veel koopiamasinaid külades ei olnud. Kaebaja keeldus oma talule kuuluvate dokumentide üleandmisest/ ära andmisest külanõukogule ja sai vastuseks, et siis tööraamatut kohaliku omavalitsuse organisse ei võeta ja kannet tööraamatusse talus töötamise ajavahemiku kohta ka ei tehta. Kaebaja ei pidanud seda tol ajal noorema mehena oluliseks, pidas ametnike nõuet ülekohtuseks ja lõi asjale käega. Lääneranna valla valduses on siiani külanõukogule üle antud originaaldokumentidega kaustad. Kaebaja esitab kohtule tõendina Lääneranna VV kirja (dtl 41 ja 47) ja Eesti Talupidajate Keskliidu poolt väljastatud taluperemehe tõendi (dtl 38 ja 48).
  1. SKA ametnike poolt on kaebajalt varasemalt lisaks küsitud talu majandustegevust tõendavaid dokumente. Kahjuks ei ole kaebaja sõnul talu majandustegevusega seotud raamatupidamislikud dokumendid ajavahemikust 1991 – 1993 säilinud ja need sai hävitatud, kui kasutu rämps 20022007 toimunud taluhoonete rekonstrueerimise ajal. Tulenevalt eeltoodud selgitustest ei ole kaebaja ja tema teiste talupere liikmete tööraamatus kandeid talus töötamise ajavahemiku 15.02.1991 kuni 28.02.1993 kohta. Õnneks on meie hulgas veel inimesi, kes saavad vajadusel anda tunnistusi tema ja ta abikaasa talus töötamise perioodi kohta. Vastustaja seisukoht
  2. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb kaebusele vastu.
  3. Sotsiaalkindlustusamet ei arvestanud 26.10.2022 otsusega nr TR065838-1 kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka tema töötamist Puistama talus 14.02.1991 – 01.03.
  4. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (

) § 28 lg 2 p 11 alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega (taluseadus) oli talu maksude maksmisest vabastatud.

  1. Taluseaduse kohaselt on talu põllumajandusliku ettevõtluse vorm, mis baseerub riigi poolt antud või rendilepingu alusel saadud maal, taluperele omandiõiguse alusel kuuluval või rendilepingu alusel saadud tootmisvahenditel, mille põhieesmärgiks on põllumajanduslik kaubatootmine ja traditsioonilise eesti maaelu kujundamine ning mis on taluna registreeritud kohalikus omavalitsusorganis (§ 2 lg 1), kusjuures talu loetakse tekkinuks tema ettenähtud korras registreerimise momendist kohalikus omavalitsusorganis (§ 10 lg 3). Taluseaduse § 30 lg 1 kohaselt maksab talu makse kehtestatud üldise seadusandluse alusel ja lg 2 kohaselt on talu maksude maksmisest vabastatud viie aasta jooksul, alates talu loomisest (taluseaduse § 10 lg 3) järgneva kuu esimesest kuupäevast.
  2. Talus töötavate kodanike töötamise arvestust peavad kohaliku omavalitsuse organid, kes kannavad nimetatud töötamise ka tööraamatusse (taluseaduse § 34 lg 3). Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi 19.09.1990 määrusega nr 22 kinnitatud „Selgitus talupere liikmete ja talus töötavate kodanike töötamise arvestamise kohta“ p 1 kohaselt antakse talusse tööle asumisel talupere liikme või talus töötava kodaniku tööraamat kohaliku omavalitsuse organisse, kus tehakse tööraamatusse märge töövahekorra alustamise kohta vastava tegevusala, kutse või ametikoha (näiteks „taluperemees“, „talupere liige“, „traktorist“ jne.) äranäitamisega. Sissekande aluseks tuli märkida taluniku puhul talu registreerimise otsuse number ja kuupäev, talus töötava kodaniku puhul töölepingu sõlmimise kuupäev. Tööraamat jäi edaspidisele säilitamisele kohaliku omavalitsuse organisse.
  3. Eesti Vabariigi põllumajandusminister V. Lind poolt
  4. jaanuaril 1991 kinnitatud „Juhend taluperemeestele esitatavate nõuete kohta“ p 8 kohaselt annab kohalik omavalitsusorgan samal ajal talu registreerimisega taluperemehele välja taluperemehe tunnistuse.
  5. Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ § 4

(7)3-22-2432 14 lg 2 kohaselt tõendatakse töötamise aega talus, kui kooskõlas taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud, valla- või linnavalitsuse tõendiga või muu dokumendiga, millest nähtub: talu moodustamine ja tegutsemine viieaastase maksuvabastuse perioodil (p 1), talu maksudest vabastamine taluseaduse alusel (p 2) ja isiku talus töötamise periood (p 3).
  1. Haldusmenetluses kogutud dokumentides on alljärgnev teave: - Pärnu Maakonnavalitsus määras 14.12.1990 määrusega nr 717 Eesti NSV Maakoodeksi ja Taluseaduse alusel - võtta Soontagana kolhoosi maast mahaarvamisega 33,0 ha suurune maa-ala ja anda tähtajatuks kasutamiseks X Puistama talu taastamiseks ning vabastada X viieks aastaks põllumajandusmaksust, maad lubati kasutada enne maakorraldusdokumentide lõplikku vormistamist; - Koonga küla RSN Täitevkomitee 23.01.1991 otsusega nr 1 otsustati registreerida külanõukogus loodud talud tagantjärele alates talude loomise tegelikust ajast, sh on nimetatud ka Puistama talu – registreeritud alates 14.12.1990 ning taluperemehena on nimetatud kaebajat. Otsuses on ka märgitud, et otsuse tegemise ajaks on lahenduse leidnud nii taluperemeeste kui ka talupere liikmete tööle võtmise süsteem, samuti ka talude registreerimises süsteem; - Kolhoosiliikme tööraamatus on kanded selle kohta, et 14.02.1991 vabastati kaebaja kolhoosi liikmest ja töölt seoses talumajapidamise asutamisega; - Tööraamatu kannete nr 11 ja 12 kohaselt võeti kaebaja töölepinguga 01.03.1993 tööle Koonga Vallavalitsusse metsatehnikuna ja tööleping lõpetati 03.04.1995; - Maakasutus ENSV taluseaduse alusel lõpetati Koonga Vallavalitsuse 03.01.1996 korraldusega nr 1 ning maa tagastati tulenevalt maareformi seadusest õigusjärgluse alusel kaebaja omandisse.
  2. Kaebaja tööraamatus puuduvad kanded töötamise kohta talus, kuigi lähtuvalt taluseaduse §st 34 tuli kohaliku omavalitsuse organil pidada talupere liikmete töötamise arvestust ning kanda ka nende töötamine tööraamatusse. Töötamine talus ning töötamise periood ei selgu ka teistest dokumentidest. Lisaks märgime, et kaebuse kohaselt soovib kaebaja tuvastada oma töötamist talus ajavahemikul 14.02.1991 – 01.03.1993, kuid 14.02.1991 oli tal viimane töötamise päev kolhoosis ja 01.03.1993 asus ta taas kolhoosis tööle. Need kaks päeva on tema staaži hulka arvatud (dtl 34). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Leian, et kaebuse saab rahuldada.
  4. Kaebaja taotleb pensioniõigusliku staaži tuvastamist ajavahemikus 15.02.1991 kuni 28.02.1993, mil kaebaja töötas enda asutatud Puistama talus. 31.

§ 7

lõike 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kellel on täitunud vanaduspensioniiga ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud

§-s 27 sätestatud pensionistaaži.

§ 27

lg 1 kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega, sama § 27 lg 2 kohaselt jaguneb pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni 31.12.1998 ning pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 01.01.1999. 32.

§ 28

lg 1 järgi arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Lisaks

§ 28

lg 1 sätestatud tegevuse ajale arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka ka lg 2 loetletud tegevuste ajad. Osundatud sättesse on koondatud erinevad tegevused ja nende loetletud tegevuste pensioniõigusliku staaži hulka arvamiseks seatud erinevad tingimused.

§ 28lg 2 p 11 alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud. 5

(7)3-22-2432
  1. Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (edaspidi määrus) § 14 lg 2 kohaselt tõendatakse töötamise aega talus, kui kooskõlas taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud, valla- või linnavalitsuse tõendiga või muu dokumendiga, millest nähtub: talu moodustamine ja tegutsemine viieaastase maksuvabastuse perioodil (p 1), talu maksudest vabastamine taluseaduse alusel (p 2) ja isiku talus töötamise periood (p 3).
  2. Eesti NSV taluseaduse (jõustus 25.12.1989) § 2 lg 1 kohaselt on talu põllumajandusliku ettevõtluse vorm, mis baseerub riigi poolt antud või rendilepingu alusel saadud maal, taluperele omandiõiguse alusel kuuluval või rendilepingu alusel saadud tootmisvahenditel, mille põhieesmärgiks on põllumajanduslik kaubatootmine ja traditsioonilise eesti maaelu kujundamine ning mis on taluna registreeritud kohalikus omavalitsusorganis. Talu loetakse tekkinuks tema ettenähtud korras registreerimise momendist kohalikus omavalitsusorganis (§ 10 lg 3). Taluseaduse § 30 lg 2 kohaselt maksab talu makse kehtestatud üldise seadusandluse alusel ja lg 2 kohaselt on talu maksude maksmisest vabastatud viie aasta jooksul, alates talu loomisest (taluseaduse § 10 lg 3) järgneva kuu esimesest kuupäevast.
  3. Asjas on esitatud järgnevad tõendid: 35.
  4. Pärnu Maakonnavalitsuse 14.12.1990 määrus nr 717 (dtl 15), millega otsustati Eesti NSV Maakoodeksi ja Taluseaduse alusel võtta Soontagana kolhoosi maast mahaarvamisega 33,0 ha suurune maa-ala ja anda tähtajatuks kasutamiseks X Puistama talu taastamiseks ning vabastada X viieks aastaks põllumajandusmaksust, maad lubati kasutada enne maakorraldusdokumentide lõplikku vormistamist; 35.
  5. Koonga küla RSN Täitevkomitee 23.01.1991 otsus nr 1 (dtl 9), millega otsustati registreerida külanõukogus loodud talud tagantjärele alates talude loomise tegelikust ajast (s.o. alates 14.12.1990), sh on nimetatud ka Puistama talu ning taluperemehena nimetatud X; 35.
  6. Kaebaja kolhoosiliikme tööraamat (dtl 11-12), milles on kanded selle kohta, et 14.02.1991 vabastati kaebaja kolhoosi liikme staatusest ja töölt seoses talumajapidamise asutamisega; 35.
  7. Kaebaja tööraamat (dtl 17-18), mille kannete nr 11 ja 12 kohaselt võeti kaebaja töölepinguga 01.03.1993 tööle Koonga Vallavalitsusse metsatehnikuna ja tööleping lõpetati 03.04.1995; 35.
  8. Koonga Vallavalitsuse 03.01.1996 korraldus nr 1 (dtl 19), millega kaebaja maakasutus ENSV taluseaduse alusel lõpetati ning maa tagastati tulenevalt maareformi seadusest õigusjärgluse alusel kaebaja omandisse. 35.
  9. Lääneranna Vallavalitsuse 08.12.2023 õiend nr 2023/15-8/2130-1, mis kinnitab et Kiisama küla, Puistama talu oli registreeritud taluna alates 14.12.1990 ja X selle taluperemehena. X on antud Pärnu Maakonnavalitsuse 14.12.1990 nr 717 määrusega Soontagana kolhoosi maadest 33,0 ha maad Puistama talu taastamiseks. Talu oli Eesti NSV taluseaduse alusel viie aasta jooksul maksude maksmisest vabastatud. 35.
  10. Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt X väljastatud taluperemehe tunnistus nr 14 (dtl 39 ja 48).
  11. Eelpoolkirjeldatud sätete alusel ning tuginedes eelpoolloetletud tõenditele saab minu hinnangul kaebaja pensionistaaži tõendatuks lugeda perioodil alates 15.02.1991 kuni 28.02.1993, sest tõendid kinnitavad kaebaja tööle asumist alates 15.02.1991 Puistama talu peremehena taluseaduse § 10 alusel. 37.

§ 27

lg 1 ja 28 lg 1 tuleneb, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Seega on isiku õigus riiklikule vanaduspensionile otseselt seotud isiku eest või tema poolt pensionikindlustussüsteemi 6

(7)3-22-2432 panustamisega ehk siis sotsiaalmaksu tasumisega.

§ 28

lg-s 2 on erandina loetletud juhtumid, millal arvatakse mingi tegevuse aeg pensioniõigusliku staaži hulka ilma, et sotsiaalmaksu tasumine tähtsust omaks. Talus töötamist puudutavad nendest punktid 10 (töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana) ja punkt 11 (töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud). Käesoleval juhul on kaebajale taluseaduse alusel talu rajamiseks maad eraldatud ja talu registreeritud 14.12.1990. Maksuvabastus taluseaduse § 30 lg 2 kohaselt kehtis automaatselt alates talu registreerimisest ning seega saab kaebaja pensionistaaži lugeda alates 15.02.1991 nõuetekohaselt tõendatuks

§ 28lg 2 p 11 alusel.

  1. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kaebaja talu suhtes kehtis maksuvabastus juba alates 14.12.
  2. Kaebaja ütlustest ja kolhoosi liikme tööraamatu kannetest nähtuvalt lahkus kaebaja kolhoosi liikmelisusest ja kolhoosist töölt 14.02.1991 seoses talumajapidamise asutamisega, seega asus ta taluperemehena ametlikult ametisse alates 15.02.
  3. Kaebajale oli väljastatud ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu taluperemehe tunnistus nr
  4. Eestimaa Talupidajate Keskliit loodi jaanuaris 1989 (https://www.taluliit.ee/taluliit-30/), seega võib tunnistus olla väljastatud juba enne seda, kui Eesti Vabariigi põllumajandusminister V. Lind kehtestas 28.01.1991 kinnitatud „Juhendi taluperemeestele esitatavate nõuete kohta“, mille kohaselt andis kohalik omavalitsusorgan samal ajal talu registreerimisega taluperemehele välja taluperemehe tunnistuse. Kaebaja tööraamatust nähtub, et 01.03.1993 asus kaebaja tööle Koonga Vallavalitsusse metsatehnikuna. Nii nagu kaebaja ise märgib ja tõendid kinnitavad, siis alates 01.03.1993 ei olnud Puistama talu enam tema põhitöökohaks.
  5. Seega tuleb Sotsiaalkindlustusameti 26.10.2022 otsus nr TR065838-1 tühistada. Tuvastada X pensioniõigusliku staaži olemasolu ajavahemikus 15.02.1991 kuni 28.02.1993, mil ta oli taluperemees Puistama talus. Menetluskulud
  6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
  7. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.