Obsah (5)

§ 22§ 29§ 150§ 23§ 65

2-23-15804 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Määruse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2024, Haapsalu Tsiviilasja number 2-23-15804 Tsiviilasi T Ae avaldus I

§ 22

lg 5 mõttes, tervislikust seisundist (mh kõrge vanus, terviseprobleemid), puudulikest finantsteadmistest tingitult ülejõukäivate finantskohustuste võtmine. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste olemasolu. Võlgniku kohustuste summa ületab vara väärtust, puudub võimalus vara arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. I Ae pärandvarast ei piisa pärandvaraga seotud kohustuste täitmiseks ning puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. 3. Kohtumääruse põhjendus Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, avaldaja avalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, leiab, et I Ae pärandvara pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu on põhjendatud. 3.1.

§ 29

lg 1 järgi kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri 08.12.2023 esitatud aruande kohaselt I Ae pärandvara hulgas puudub igasugune vara, sh vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused. Kohustuste ulatuseks on vähemalt 1646,62 eurot. Tegemist on püsiva maksejõuetusega, kuna I Ae pärandvara arvelt ei ole võimalik täita 2 2-23-15804 võlausaldajate nõudeid. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tema surm. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 3.2.

§ 29

lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 18.12.2023 kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele 10 päeva aega 1500 euro tasumiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamise kulude katteks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 18.12.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Viimane päev raha tasumiseks kohtu deposiiti oli 28.12.

1. Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu deposiiti tasunud kohtu määratud summat I Ae pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks. Seega tuleb käesolevas tsiviilasjas menetlus lõpetada raugemise tõttu. 3.
2. Kohus selgitab avaldajale, et vastavalt pärimisseaduse § 130 lõike 3 teisele lausele ei ole pärijad kohustatud täitma pärandaja kohustusi, kui pärandvara pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 3.
3. Vastavalt

§ 29

lg-s 4 sätestatule avaldab kohus Ametlikes Teadaannetes pankrotimenetluse lõpetamise teate. 4. Pankrotimenetluse kulud 4.1.

§ 150

lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu.

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõige 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 kohaselt kuupalga alamamäär 725 eurot. Seega halduri tunnitasu ülemmäär on 145 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 4.2. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 3 tundi, tunnitasu määraks on märgitud 110 eurot /dtl 70/. Seega on ajutise halduri tasuks 330 eurot, millele lisandub käibemaks summas 66 eurot Ajutine haldur välja taotleb halduritasu maksmisel menetlusabi ning palub summa hüvitada riigi vahenditest. 4.3.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

§ 23

lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud 3 2-23-15804 deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

§ 23

lg 51 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 vastu võetud määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Nimetatud § 2 lg 1 kohaselt, kui ajutise halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 4.

1. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud töö, aruandes ja ajutise halduri tasu taotluses näidatud ajakulu erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud, see vastab asja keerukusele, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisule ja mahule. Halduri tunnitasu 110 eurot on kooskõlas ajutise halduri kvalifikatsiooniga ja erinevaid kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena põhjendatud. Halduri taotletud tunnitasu 110 eurot, mille hüvitamist haldur taotleb riigi vahenditest, ei ole aga kooskõlas seaduses etteantud tunnihinna piirmäärale. 4.
2. Võlgniku pärandvaras puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vara. Seega kohus rahuldab ajutise halduri taotluse osaliselt ning määrab menetlusabi korras riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasu summas 198 eurot, millele lisandub käibemaks summas 39,60 eurot, kokku 237,60 eurot. Summa kanda büroo arvele, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ülejäänud osas jääb ajutise halduri tasu võlgniku kanda.
3. Avaldaja menetluskulu Avaldaja poolt kantud menetluskuludeks on avalduselt tasutud riigilõiv summas 10 eurot. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Eeltoodust lähtudes jätab kohus avaldaja kantud menetluskulud avaldaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4