Väärteoasi nr. 4-23-3849 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2023.a. Tallinn Väärteoasja number 4-23-3849 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Vlassov Tõlk Katrin-Jana Aavingu Kohtuasi A. N. (isikukood: XXX) väärteokaebus nr 4-23-3849 Vaidlustatud lahend Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 06.11.2023.a otsus väärteoasjas nr.
- 11.12.
- a Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja A. N. kohtuvälise menetleja esindaja, Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) esindaja M.A. RESOLUTSIOON Rahuldada A. N. kaebus ning tühistada kohtuvälise menetleja Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 06.11.2023.a otsus väärteoasjas nr. 410123017571 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 12.01.2024.a. Asjaolud ja menetluskäik Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) vaneminspektor J. Y. koostas 05.10.
- a väärteoprotokolli nr. 004306 A. N.ile selle eest, et A. N. aadressil Võru tn 11, Tallinn, parkis 18.05.2023.a kell 14:12 ajal sõiduauto Mercedes-Benz reg nr. XXX haljasalal ilma selle omaniku (valdaja) loata. Sõiduki parkimiskohas on tegemist Tallinnale kuuluva haljasalaga ja isik ei esitanud tõendit (kirjalik luba Tallinna linna poolt), et ta võib antud kohas parkida. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus A. N. LS § 21 lg 2 p 12 ja § 21 lg 4 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 241 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 06.11.
- a otsusega väärteoasjas nr. 410123017571 karistati A. N.i LS § 241 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 36 euro suuruse rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse A. N., kes palub otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt parkis ta oma sõiduki liiklusseaduse nõudeid järgides (LS § 20 lg 2, § 64 lg 5), auto ei kahjustanud haljasala, sest haljasala ei olnud. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja A. N., et jääb esitatud kaebuse juurde. Ta selgitas, et tema hinnangul antud kohas puudus haljasala, antud koht ei olnud kuidagi reguleeritud liiklusmärkidega ning ta parkis vastavalt seadusele. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebuse esitaja süü on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud materjalidega, antud kohas oli tegemist haljasalaga, mille olemasolu tõendab Tallinna planeeringute register, kaardirakendus, mille kohaselt saab sõidutee äärest alguse maaala, mis kuulub Tallinna linnale. Haljasala määratlemisel on kohtupraktikas lähtutud tavapärasest elukäsitlusest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on määratud rahatrahv proportsionaalne ja toime pandud süüteoga kooskõlas. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja A. N. parkis 18.05.2023.a kell 14:12 ajal sõiduauto Mercedes-Benz reg nr. XXX aadressil xxx, Tallinn. Seda kaebuse esitaja ka ei eita. Sõiduki parkimise aeg ja koht (aadress) on tuvastatud ka trahviteatega (t lk 1); asitõendi vaatlusprotokolliga (t lk 11-16). Kaebuse esitaja vaidlustab talle etteheidetavat teokirjeldust, mille kohaselt parkis ta sõidukit haljasalal ilma selle omaniku (valdaja loata). Väärteoprotokolli kohaselt rikkus kaebuse esitaja oma sõidukit parkides LS § 21 lg 2 p 12, mille kohaselt ei tohi sõidukit peatada haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata, samuti LS § 21 lg 4 p 1, mille kohaselt ei tohi parkida kohas, kus ei tohi sõidukit peatada. Kohtuvälise menetleja hinnangul antud kohas tõendab haljasala Tallinna planeeringute registri kaardirakendus, mille kohaselt saab sõidutee äärest alguse maa-ala, mis kuulub Tallinna linnale. Kaebuse esitaja seevastu selgitas, et tema parkis vastavalt LS § 20 lg-le 2, mille kohaselt tuleb asulateel sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel 2 teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla üheksa meetri lai, arvestamata sõidutee laiendina ehitatud parklat, samuti LS § 64 lg-le 5, mille kohaselt tohib õuealal parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria mootorsõidukit. Seda tohib teha ainult tähistatud parklas, selle puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Kohtus kuulati tunnistajana üle Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti töötaja L.T., kes väitis kohtule, et sõiduk parkis haljasalal, kuid n-ö muruosa seal enam ei olnud, sest seal on väga palju autodega sõidetud ning see oli tugevalt kannatada saanud (tl 46). Vastusena kohtule selgitas tunnistaja, et nemad võtavad haljasala Tallinna planeeringute registri järgi, vaadatakse üle, kellele maa kuulub, kuhu sõiduk on pargitud. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kaebuse esitaja sõiduki tagumised rattad on pargitud n-ö. sillutiskivi peale, ülejäänud autokere all on näha tumedamat pinnast (mulla/liiva/kiviklibusegu), seejuures on tumedam pind aukus ja rohkete rehvijälgedega (t lk 12-16). Haljasala ja teepeenra kohta puudub liiklusseaduses legaaldefinitsioon, kuid väärteootsuses on kohtuväline menetleja sisustanud otsust viidates Tallinna Linnavalitsuse määruse nr. 13 ,,Tallinna haljastuste hoolduse nõuded“ § 2 lg-le 1, mille kohaselt haljastu on tiheasustusalal paiknev avamaataimkattega ala, millel on keskkonnakaitseline tähtsus. Haljastute hulka kuuluvad aiad, pargid, puiesteed, haljakud, elamurajoonide ja teede haljasalad, kalmistud. Haljastutena ei käsitata katmikalasid, talveaedu ega konteinerhaljastust. Ka on viidatud sama määruse § 2 lg-tele 2, 3 mille kohaselt haljastute hooldamise reguleerimisel lähtutakse haljastute kasutamise eesmärgist ja haljastute kategooriatest, haljastute kategooria on mh haljasala. Samuti on viidatud sama määruse § 2 lg-le 4, mille kohaselt on haljasala regulaarselt hooldatav piiratud suurusega loodusliku või rajatud taimkattega ala, mille kujundus on inimeste loodud või mõjutatud ning mis on laiema üldkasutatava ala kujunduse osa. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja sõiduk parkis alal, mis on regulaarselt hooldatav piiratud suurusega loodusliku või rajatatud taimkattega ala. Kohus eelnevalt refereeris asitõendi vaatlusprotokolli, millest nähtuvalt on sõiduk pargitud tagaratastega sillutiskivi peale ning ülejäänud auto oli pargitud rehvijälgi- ja auke täis tumedamale pinnasele, seega ei ole tuvastatav, et tegemist oleks haljasalaga, kuna antud ala ei vasta haljasala tunnustele. Ka arvestades antud parkimise asukoha visuaalset pilti (fotod), ei olnud kuidagi võimalik järeldada, et tegemist oli sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteega. Kohtule jäi arusaamatuks kohtuvälise menetleja istungil avaldatud seisukoht, et haljasala olemasolu antud kohas tõendab Tallinna planeeringute register, kaardirakendus. Kohus märgib, et liikluskorraldus peab olema isikule selgelt arusaadav, ei saa eeldada ega nõuda, et inimesed enne sõiduki parkima asumist hakkavad surfama registrites. Tulenevalt kohtuvälise menetleja vastuskirjast kaebuse esitajale (tl 54) oli kohtuvälisele menetlejale ilmselt teada asjaolu, et antud piirkonnas oli parkijatel keerukas määratleda parkimise lubatavust, mistõttu oleks olnud vajalik liikluskorraldus arusaadavamaks muuta varasemalt. Ei ole põhjendatud olukord, kus ebaselgust kasutatakse ära trahvide tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja A. N.i käitumises sedastatavad LS § 21 lg 2 p 12 ja § 21 lg 4 p 1 rikkumise tunnused, mistõttu puuduvad A. N.i tegevuses väärteotunnused. Kohus rahuldab kaebuse esitaja kaebuse, tühistab Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 06.11.2023.a otsuse väärteoasjas nr. 410123017571 täies ulatuses ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 3 Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 3, § 133-135, § 155-
- Merle Parts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4