Obsah (8)

§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 150§ 386§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-18-9266 Kohtunik Priit Kama Kohtujurist Katalyn Tähismaa Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2024, Tallinn Tsiviilasi Tervisekassa (endine Eesti Haig

) § 661 lg-st 4 võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Haigekassa (hageja) esitas
2. juunil 2018 Harju Maakohtule hagi A Pi kostja I) ja M P (kostja II) vastu tehingu tagasivõitmise ja ühisvara jagamise nõudes. Kohtu 19.06.2018 määrusega tagati hagi ja hagi tagamise korras arestiti ning seati käsutamise keeld Tallinnas xxx asuvale korteriomandile, mille reaalosaks on eluruum nr 8 pindalaga 74,9m² koos oluliste osade ja päraldistega. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa xxx kolmandasse jakku kanti keelumärge hageja Tervisekassa (endine Eesti Haigekassa) kasuks.
3. Kostja II esitas
4. oktoobril 2019 vastuhagi kostja I ja hageja vastu ühisvara jagamiseks ja kostja I tahteavalduse asendamise nõudes. Harju Maakohus rahuldas
5. jaanuari 2022 otsusega hagi ja jättis kostja II vastuhagi rahuldamata ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostja I ja kostja II esitasid kumbki
6. veebruaril 2022 maakohtu otsuse peale eraldi apellatsioonkaebused. Kostja I palus apellatsioonkaebuse
7. märtsi 2022 täpsustuse kohaselt maakohtu otsus tühistada osas, millega hageja hagi rahuldati ja määrati kindlaks kohtukulude jaotus. Kostja II vaidlustas maakohtu otsuse lisaks ka vastuhagi rahuldamata jätmise osas.
8. 21.12.2022 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu
9. jaanuari 2022 otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
10. 22.05.2023 esitasid menetlusosalised kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu ning hageja ja kostja II esitasid taotlused riigilõivu tagastamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub menetlusosaliste poolt 22.05.2023 esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse

§ 428lg 1 p 4 alusel.

6. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks 3 tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7. Kohus selgitab menetlusosalistele, et

§ 432

on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 9.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja Tervisekassa (endine Eesti Haigekassa) on 13.06.2018 hagi esitamise eest tasunud riigilõivu summas 600 eurot. Hageja palub tagastada 300 eurot ning kanda see Tervisekassa arveldusarvele nr XXX AS-i SEB Pank. Tulenevalt eeltoodust tagastatakse hagejale 300 eurot. Kostja II palub kohtul tagastada vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust 50% ja see kanda M P arveldusarvele nr xxx Luminor Bank AS-is. Kostja II on tasunud 07.06.2018 riigilõivu summas 300 eurot, seega tuleb kostjale II tagastada riigilõiv summas 150 eurot. 10. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 19.06.2018 kohtumäärusega.

386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus leiab, et kooskõlas

§ 386lõikega 4 tuleb hagi tagamise abinõu tühistada.

11.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendavad edasikaebe tähtaega 3 päevani. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 4