Obsah (8)

§ 45§ 46§ 54§ 18§ 2§ 44§ 47§ 49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2024 kell 17:15, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-16473 U.H maksejõuetusavaldus Tsiviilasi Menetlusosalis

§-is 17 ettenähtud dokumendid, sh. varanimekirja, võlanimekirja ja nende lisad, usaldusisiku hinnangu ning usaldusisiku tasu taotluse. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik käesoleva aruande koostamise ajaks muutunud maksejõuetuks, kuna: 1) tema laenude novembri- ja detsembrikuu maksed on võlgnevuses ja tal puuduvad hetkel vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks; 2) tal puuduvad vahendid ka jaanuarikuu maksete tasumiseks, kuna läheb tööle alles

1. jaanuaril ja seega esimene võimalik palk laekub alles veebruari lõpus (sealjuures on ta ise öelnud , et aasta alguses on palk väiksem ja lisaks ei tööta ta tervet jaanuarikuud); 3) seega on võlausaldajatel alus öelda lepingud üles ja laenud muutuvad sissenõutavaks täies ulatuses; 4) võlausaldajatega võimalike uute graafikute sõlmimine on võlgnikule kahjulik, kuna võlausaldajad lisavad võlatunnistustes nö uue põhivõla hulka ka seni tekkinud kõrvalnõuete võlgnevused ning üldreeglina ületavad lõppkokkuvõttes graafikujärgsed maksed võlgniku tegelikku maksevõimet. Seega tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Usaldusisiku hinnagul on U.H maksejõuetuse peamiseks põhjuseks trauma suvel 2023, mille tõttu ta on olnud üle 4 kuu töövõimetu. Maksejõuetuse tekkimisele aitas kaasa võlgniku poolt varasem vastustustundetu laenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks ja ka hasartmängude mängimiseks. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt september 2023, kui saabusid laenude maksepäevad, aga tal puudus sissetulek nende tasumiseks. Usaldusisik tegi kohtule ettepaneku kuulutada välja U.H pankrot, nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks olen andnud), kohustada U.H vandega kinnitama, et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged ning algatada U.H kohustustest vabastamise menetlus. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et usaldusisiku taotlus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui

-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ning U.H on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikel ei ole piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. U.H teadaolevad kohustused kokku on 25 573,55 eurot, millest vähemalt 246,76 eurot on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku varaks on ühisomandiosa abikaasade ühisvaraks olevast 2005 aasta sõiduautost. Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et 19 aasta vanuse sõiduauto ühisomandiosa müük ei ole perspektiivne ja seetõttu varal (oluline) väärtus puudub. Võlgnik töötab S G O-s töölisena, keskmise netotasuga ca 2 700 eurot/kuus Ta on näidanud oma hädavajalike kulude suuruseks 1770 eurot ja võlgnevuste tasumiseks jäävaks summaks 480 eurot. Menetluse ajal on selgitanud, et arvestades hindade tõusu jääks tal võlgnevuste tasumiseks igakuiselt 350 eurot. Alates septembrist 2023 oli võlgnik seoses olulise traumaga haiguslehel ja viimased 4 kuud töötasu ta ei ole saanud. Tema sõnul läheb ta 8. jaanuaril uuesti tööle. Usaldusisiku hinnangul ei saa käesoleval ajal teha võlgniku varasema sissetuleku alusel prognoose ja kavasid, kuna pole selge, kas ta saab pärast traumat samas ulatuses ja samal viisil püsivalt tööd teha ja kas tema varasem sissetuleku suurus taastub. Selles osas saab teha järeldusi alles 2-3 kuu möödumisel. 7.

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 3 2-23-16473 Sama sätte teise lõike kohaselt kui esineb PankrS § 29 lg 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused tulenevad

§ 45lg 3.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

1. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja 08.01.2024 kell 17.
2. Usaldusisik Andrus Õnnik andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlgnikul pankrotihalduri isiku osas vastuväiteid ei olnud. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (

§ 46lg 1). 9. Pankr

S § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub 01.02.2024 algusega kell 11.00 virtuaalruumi vahendusel. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel tuleb saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks e-postile pmkkuressaare.menetlus@kohus.ee, märkides taotlusele tsiviilasja number 2-23-

1. PankrS § 86 lg 1 ja 2 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 10.01.2024 kell 11.00 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas saalis nr
3. Kohus selgitab, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (

§ 46lg 1).

Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata.

§ 46

lg 3 alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande.

1. Kohus määrab, et esimene aruanne võlgnike kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 09.01.
2. 12.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

§ 54lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54lg 9). 4 2-23-16473 13. Pankr

S § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

1. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 11 tundi, teostades järgmised toimingud tutvus maksejõuetusavalduse ja lisadega – 30 min, koostas võlgnikule päringu, edastas vara- ja võlanimekirja, andis vajalikke selgitusi - 1 tundi, koostas ja edastas päringud registritesse jm asutustele – 30 min, töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid– 1 tund, tutvus otse registrites võlgnikuga seotud andmetega – 45 min, tutvus ja analüüsis andmed võlgniku 3 aasta sissetulekute kohta- 15 min, tutvus ja analüüsis võlgniku 3 aasta pangakontode väljavõtted – 1 tund ning analüüsis andmeid kogumis ja koostas võlgniku nimel vara- ja võlanimekirja ning usaldusisiku hinnangu –6 tundi. Käesolevas maksejõuetusmenetluses kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 11 tundi, arvestusega 120 eurot/tunnis (lubatud kuni 164 eurot) millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 1320,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades asjaoluga, et avaldaja on kohtu nõudmisel tasunud kohtu deposiiti usaldusisiku tasu katteks 1200 eurot, siis palub usaldusisik kinnitada usaldusisiku tasuks 1320,00 eurot, millele lisandub käibemaks 290,40 eurot (kokku 1610,40 eurot) ja nõuda see välja võlgikult, sh: 983,61 eurot, millele lisandub käibemaks 216,39 eurot (kokku 1200,00 eurot) maksta välja võlgniku poolt kohtu deposiiti makstud summast ja 336,39 eurot ja lisanduv käibemaks 74,01 eurot (kokku 410,40 eurot) hüvitada pankrotivara arvelt.
2. Kohus leiab, et sellises ulatuses usaldusisiku tasu suurus on ka põhjendatud, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Eeltoodust tulenevalt tuleb määrata usaldusisiku tasuks 1610,40 eurot ja tasuda see 1200 euro ulatuses kohtu deposiiti kantud summast ning ülejäänud 410,40 eurot hüvitada pankrotivara arvelt. Kohus selgitab:  tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.  Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

5 2-23-16473  Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (

§ 44

)  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (

§ 47

lg 1 ja 2)  Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (

§ 49lg 9) 12. Tulenevalt Pankr

S § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajatel oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 13. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 6