KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2023, Rakvere Väärteoasja number 4-23-3054 (2590,23,002568) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui 2 ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist sama isiku poolt. Karistuse määramisel sai määravaks toimepandud tegu. Liikluses tuleb väärtustada esmajärjekorras enda ja kaasliiklejate elu ning vältida selle ohtu seadmist. Me kõik peaksime mõistma, et liikluses on oluline liikleja sisemist väärikust näitav viisakus. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks. Osaledes autojuhina liikluses igapäevaselt on igal sõiduki juhil välja kujunenud taju tema poolt valitud kiiruse suhtes, st juht teab ja saab aru, kui suur on tema sõiduki kiirus sõltumata spidomeetri näidust. Kuna isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toimepandava väärteoliigiga, siis ei saa isiku karistamisse suhtuda kergekäeliselt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel (piirkiirus kuni 90 km/h-s) kiirusega 120 +/-8 km/h, suurendas menetlusalune isik võimaliku ohu tekkimise riski veelgi. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 3. 21.09.2023 esitas menetlusalune isik Irina Bušujeva oma kaitsja Meelis Jürma vahendusel Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 06.09.2023 otsusele väärteoasjas nr: 2590,23,002568. Otsusest nähtuvalt on menetlusalusele isikule määratud karistus, mis oma määralt ületab antud rikkumise eest ettenähtud nö keskmise. Jääb samas arusaamatuks, kas või miks on menetleja võtnud otsuse tegemisel aluseks üksnes raskendavad asjasolud (nagu otsusest nähtub) ega ole samas arvestanud kergendavaid asjaolusid. Seejuures raskendavaks asjaoluks peab menetleja tahtlust. Kaebuse esitaja sellega ei nõustu ja kinnitab, et temal polnud tahtlust rikkuda seadust ja liiklusreegleid. Kergendava asjaoluna peab kaebuse esitaja tuginevalt

§ 57

lg 2 silmas seda, et kaebuse esitaja ei ole varasemalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid ega tegelikkuses mistahes teisi väärtegusid. Siit jätkates toob kaebus esitaja esile, et olukorras, milles tegemist on üleüldse esmakordse õigusrikkumisega, on kaheldav ja põhjendamatu nii otsuses märgitud suuruses trahvi määramine, kui tegelikkuses trahvi määramine üldse. Nagu menetleja ise on (õigesti) viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt saab kellegi karistusõiguslik mõjutamine toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Teisisõnu, Riigikohus on soovinud öelda (ja mis vastab ka karistusõiguse üldpõhimõtetele), et karistust ei saa määrata nö joonlauaga, vaid karistuse määramisel tuleb arvestada muuhulgas ka konkreetse isiku senist (õiguskuulekat) käitumist, so nö keskmise karistusmäära järgi. Ning kokkuvõtvalt, menetlejal tuleb igal juhul eraldi kaaluda seda, milline karistus võiks mõjutada antud isikut edaspidi õiguskuulekale käitumisele. Nii võib sellise isiku käitumist edaspidi mõjutada ka üksnes suuline hoiatus (mida LS § 227 lg 2 samuti võimaldab) või äärmisel juhul sümboolne rahatrahv. Kaebuse esitaja leiab, et ka praegusel juhul piisanukski üksnes eelnimetatud karistusest. Samuti märgib kaebuse esitaja, et ka määratud trahvi suurus ei vasta rikkumise astmele ka nö matemaatiliselt. Kaebuse esitaja toob esile, et LS § 227 lg 1 kohaselt on kuni 20 km/h kiiruse ületamise puhul 3 ette nähtud maksimaalseks rahatrahviks kuni 30 trahviühikut ning sama paragrahvi lg 2 järgi vahemikus 20-40 km/h kiiruse ületamise puhul kuni 100 trahviühikut. Kaebuse esitaja on praegusel juhul ületanud kiirust lg 2 toodud vahemikus maksimaalselt vaid 2 km/h ehk mida silmas pidades ei võinud trahvi suuruseks olla 60 trahviühikut. Kaebuse esitaja leiab seega, et trahvi suurus ei vasta rikkumise raskusele ning seda tuleks vähendada ka olukorras, milles heita kõrvale kaebuse esitaja poolt eelnevalt esiletoodu. Tuginedes ülaltoodule ning juhindudes VTMS § 132 p 2 palub kaebuse esitaja tühistada väärteoasjas nr: 2590,23,002568 tehtud otsus, millega on kaebuse esitajat karistatud rahatrahviga 60 trahviühikut. Tühistatud osas teha uus otsus, millega karistada kaebuse esitajat suulise hoiatusega või oluliselt väiksema rahatrahviga. Menetluskulud jätta menetleja kanda. 4. 04.10.2023 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond Viru Maakohtule kirjaliku seisukoha kaebusele. Kohtuväline menetleja märgib vastusena esitatud kaebusele, et menetlusaluse isiku rikkumine on tõendatud väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõenditega. Lisaks tunnistaja M. L.’e ütlustele tajus tehiolusid ka menetlustoiminguid teinud patrullpolitseinik M.-W. M..

§ 57. Karistust kergendavad asjaolud.

Kohtuväline menetleja ei saanudki otsuse koostamisel süüd kergendavaid asjaolusid (süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus) arvesse võtta, kuna neid lihtsalt ei olnud.

§ 58. Karistust raskendavaid asjaolusid otsuse koostamisel arvesse võetud ei ole.

Isik valis ise võimaluse esindaja teenuse kasutamiseks, seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda. Isiku väide, et ta ei ole kunagi toime pannud liiklusalaseid väärtegusid ega tegelikkuses mistahes teisi väärtegusid ei pea samuti paika. Tal ei ole küll kehtivaid rikkumisi, küll aga on isiku suhtes kohaldatud mitmel korral mõjutustrahve lühimenetluse korras: 29.11.2022 LS § 221 lg 1 nõuete rikkumise eest 40 EUR; 23.01.2023 LS § 242 lg 1 nõuete rikkumise eest 20 EUR. Otsuse koostamisel mõjutustrahve arvesse ei võetud, küll iseloomustab see isiku liikluskäitumist. Eeltoodust tulenevalt on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta. Karistuse määramisel sai määravaks toimepandud teo ohtlikkus, isiku suhtumine õiguskorda. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi 240 EUR kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist sama isiku poolt. Liikluses tuleb väärtustada esmajärjekorras enda ja kaasliiklejate elu ning vältida selle ohtu seadmist. Me kõik peaksime mõistma, et liikluses on oluline liikleja sisemist väärikust näitav viisakus. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel (piirkiirus kuni 90 km/h-s) kiirusega 120 +/-8 km/h, suurendas menetlusalune isik võimaliku ohu tekkimise riski veelgi. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isikul on õigus oma teo võimalike tagajärgedega mitte arvestada, on kohtuvälisel menetlejal õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses tema poolt toimepandud teo raskusega. LS §

1. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine lg 2 Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 400 EUR või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Osaledes autojuhina liikluses igapäevaselt on igal sõiduki juhil välja kujunenud taju tema poolt valitud kiiruse suhtes, st juht teab ja saab aru, kui suur on tema sõiduki kiirus sõltumata spidomeetri näidust. Kuna isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toimepandava 4 väärteoliigiga, siis ei saa isiku karistamisse suhtuda kergekäeliselt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas 06.09.2023 koostatud otsust põhjalikult ja detailselt põhistanud ning jääb otsuses kirjeldatud seisukohtade ja põhistuse juurde. Seega on kohtuvälise menetleja esindaja enne otsuse koostamist tutvunud väärteotoimikuga ja selle sisuga. Otsuse koostamisel on arvesse võetud kõiki asjaolusid. Seega, tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas nr: 2590,23,002568 muutmata ja Irina Bušujeva kaebus rahuldamata. MENETLUS KOHTUS
2. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 09.11.2023 toimunud kohtuistungil taotles menetlusalune isik Irina Bušujeva kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning loobus kaebuses esitatud taotlusest teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada teda suulise hoiatusega või oluliselt väiksema rahatrahviga. Menetlusalune isik Irina Bušujeva selgitas kohtuistungil, et tema ei tea, kas on talle süüksarvatava väärteo toime pannud või ei ole. Ta küsis kohapeal videot ja talle öeldi, et video on olemas. Talle ei ole näidatud ühtegi tõendit. Kui väärteoprotokoll oli koostatud ja mõlema poole poolt allkirjastatud, siis politseinik võltsis seda protokolli. Ta koheselt kohapeal helistas politseisse ning teavitas sellest rikkumisest. Seega tema leiab, et see protokoll on tühine ja selle alusel ei saa mingit karistust määrata. Politsei poolt oli lihtsalt tahtlik asja venitamine, poolteist tundi vaikust, ta kirjutas protokollis ka midagi selle kohta. Väärteoprotokolli võltsimine seisnes selles, et politseinik, peale seda kui hakkas talle andma protokolli, pani kriipsu sinna kohta, kus on kirjas, kas soovib või ei soovi kaitsjat. Temalt ei küsinud keegi, kas ta soovib kaitsjat või ei soovi. Sellest lähtudes ta leiab, et kogu see menetlus ei olnud seaduslik algusest peale. Ka kiirusmõõturi kasutamise protokollile on tal etteheiteid. Tema kohapeal ei saanud anda hinnangut, kas see mõõtur on kontrollitud, kas selle andmed võivad olla aluseks võetud kiiruse kindlaks tegemisele ja kas see mõõtur on seadusest tulenevalt korralikult kontrollitud või ei ole. Talle näidati kiirusmõõteseadme tabloole fikseeritud lugemit, aga ta ei tea, kelle oma see oli. Ta ei mäleta, millised numbrid olid, aga seal olid ainult numbrid. Talle keegi ei tõendanud ega näidanud seda, et sel tablool olnud numbrid kuulusid tema sõidukile. Ta ei taha valetada, sest ta ei tea, kui suur tema poolt juhitud sõiduki kiirus oli, võib-olla oli see 70, võib-olla oli see 90, võib-olla oli see
3. Ta ei oska öelda. Ta teab, mis kiirusega ta sõidab, aga sel hetkel, kas see kiirus oli 5 km vähem või 15 km vähem või 5 km suurem, ta ei oska öelda. Ta vaatab tee peale, kui sõidab, mitte lihtsalt kogu aeg kiirust. Menetlusalune isik Irina Bušujeva taotles, et kohus nõuaks politseilt välja tema poolt numbrilt xxxx tehtud kõnesalvestise, kõne oli tehtud politsei üldnumbrile 16.08 kella 22 paiku või hiljem.
4. 05.12.2023 toimunud kohtuistungil kirjeldas tunnistaja M.-W. M., et oli augustikuu õhtu, kui ta oli patrullteenistuses koos kadett M. L.. Nad olid Tallinn-Narva mnt-l ning sõitsid tagasi Rakvere poole, kui Rakvere poolt Narva poole tuli üksik sõiduk, mille kiirus oli nii suur, et nad pidasid vajalikuks selle fikseerida. Ta fikseeris kiiruse ära, pööras sõiduki ringi, siis lülitas sisse sinised-punased vilkurid ning andis sõidukile peatumismärguande. Sõiduk peatus. Roolis oli naisterahvas, kes esitas isikut tõendava dokumendi. See isik oli Irina 5 Bušujeva. Isik soovis näha videosalvestist kiiruse ületamise kohta. Ta selgitas isikule, et seda ei ole võimalik kohapeal anda, vaid selle jaoks on vaja teha eraldi taotlus, et vaadata pardakaamera salvestist. See vastus isikut ei rahuldanud. Ta tutvustas isikule, mis oli nende kiirus fikseerimise hetkel ja mis oli isiku sõiduki kiirus fikseerimise hetkel. Ta pakkus isikule, et kui viimane on nõus kiirmenetlusega, siis saavad nad seda kohaldada, aga sellega ei olnud isik nõus. Seejärel otsustas ta, et koostab väärteoprotokolli. Esimese asjana hakkas ta tunnistajat üle kuulama, seejärel täitma muid pabereid, kaasa arvatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Kui oli aeg võtta menetlusaluse isiku ütlused, siis läks ta selle protokolliga kõigepealt sinna sõiduki juurde, tutvustas ära õigused ja kohustused, võttis ka allkirja selle kohta menetlusaluse isiku ütluste protokolli peale ning hakkas siis seda protokolli täitma. Peale seda, kui oli lõpuks jõudnud protokolli ära täita, siis hakkas täitma ka väärteoprotokolli kõige viimase asjana. Paberite täitmine võttis kõik pikalt aega. Kuna tema kõrval oli kadett, siis tema vormistas üksi kõik need dokumendid. Paberite täitmise vahepeal antud isik pidevalt avaldas meelt, et neil läheb liiga kaua aega, et nad venitavad, et raiskavad aega ja ei tee korralikult tööd. Kui ta sai lõpuks dokumendid täidetud ja läks isikule väärteoprotokolli tutvustama, siis ta jõudis öelda võib-olla paar sõna, kui isik võttis väärteoprotokolli tal käest. Isikul on õigus ise seda lugeda, kuid tema ei saanud seda nii tutvustada nagu ta muidu seda teeb ja seetõttu jäi tal küsimata kaks küsimust, mida muidu tavapärase seletamise järjekorras küsib: kas isik soovib kaitsja osalemist menetluses ning kas isik soovib asja arutamisest kohtus osa võtta. Kui isik oli omapoolse selgituse väärteoprotokolli kirjutanud ja protokolli allkirjastanud, siis ta sai selle tagasi enda kätte ja märkas, et need kaks küsimust jäid küsimata. Ta küsis isikult esimese küsimuse ära, kuid sai vastuseks, et enam ei saa seda küsida. Taoline situatsioon oli tema jaoks esmakordne. Ta ei osanud kohe edasi selles situatsioonis käituda ning otsustas tõmmata siis sinna selle koha peale kriipsu. Edasi isik väitis, et ta võltsis protokolli ning otsustas helistada politseisse ja avalduse teha. See sündmus võis aset leida 16.08.2023 kell 20.
5. Teo toimepanemise koht võis olla Lääne-Viru maakond Rakvere vald Tallinn-Narva mnt
6. km, liikumissuunaga Narva poole. Ta küsis isiku käest, kas isik soovib näiduga tutvuda, mis nad olid fikseerinud, isik soovis ning ta näitas seda isikule, selgitades, et roheline on nende kiirus ja punane isiku poolt juhitud sõiduki kiirus. Seejärel isik soovis videot näha, aga videot ei ole neil võimalik kohapeal näidata, selleks tuleb eraldi sõita juba jaoskonda. Kui ta pärast jaoskonda jõudis, siis ta kontrollis, et kas video on olemas, aga seda ei olnud, sest pardakaamera hakkab üle salvestama teatud aja möödudes. See ei saanud olla ühegi teise sõiduki kiirus, sest Irina Bušujeva poolt juhitud sõiduk tuli Rakvere poolt Narva suunas üksinda ja oli antud maanteelõigul ainus sõiduk, mis siis n-ö neile vastu liikus.
7. Tunnistaja M. L. kirjeldas 05.12.2023 toimunud kohtuistungil, et tal oli suvel praktika ja ta töötas Rakvere politseijaoskonnas ning sel päeval töötas ta M.-W. M.iga. Nad teostasid liiklusjärelevalvet ning avastasid, et üks sõiduk ületas lubatud suurimat kiirust. Nad olid Tallinn-Narva mnt-l ja peatasid sõiduki, juhiks oli menetlusalune isik. M. hakkas kirjutama kõiki protokolle. Mingi hetke pärast Irina (Irina Bušujeva) tuli nende juurde ja ütles, et ta saab aru, et nad saavad palka selle eest, et nad lihtsalt istuvad autos ja mitte midagi ei tee, aga tal on kiire ja tahab edasi liikuda. Nad selgitasid, et neil võtab aega protokolli täitmine ja see ei ole üks paber, sellepärast see võtab mingi 20 minutit või rohkem ja ta peab ootama natukene. Sündmus võis aset leida 16.08.2023, see oli umbes vahetuse alguses, pidi olema kella 21 paiku. Nemad liikusid Tallinna suunas, menetlusalune isik Narva suunas. Nad pidid politseisõiduki ümber keerama ja M.-W. M. andis sõidukile peatumismärguande. Kiirusmõõtur oli nende autos paigaldatud statsionaarsena. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduk liikus üksinda. Radariga fikseeriti selle kiiruseks 120 km/h. Politseisõiduki liikumiskiirus oli 90 km/h. Irina Bušujevale näidati kiirusmõõteseadme tabloole fikseeritud lugemit. Kui isik 6 tuli nende auto juurde, siis näidati talle, kus oli nende kiirus ja kus tema kiirus. Isik ütles, et kust ta teab, et see on täpselt tema kiirus. Nad selgitasid isikule, et viimane liikus üksinda ja see oli täpselt tema kiirus, sest kedagi teist ei olnud seal teel.
8. Menetlusalune isik Irina Bušujeva jäi 05.12.2023 toimunud kohtuistungil selle juurde, et tema ei tunnista kiiruse ületamist. Tema ei arvanud, et see nii on ja just sellepärast küsis näidata, et see oli tema kiirus. Mõlemad tunnistajad praegu leppisid kokku ja ütlevad kohtule, et oli üksik sõiduk, tegelikult oli palju sõidukeid. Lisaks on nii palju menetlusõiguse rikkumisi, mis toimusid ja väljamõeldisi politseiniku poolt. Politseinik tuli tema juurde juba täidetud väärteoprotokolliga, kus oli politseiniku allkiri, andis talle lugemiseks ja ütluste kirja panemiseks ning allkirjastamiseks. Tema pani kirja oma ütlused ja kirjutas alla, seejärel politseinik ütles, et paneb sinna kriipsu, aga tema ütles, et enam ei tohi sinna midagi panna. Tema leiab, et väärteoprotokoll ei ole õiguspäraselt koostatud ja palub selle tühistada. Tema süüd ei tunnista.
9. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis 05.12.2023 toimunud kohtuistungil, et lisaks kohtueelses menetluses esitatud seisukohale on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteotoimikus olevad inimlikud eksimused ei ole sellised, mis oleks aluseks üldmenetluse lõpetamisele. Menetluse käigus ei ole oluliselt rikutud menetlusnorme. Süüdistusakt ja kiirusmõõturi kasutamise protokoll on nõuete kohaselt koostatud. Isik sai selgelt aru, milles teda süüdistatakse, kuid jättis mulje, et ei saa aru. Kiiruse mõõtmine ei ole tõendatud mitte videoga, vaid tunnistaja ütlustega. Kiiruse mõõtmise protokollis on kirjeldatud kõik tehiolud. Ka see, et isik liikus kiiruse mõõtmise hetkel üksinda. Menetlusalusele isikule tutvustati tema õigused ja kohustused enne protokolli koostamist. VTMS § 19 järgi olid isikule tema õigused ja kohustused enne väärteoprotokolli koostamist teada. Isik allkirjastas väärteoprotokolli, kus on kirjas, et protokolli märgitud andmed on õiged. Isik esitas vastuväiteid igale võimalikule tõendile. Samas puudub alus kahelda politseiametniku poolt kogutud tõendite õigsuses. Seega tuginedes eeltoodule palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja politsei otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 7 Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.
11. Esmalt märgib kohus, et kohtule 21.09.2023 kaitsja vahendusel esitatud kaebuses ei vaidlustanud menetlusalune isik Irina Bušujeva talle süüksarvatud väärteo toimepanemist, vaid üksnes kohtuvälise menetleja poolt talle määratud karistust. 09.11.2023 toimunud kohtuistungil vaidlustas Irina Bušujeva talle süüks arvatava väärteo toimepanemist, väites, et ta ei tea, kas sõiduki kiiruse näol, mida temale näidati, oli tegemist tema poolt juhitud sõiduki liikumiskiirusega. Samuti oli menetlusalusel isikul etteheiteid kohtuvälises menetluses koostatud väärteoprotokollile. Menetlusaluse isiku hinnangul ei ole väärteoprotokoll koostatud õiguspäraselt ning seetõttu tuleb väärteootsus tühistada. Kohus möönab, et kohtuvälises menetluses koostatud menetlusdokumentides esineb mõningaid puuduseid. Tunnistajana kohtuistungil 05.12.2023 üle kuulatud kohtuvälises menetluses 16.08.2023 menetlustoiminguid teinud patrullpolitseinik M.-W. M. võttis omaks, et otsustas tõmmata väärteoprotkollis selle koha peale, kus on – kaitsja osalemist menetluses soovib/ei soovi - kriipsu pärast seda, kui menetlusalune isik oli väärteoprotokolli allkirjastanud, kuna täitmata olid jäänud lahtrid, kaitsja osalemist menetluses soovib/ei soovi ning asja arutamisest kohtus osa võtta soovib/ei soovi. Siiski nähtub tema ütlustest ning ka väärteoprotollist, et menetlusalusele isikule on teatavaks tehtud tema õigused ja kohustused, mis tulenevad VTMS §-st 19, sh õigus kaitsja abile ning õigus olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures. Väärteoasja materjalidest (s.o väärteoprotokollist, kiirusmõõturi kasutamise protokollist ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist) ei nähtu, et menetlusalune isik oleks soovinud võtta ühendust kaitsjaga. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-23-15 p-s 49 märkinud, et väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist tuleb eitada, kui väärteoprotokolli puudused ei takista kokkuvõttes selle mõistmist, millist tegu kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ette heidab. Veel enam, menetlusõiguse oluline rikkumine ei kujuta endast VTMS § 29 lg 1 kohaselt iseseisvat väärteomenetluse lõpetamise alust. Oluline menetlusõiguse rikkumine annab aluse menetluse lõpetamiseks ainult juhul, kui seda viga ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist (RKKKo 3-1-1-53-08, p 5). Antud juhul on selge, millist tegu väärteoprotokollis menetlusalusele isikule on ette heidetud. Väärteoprotokolli kohaselt Irina Bušujeva 16.08.2023 kell 20.57 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Tallinn-Narva mnt
12. km-l, liikudes Narva suunas, juhtis mootorsõidukit Land Rover Range Rover registreerimismärgiga xxxx kiirusega 120 km/h +/- 8 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teel on 90 km/h. Ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Sellega 8 rikkus Irina Bušujeva LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi.
13. LS § 227 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis. Käesolevas väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite kogumi pinnalt loeb kohus tuvastatuks selle, et menetlusalune isik Irina Bušujeva juhtis 16.08.2023 kell 20.57 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Tallinna-Narva mnt
14. km-l suunaga Narva poole mootorsõidukit kiirusega 120 km/h +/- 8 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teel on 90 km/h. Seega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Kohus loeb menetlusaluse isiku Irina Bušujeva süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ning tunnistaja M. L. ütlustega. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 22) nähtub, et 16.08.2023 Tallinn-Narva mnt
15. km-l Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseik M.-W. M. teostas riikliku järelevalve korras Irina Bušujeva poolt juhitud mootorsõiduki Land Rover Range Rover registreerimismärgiga xxxx liikumiskiiruse mõõtmist 16.08.2023 kell 20.57 Rakvere vallas Tallinn-Narva mnt
16. km-l sõidusuunaga Narva. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul: 90 km/h. Kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit: Stalker DSR 2X nr DP019598, antennid KC064389 ja KR020053, tabloo DI012663

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pani Irina Bušujeva toime kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik autojuhina peab mõistma, et sõiduki juhtimisel peab ta lisaks teele jälgima ka seda, missugune on tema poolt valitud sõidukiirus ning kas see vastab liikluskorraldusvahenditega lubatud suurimale sõidukiirusele, olukorras, kus isik ei ole teadlik enda poolt valitud sõidukiirusest, peab ta vähemalt pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning möönma seda. Seega on täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid Irina Bušujeva teos ei esine. VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Eeltoodust nähtuvalt on Irina Bušujeva pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. 13.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Eelnevalt on tõendamist leidnud, et LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Irina Bušujeva.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis Irina Bušujeva puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et Irina Bušujeva süü ei ole suur – kiirust on ületatud 22 km/h, mis on LS § 227 lõikes 2 nimetatu (21-40 km/h) alumise määra lähedane. Lisaks tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning seda, mil moel oleks võimalik mõjutada isikut edaspidi analoogsete väärtegude toimepanemisest hoiduma, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on määranud Irina Bušujevale LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras, milleks on 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja oma otsuses karistuse määramist põhjendanud üldpreventiivsete kaalutlustega ja jätnud kõrvale selle, et isiku süü ei ole suur, samuti ei ole arvestatud seda, et karistusregistri andmetel (tl 25) puuduvad Irina Bušujeval kehtivad väärteokaristused. Kohus leiab, arvestades isiku süü suurust ja seda, et isikul ei ole kehtivaid väärteokaristusi, samuti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, et Irina Bušujevat tuleb 10 LS § 227 lg 2 alusel karistada sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega, milleks on rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. 14. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, § 133-135 rahuldab kohus Irina Bušujeva kaebuse osaliselt ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 06.09.2023 otsuse väärteoasjas nr: 2590,23,002568, millega määrati Irina Bušujevale liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot, osaliselt karistuse määramise osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab Irina Bušujevale LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. 15. Irina Bušujeva poolt S&K Legal OÜ-le tasutud õigusabikulud summas 990 eurot jäävad tema enda kanda, sest kohus ei lõpetanud väärteomenetlust VTMS § 29 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 11