Obsah (4)

§ 657§ 442§ 232§ 652

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 7. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme otsuse põhjendamisel (

§ 442

lg 8) ja tõendite hindamisel (

§ 232lg 1).

Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (

§ 652lg 5).

Kuna ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole tõendite hindamisel oluliselt menetlusõiguse norme rikkunud, ei hinda ringkonnakohus tõendeid uuesti

§ 652lg 5 alusel.

Hageja esitas VÕS § 492 lg 1 alusel kostja vastu rahalise nõude, tuginedes sellele, et talle on üle läinud kindlustusvõtja kahjuhüvitamise nõue kostja vastu (KrtS § 34 lg 3). Hageja nõue tuleneb asjaolust, et ehitiselt aadressiga Kutse 3, Jõhvi katuselt kukkus

1. jaanuaril 2021 lumi ja jää alla ja kahjustas hageja poolt kindlustatud sõidukit. Maakohus on õigesti hinnanud hageja nõuet VÕS § 1059 alusel.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus tuvastas ebaõigesti kahju toimumise aja ja koha. Kostja seisukoht, et tunnistaja V.I. ütlused on vastuolulised, kuna tunnistaja väitis, et õhtul ta ei näinud katusel lund ja jääd, samas öösel kukkuks lumi ja jää autole. Kostja teadmisel aga öösel jääd ei teki. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tunnistaja ütlused on vastuolulised. Tegemist on tunnistaja V.I. selgitusega faktiliste asjaolude kohta. Asjaolu, et tunnistaja ei näinud jääd ja lund on usutav, muidu ei oleks ta autot maja lähedale parkinud. Maakohus tuvastas OÜ Peipus
3. jaanuari 2021 kahjuhüvitise taotluse, Maa-ameti kaardiregistri väljavõttele (millest nähtub, et OÜ Peipus esindaja poolt avaldatud sündmuskoht asub korteriühistu kinnistul), fotodele ja tunnistaja ütlustele tuginedes, et kahjujuhtum toimus aadressil Kutse 3, Jõhvi ja kahju põhjuseks oli hoone aadressil Kutse 3, Jõhvi katuselt sõidukile kukkunud jää ja lumi. VÕS § 1056 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldused on täidetud: sõiduki omaniku asjale on tekitatud kahju; ehitise omanikud valitsevad suurema ohu allikat (ehitist); valitsemise käigus on realiseerunud risk – katuselt koristamata jää ja lumi on kukkunud ehitiselt alla; esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja ehitiselt jää ja lume kukkumise vahel: kui jää ja lumi poleks alla kukkunud, poleks sõidukile kahju tekkinud. Asjas on tõendatud, et kahju on tekkinud kostja territooriumil, kostja vastutab tekkinud kahju eest ning hageja on kahju sõiduki omanikule hüvitanud ja puuduvad vastuväited kahju suuruse osas. Kostja tuginemine valla heakorra eeskirjale ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna kahjujuhtum leidis aset kostjale kuuluval maa-alal.
4. Maakohus tuvastas õigesti, et tunnistaja V.I. ütluste alusel ei saa teha järeldust, et maja elanikke oli juba 14.10.2016 hoiatatud, et katuselt langeb lumi ja seetõttu ei tohi sõidukeid parkida majale ligemale kui 4 meetrit ja haljasalale ning keelu rikkumisel kannab vastutust keelu rikkuja. Kostja kinnitas maakohtu menetluses korduvalt, et ta paigaldas enne 5 kahjujuhtumit hoiatusmärgid ja seetõttu põhjustas sõiduki omanik ise endale kahju. Hageja vaidles kostja väitele vastu. Kostja lubas tõendid esitada, kuid ei teinud seda maakohtu menetluses ning ei esitanud taotlusi ega tõendeid ka ringkonnakohtule. Kostja märkis apellatsioonkaebuses, et hagejal puudub nõue, kuna kahju sai ära hoida V.I. , kes on sõiduki omanikufirma osanik ja juhatuse liige. Tegemist on asja menetlemise seisukohast asjasse mittepuutuva uue asjaoluga, millele kostja tugines esmakordselt maakohtus pärast asja sisulise arutamise lõppu (dtl 174) ja maakohus märkis lahendis, et ta ei arvesta pärast asja sisulise arutamise lõppu poolte esitatud uute seisukohtadega. Ringkonnakohus jätab kostja uued väited ka apellatsioonimenetluses tähelepanuta, kuna kostja väited ei annaks alust tuvastada, et hagejal puudub nõue, samuti ei ole hageja

§ 652

lg 4 alusel uue asjaolu lubatavust oma kaebuses põhjendanud ja hageja vaidles sellele vastu.

1. Alternatiivselt märgib ringkonnakohus, et kostja poolt maakohtule esitatud asjaolud annaksid aluse kaaluda kahjuhüvitise vähendamist. VÕS § 139 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et hüvitise suuruse vähendamise aluseks olevate asjaolude korral vähendab kohus hüvitist kahju tekitaja taotluseta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus
2. mai 2015, nr 3-2-1-46-15, p. 12). Kostja väitis, et kahjustatud sõiduki kasutaja elab Kutse 3 elamus pikemat aega ja oli teadlik, et katuselt sõidab lumi ja jää alla (dtl 75). Tunnistaja V.I. ütlustega on tõendatud, et auto parkimise ajal ei olnud lumi ega jää katusel nähtavad. Hageja väitel kostja ei täitnud oma kohustust katust lumest ja jääst puhastada ja samuti ei teavitanud kahjujuhtumi eelselt elanikke ohust, puudusid piirdeid või muud ohust teavitavad märgid. Kostja vaidles sellele vastu, kuid ühtegi tõendit ei esitanud. Ringkonnakohtu arvates ei anna kostja väide, et sõiduki kasutaja pidi olema ohust teadlik ja seetõttu mujale parkima, alust kahjuhüvitist vähendada.
3. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Hageja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hagejal apellatsiooniastmes menetluskulusid ei tekkinud, seega puuduvad asjas hüvitatavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ 6