← Eesti

3-24-488/5

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-488 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Menetlusosalised Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X Asja läbivaatamine Lihtmenetlus, kohtuistung 20.02.2024 RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
  3. Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.04.2024 (k.a).
  4. Võtta haldusasja nr 3-24-488 menetluse juurde haldusasja nr 3-23-2713 Politsei- ja Piirivalveameti 30.11.2023 ja 31.01.24 taotlustega esitatud tõendid (isiku tuvastamise akt, rahvusvahelise kaitse taotlus; Itaalia varjupaigataotleja isikutunnistus; Pakistani võltsimistunnustega pass, Eurodac vastused; isiku kinnipidamise protokoll; isikul kaasaolevad itaaliakeelsed dokumendid; itaaliakeelsed lisadokumendid; Rimi tšekk Läti; Itaalia siseministeeriumi 18.01.24 teavitus, 29.01.24 kiri, 05.12.22 cicular letter ning 31.01.24 kirjavahetus; Austria 01.12.23 e-kiri ja 01.12.23 vastuskiri) ning 01.12.2023 ja 01.02.24 kohtumäärused.
  5. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU
  6. X peeti 29.11.2023 kl 14:15 kinni 48 tunniks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 ja lg 2 p 1, 2, 3 ja 7 alusel ning temalt võeti vastu rahvusvahelise kaitse taotlus.
  7. 18.01.2024 selgitas Itaalia Siseministeerium, et nõustub tulenevalt Dublini määruse artiklile 18.1 b ja 18.1 c isiku vastu võtmisega. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teavitas Itaaliat 22.01.2024, et üleandmine toimub 01.02.
  8. 31.01.2024 saabus e-kirja teel vastus, et üleandmine on edasilükatud.
  9. 16.02.24 esitas puudutatud isik uue rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA uuendas puudutatud isiku eelmise rahvusvahelise kaitse menetluse. Menetluse uuendamisega võttis PPA vastutuse (Dublini III määrus 604/2013 artikkel 17 p 1) puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse taotluse läbi vaatamise eest. Puudutatud isik peeti VRKS § 362 lg 1 p 1, 2 ja 4 alusel 48 tunniks kinni.
  10. Tallinna Halduskohtule saabus 20.02.2024 PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 362 lg 3 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p 1, 2, 4 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused. Samas esitas PPA taotluse võtta menetluse juurde haldusasja nr 3-23-2713 PPA 30.11.2023 ja 31.01.24 taotlustega esitatud tõendid (isiku tuvastamise akt, rahvusvahelise kaitse taotlus; Itaalia varjupaigataotleja isikutunnistus; Pakistani võltsimistunnustega pass, Eurodac vastused; isiku kinnipidamise protokoll; isikul kaasaolevad itaaliakeelsed dokumendid; itaaliakeelsed lisadokumendid; Rimi tšekk Läti; Itaalia siseministeeriumi 18.01.24 teavitus, 29.01.24 kiri, 05.12.22 cicular letter ning 31.01.24 kirjavahetus; Austria 01.12.23 e-kiri ja 01.12.23 vastuskiri) ning 01.12.2023 ja 01.02.24 kohtumäärused haldusasjas nr 3-23-
  11. X on tuvastatud Itaalia varjupaigataotleja isikutunnistusel olevate andmete ja tema enda selgituste alusel. Puudutatud isik on varasemalt andnud valeandmeid Austrias ning hankinud endale võltsitud reisidokumendi. Puudutatud isiku sõnade kohaselt on tema Pakistani reisidokument Itaalia ametivõimude käes. Samas ei ole isikul esitada ühtegi fotot antud dokumendist. Teistest dokumentidest on isikul fotod olemas. Seega arvestades puudutatud isiku käitumist ja isikut tõendava dokumendi puudumist ei saa PPA olla veendunud isikusamasuses ega kodakondsuses. Puudutatud isik on teadlikult esitanud PPA-le valed andmed, esitlenud ennast Pakistani kodanikuna, kellel on Schengeni alal viibimiseks seaduslik alus – viisa. Sellega pani puudutatud isik toime kuriteo, võltsitud isikliku dokumendi hankimine ja kasutamine, mille eest on ette nähtud karistus KarS § 348 järgi. Prokuröri otsusega kriminaalmenetlust ei alustatud, kuid puudutatud isikule vormistati kriminaalasja asendamine maksega riigituludesse summas 500 eurot. Samuti tuleb arvesse võtta puudutatud isiku varasemalt käitumist. Välismaalane on loata lahkunud Itaaliast, kus tema rahvusvahelise kaitse taotlus on menetluses. Samuti on isik loata lahkunud Austriast, kus ka esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Puudutatud isik esitas politseiametnikele võltsitud reisidokumendi koos võltsitud viibimisalusega (viisaga), puudutatud isiku selgitused reisieesmärgi ja edasiste plaanide kohta on olnud ajas muutuvad. Puudutatud isiku varasem käitumine annab aluse arvata, et puudutatud isik ei järgi vabaduses viibides talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda. Puudutatud isik esitab uues liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse enda kinnipidamise vältimiseks. Puudutatud isik soovib leida sobivat riiki, kus ebaseaduslikult tööle asuda. Pärast kinnipidamiskeskuses kinnipidamist on puudutatud isik suuliselt korduvalt avaldanud soovi iseseisvalt Itaaliasse tagasi pöörduda, kuna peab teenima raha, et oma perekonda ülal pidada. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Lisaks sellele on puudutatud isik endale hankinud võltsitud Pakistani passi. Seega on puudutatud isik valmis panema toime ebaseaduslikke tegevusi. See omakorda vähendab puudutatud isiku usaldusväärsust ja suurendab põgenemisohtu. Puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. Kinnipidamiskeskuses on tagatud toitlustus, juhendatud tegevus, keeleõpe, meditsiiniline abi (med. õde ja perearst) ning vajadusel ka psühholoogilane abi.
  12. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud. Isikul oli 2023 septembrini Itaalias rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, peale seda PPA-le teadaolevalt elamisluba tal Itaalias ei ole. On vaja uurida, mis staatuses isik Itaalias on. Kui isikul oleks Itaalias pagulase staatus, ei oleks Itaalia nõustunud teda Dublini määruse alusel tagasi võtma. Isik on hetkel siin, kuna ta esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse, Eesti nõustus olema vastutav riik rahvusvahelise katse menetluses. 2

(4)
  1. X selgitas kohtuistungil, et ta on saanud Itaalias rahvusvahelise kaitse. Ta on olnud siin 3 kuud vanglas, kuid soovib lahkuda Eestist, tema pere on väga mures. Itaalias on seadus vahepeal muutunud, ta on jäänud kahe riigi vahele. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
  3. PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlus tuleb rahuldada.
  4. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS 361 lg 2 p 1, 2, 4 ja 6 järgi võib varjupaigataotlejat kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks, isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks, rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht, riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks. Sätte peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Sätte kohaldamine aitab kaasa ka taotleja teise liikmesriiki edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2). Kuigi asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks, võib see olla piisav koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt ka Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1- 52-14, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 08.0.2021 määrus nr 3-21-2004, p 11).
  5. PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 68 p-s 3 ja p-s 9 nimetatud asjaolude esinemisega. Nimetatud sätte järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses ja välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16). Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid leiab kohus, et PPA kahtlus on põhjendatud, et X puhul esineb põgenemisoht. Puudutatud isik lahkus Itaaliast ning Austriast, kus menetleti tema rahvusvahelise kaitse taotlusi. Samuti esitas puudutatud isik Eestis korduvalt rahvusvahelise kaitse taotluse. Puudutatud isiku käitumist ei saa pidada usaldusväärseks ka seetõttu, et ta esitas politseiametnikele võltsitud reisidokumendi koos võltsitud viibimisalusega (viisaga). Eelnev näitab, et esineb X põgenemise oht. Kuivõrd Schengeni alal puudub piirikontroll ning on liikumisvabadus, ei saa välistada, et X proovib Eestist lahkuda. Eestist lahkumise soovi on väljendanud ka puudutatud isik ise. Eelnev viitab sellele, et X soovib kuritarvitada rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärki ning viibida üksnes talle sobivas riigis.
  6. Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18). X puudub isikut tõendav dokument, 3
(4)puuduvad Eestis sotsiaalsed sidemed, elukoht, sissetulek. Kohus nõustub taotlejaga, et X rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu. Erilisi asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine.
  1. Kohus rahuldab PPA taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.04.2024 (k.a.).
  2. VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.