KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2023. a, Tallinn Kohtuasja number

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi hagejate alternatiivse nõude osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 33. Maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise tingivad olulised menetlusnormide rikkumised, mida ei ole mõistlikult võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohus rahuldas ebaõigesti hagejate esmase nõude (omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõude). Hagejate alternatiivse nõude osas jättis maakohus

§-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded täitmata. Vaidlustatud otsus ei ole ka nõuetekohaselt põhjendatud, st rikutud on ka

§ 436lõiget 1 ja § 442 lõiget 8.

34. Hagejad esitasid esmase nõudena omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõude. Maakohus kvalifitseeris selle õigesti AÕS § 89 järgi. Riigikohus on leidnud, et kui kinnisasjalt lähtuvad mõjutused kahjustavad oluliselt teise kinnisasja kasutamist, on selle omanikel võimalik rikkumise lõpetamiseks esitada AÕS § 89 alusel negatoorhagi (RKTKm 04.03.2020, 2-1712857, p 18). Üldisest tõendamiskoormuse jaotusest

§ 230

lg 1 esimese lause järgi tuleneb, et hagejad peavad tõendama, et hagejate omandiõigust on rikutud ja et selle on põhjustanud kostjate tegevus/tegevusetus.

1. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et omandiõiguse rikkumiseks AÕS § 89 tähenduses ei saa üldjuhul pidada võõra asja negatiivset mõjutamist. Sellise olukorraga on tegemist, kui omanik kasutab talle kuuluvat kinnisasja talle kuuluva omandiõiguse piirides, tekitades seeläbi kaudselt negatiivseid tagajärgi naaberkinnisasja omanikule, näiteks püstitades oma kinnisasjale õiguspäraselt ehitise, mis varjab naaberkinnisasjale langevat looduslikku valgust või vaadet, rajades kinnisasjale õiguspäraselt kaevu, mis langetab põhjavee taset, 8 2-19-17537 mõjutades negatiivselt naaberkinnistut (nt kui sellel asuv kaev kuivab)./…/Kohtupraktikas on seejuures välja kujunenud seisukoht, et negatiivsed mõjutused ei kujuta endast omandiõiguse rikkumist, kui sellise mõjutuse põhjustanud kinnistu omanik kasutab oma kinnisasja omandiõiguse piirides ja õiguspäraselt, st kui negatiivse mõjutuse põhjustanud tegu või tegevusetus (nt valgust või vaadet varjava hoone ehitamine) ei ole õigusvastane (AÕS I komm p 3.2.2, d, ee). Seega saab asuda seisukohale, et kui kinnisasja omanik mõjutab oma tegevuse või tegevusetusega teist kinnisasja negatiivselt, on omandiõiguse rikkumisena vaadeldav üksnes mõjutava kinnisasja omaniku õigusvastane tegevus või tegevusetus.
2. Käesolevas asjas on maakohus õigesti leidnud, et asjas esitatud tõendite alusel saab lugeda tuvastatuks, et aiandusühistu Kevadine territooriumil, sh hagejate kinnistutel esineb periooditi liigvesi. Ringkonnakohus nõustub, et liigvee sattumine hagejate kinnisasjadele kujutab endast negatiivset tagajärge ja takistab hagejatele kuuluvate kinnisasjade omandiõiguse teostamist. Maakohus leidis samuti õigesti, et tähtsust ei oma seejuures, et selline mõjutus esineb üksnes periooditi. Kuid, kas see negatiivne tagajärg liigvee näol kujutab endast ka AÕS § 89 kohaselt omandiõiguse rikkumist, on maakohus jätnud kindlaks tegemata. Maakohus leidis, et liigvee äravoolukraavide puudumist tuleb pidada kostjate poolseks hagejate omandiõiguse rikkumiseks ning omandiõiguse rikkumise korral eeldatakse, et see on õigusvastane. Kuidas maakohus sellise järelduseni jõudis, otsusest ei selgu.
3. Omandiõiguse rikkumine on mis tahes sekkumine omandiõiguse sisu (AÕS § 68) hulka kuuluvasse omaniku õiguslikku või faktilisse mõjupiirkonda, st mis tahes tegu või tegevusetus, mille mõju avaldub omaniku omandiõiguse piires ning mis mõjuvad asjaoludele või seisundile, mille õiguslik või faktiline mõjutamine kuulub omandiõiguse sisu arvestades omaniku õiguste hulka (vt ka AÕS I komm p 3.2.2, a). Seega selleks, et asuda seisukohale, kas tegemist on hagejate omandiõiguse rikkumisega kostjate poolt, tuleb kindlaks teha, kas esineb mingi kostjate tegu või tegevusetus, mis hagejate väidetud tagajärge (liigvee olemasolu) põhjustab. Kui omandiõigust rikkuv tegu või tegevusetus on tuvastatud, tuleb hinnata, kas see on õigusvastane. Reeglina omandiõiguse rikkumise korral eeldatakse, et see on õigusvastane (välja arvatud juhul, kui rikkujal õnnestub AÕS § 89 teise lause kohaselt tõendada rikkumist õigustava asjaolu esinemine, mille tõttu peab omanik rikkumist taluma). Kahjulike mõjutuste puhul tuleb omandiõiguse rikkumise ja õigusvastasuse olemasolu AÕS § 89 kohaldamiseks aga eraldi kontrollida ja põhjendada (vt ka AÕS I komm p 3.2.2, a ja p 3.2.2 d, ee). 37.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas esitatud tõendite pinnalt asuda seisukohale, et liigvee perioodiline tekkimine hagejate kinnisasjadel on kostjate tegevuse või tegevusetuse tagajärg. Hagejate väitel rajati Projekti V/E Respro töö nr 011/90-P „Teed ja Ühisterritoorium“ alusel kraavid ringtee välisküljele kostjale I kuuluvale kinnisasjale. Sellest kraavist juhiti vett ära kostja II kinnisasjal asuva kraavi kaudu. Hagejate väitel on kostja II oma kinnisasjal asuva kraavi kinni ajanud (pinnasega täitnud) ja ka kostja I kinnisasjal on kraav osaliselt kinni aetud. Kostjate väitel ei ole neid kraave sellisena kunagi täies ulatuses välja ehitatud. Ringkonnakohus nõustub kostjate seisukohaga. Kohila Vallavalitsus on vastanud, et
5. a koostatud Hoonestuskava (V/E Respro töö nr 011/90-P) on kehtiv projektdokument ja sadeveesüsteem on ehitatud sellele vastavalt. Ühtegi luba kraavide likvideerimiseks pole Kohila Vallavalitsuse väitel antud (I kd tl 9). Samas ei kinnita see tõend ega ükski teine tõend käesolevas asjas seda, et
6. a koostatud Hoonestuskava alusel oleks olnud kuivenduskraavid või küvetid valmis ehitatud. EKE Projekti Maamõõdubüroo AS-i
7. a plaanil on nähtav kraav kuni kostja II kinnisasjani, kuid sealt edasi ei lähe. Lisaks on kraavid nähtavad osaliselt nn ringtee välisküljel (I kd tl 145). Samuti on
8. a plaanil märgitud kostja II kinnisasjal kraav üksnes kinnisasja sees, suunaga RMK maaüksuse (Kernu metskond nr 172) poole ning ei ole 9 2-19-17537 ühenduses mingite teiste aiandusühistu territooriumil paiknevate kraavidega (I kd tl 125). Maakohtu poolt teostatud paikvaatlusel kostja II kinnisasjal (krunt nr 13) kraavi ei tuvastatud (kostja II kinnitusel asus seal kunagi kraav üksnes osaliselt – kuni teekivideni). Hageja I kinnisasja (krunt nr 10) ega hageja II kinnisasja (nr 22) ees ringtee servas ei tuvastanud maakohus samuti kraavi (II kd tl 1-20). Esitatud tõenditest ei saa seega teha järeldust, et
9. aasta Hoonestuskavas märgitud kujul oleks kraavide/küvettide süsteem olnud täies ulatuses välja ehitatud ning oleks läbinud kostja II kinnisasja. Kuna kuivenduskraave polnud kostja II kinnisasjale
10. a koostatud Hoonestuskava alusel ehitatud, on väär ja tõendamata hagejate väide, et kostja II on kraavid kinni ajanud. Samuti ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kostja I oleks kostja I kinnisasjal asunud kuivenduskraavid või küvetid kinni ajanud. Hageja I on tunnistanud oma 02.08.2019 e-kirjas, et ajas ise enda krundi ees oleva kraavi kinni (I kd tl 141). 37.
11. Kostja II on asunud seisukohale, et tema kohustamiseks rajada tema kinnisasjale kuivenduskraav, puudub õiguslik alus. Ringkonnakohus nõustub sellega ja leiab, et selline alus AÕS § 89 kohaselt puudub. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, ei saa kahjuliku mõjutuse puhul mitte igasugune tegu või tegevusetus tähendada hagejate omandiõiguse rikkumist, vaid üksnes selline kostjate tegu või tegevusetus, mis on õigusvastane. Kui omanik ei välju talle kuuluva omandiõiguse piiridest ning kasutab oma kinnisasja õiguspäraselt, ei too sellise õiguspärase kinnisasja kasutuse mõju kandumine naaberkinnisasjadele kaasa õigusvastast omandiõiguse rikkumist ning naaberkinnistute omandi mõjutamist (vt ka AÕS I komm p 3.2.2, a). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas järeldada, et kostjad oleksid enda kinnisasju kasutades väljunud omandiõiguse piiridest ning et kostjad oleksid enda kinnisasju kasutanud hagejate õigusi rikkudes ehk õigusvastaselt. Vastavalt Kohila Vallavalitsuse kinnitusele on
12. a Hoonestuskava ainukeseks ametlikuks dokumendiks, mis nägi ette kuivenduskraavide väljaehitamise aiandusühistu ja sellega piirnevate kinnisasjade territooriumil. Hoonestuskava kohaselt läbis kuivenduskraav kostja I ja kostja II kinnisasju ja jõudis RMK Kernu 172 metskonna kinnistule (I kd tl 19). Juhul, kui nimetatud Hoonestuskava kohaselt oleks kuivenduskraav tegelikkuses rajatud ja kostjad oleksid selle kraavi luba omamata kinni ajanud, saaks asuda seisukohale, et kostjad käitusid õigusvastaselt. Praegusel juhul see nii ei ole. 37.
13. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ükski tõend ei kinnita seda, et kuivenduskraavide rajamine
14. a Hoonestuskavas ja RA koostatud plaani nr 2 märgitud kujul läbi kostjate kinnisasjade lahendaks üldist liigvee probleemi aiandusühistu territooriumil, sealhulgas hagejate kinnistutel. Kohila Vallavalitsus on esitanud seisukoha, et pärast
15. a koostatud kava toimunud muudatuste tõttu (kruntide maapinna tõstmine ja kraavide likvideerimine) on vajalik pädeva spetsialisti arvamus (II kd tl 102). Seega möönab ka Kohila vald, et üksnes
16. a kava elluviimine liigvee olukorda ei lahenda. Krundi nr 21 (hageja II naaber) omanik on esitanud seletuse, milles märgib, et tema krundi ees on küvett, kuid see tema krunti kuivendada ei aita põhjusel, et tee küvetid on kõrgemal kui krunt nr 21 (II kd tl 49). RMK on vastanud, et Kernu metskond nr 172 maaüksusel (see on ala, kuhu hagejad on soovinud vett juhtida ja kuhu
17. a Hoonestuskavast nähtuvalt kraav ulatub) ei ole maaparandussüsteemi, mistõttu soovitatakse juhtida liigvesi teisele poole – Vardi metskonna nr 119 maaüksuse (katastritunnusega 31701:001:0482) ja AÜ Kevadine piiril asuvasse kraavi (I kd tl 144). Kuigi paikvaatlusel nähtus mingi kraav RMK Kernu nr 172 metskonna kinnistul, ei saa sellest järeldada, et vesi tõepoolest kostja II kinnisasja kaudu edasi liiguks ja territooriumi liigniiskuse probleemi lahendaks. Kuna RMK maaüksusel maaparandussüsteem puudub, võib juhtuda nii nagu kostja II kardab, et vesi võib hakata kogunema kostja II kinnisasja äärde ja üle ujutada kostja II kinnisasja. 10 2-19-17537 37.
18. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et juhul, kui
19. a Hoonestuskava alusel oleks kuivendussüsteem olnud rajatud, saanuks hagejad AÕS § 89 alusel nõuda endise olukorra taastamist (kuivenduskraavide lahti tegemist vastavalt
20. a projektile). Antud juhul on hagejad nõudnud ja maakohus on kohustanud kostjaid teostama mingeid töid, mis erineb sellest, mis oli
21. a Hoonestuskavas ette nähtud (arhitekti plaani nr 2 kohaselt paigutama kostja II kinnisasjale äravoolutoru). Kohus on kohustanud kostjaid lähtuma lisaks
22. a kavale arhitekt RAi poolt koostatud Aiandusühistu Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaanist. Nimetatud asendiplaani puhul ei ole tegemist kehtiva projektiga, vaid üksnes arhitekti arvamusega, kuidas vett ära juhtida. Millistele andmetele või uuringutele arhitekt enda plaanide koostamisel tugines, seda arhitekti plaanidest ei nähtu. Lisaks ei saa üksnes asendiplaanist teha järeldust, et see koostoimes
23. a kavaga liigvee probleemi lahendaks. 37.
24. Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et maakohus on esitatud tõendeid ebaõigesti hinnates ja olulised asjaolud tuvastamata jättes ebaõigesti hagi hagejate esmases nõudes rahuldanud.
25. Kuna hagejate esmane nõue ei saanud rahuldamisele kuuluda, tulnuks maakohtul hinnata, kas hagejate alternatiivse nõude alusel oleks saanud hagejate mure lahendatud. Hagejad on ka ise märkinud, et nende eesmärk on „saada“ äravoolukraav, mis juhiks vee ära. Maakohus ei ole viinud hagejate alternatiivse nõude osas läbi nõuetekohast eelmenetlust. Ringkonnakohus selgitab seda järgnevalt. 38.
26. Hagejad on esitanud alternatiivse nõudena kostjate kinnistute isikliku kasutusõigusega koormamiseks hagejate kasuks. Hagejad täpsustasid 30.09.2021 oma nõuet ja soovivad, et kinnisasjade 10 ja 22 igakordne omanik on õigustatud juhtima sade- ja liigvett läbi Kevadine üldmaa kinnistu ja Kevade vkt 13 asuva elamumaa kinnistu, vastavalt arhitekt RA poolt A/Ü Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani joonisel nr 2 märgitud kraavide ja/või toru. Valitsevate kinnisasjade omanikel on õigus taastada/rajada teenivatel kinnisasjadel küvetid ja/või toru vastavalt arhitekt RA poolt A/Ü Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani joonisele nr
27. Kanda registriosadesse 544437, 564537, 1780237 ja 564537 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale järgmise sisuga märge: „Registriosa nr 544437, 564537 kinnisasjade igakordsed omanikud on õigustatud juhtima sade – ja liigvett läbi registriossa nr 1780237 ja 574537 kantud kinnisasjade vastavalt arhitekt RA poolt A/Ü Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani joonisel nr 2 alusel taastatud kraavide/küvettide“. Sisuliselt soovivad hagejad seada kasutusservituuti liigvee juhtimise rajatise ehitamiseks ja selle talumiseks kohustamiseks. Selline nõue võib olla kvalifitseeritav AÕS § 158 alusel. AÕS § 158 lõikes 1 toodud loetelu on näidisloetelu ja tehnovõrkude hulka tuleb lugeda ka maaparandussüsteemid (Maareformiseaduse § 22 lg 2 kohaselt on maaparandussüsteem muu tehnovõrk). Õigusliku aluse talumiskohustuse tekkimiseks (maaparandussüsteemi rajamiseks teisele kinnisasjale) annab AÕS § 158 lg 1 ja nõudealuse sellekohase servituudi seadmiseks AÕS § 158 lg 2 (RKTKo 24.09.2012, 3-2-1-105-12). 38.
28. Lisaks sätestab maaparandusseaduse (MaaParS) § 20 järgmist:

§ 3401lg 1 alusel käiguta ja laskma puudused kõrvaldada.

Maakohtul tuleb seda teha hagejate alternatiivse nõude uuel läbivaatamisel. 38.

1. Kui hagejad on nõude puudused kõrvaldanud, tuleb maakohtul hagejate alternatiivset nõuet pooltega arutada ja selgitada, mis eeldused sellise nõude rahuldamiseks peavad esinema. AÕS § 158 lg 2 ja MaaParS § 20 lg 2 sätestatud reaalservituudi seadmise nõude rahuldamine eeldab samade paragrahvide esimeses lõikes sätestatud asjaolude kindlakstegemist - kas kuivendussüsteemi on vaja hagejate kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majapidamiseks ja süsteemi ehitamine ei ole võimalik teist kinnisasja kasutamata või ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Lisaks tuleb kaaluda hagejate ja kostjate huve (RKTKo 24.09.2012, 3-2-1-105-12). Kui kostjad soovivad seejuures tasu välja mõistmist (sarnaselt AÕS § 158 lõikele 3 reguleerib seda MaaParS § lg 3), peab maakohus ka seda pooltega arutama. 38.
2. Tehnorajatise talumise asjad on hagita asjad.

§ 6182

lg 1 järgi on tehnorajatise talumise asjas menetlusosalisteks avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti kinnisasjade asukoha järgne kohalik omavalitsus, kui see puudutab tema huve või aitab kaasa asja lahendamisele. Kui hageja esitab nõude, mis tuleb

§ 613

lg 1 p 1 alusel lahendada hagita asjana, aga koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses, tuleneb

§ 613lg-st 4 juhis vaadata see läbi hagimenetluses.

Samas tuleb menetluses järgida hagita menetluse põhimõtteid ja sätteid (RKTKo 24.03.2016, 3-2-1-175-15, p 10 teine lõik, samuti selles viidatud RKTKo 13.11.2013, 3-2-1-81-13, p 20). Lisaks on Riigikohus leidnud, et kui kohus

RS § 2 lg 3 või

§ 6181

lg 2 alusel vaatab tehnorajatise talumise kohustuse asja läbi hagimenetluses, tuleb selle asja läbivaatamisel järgida hagita menetluse reegleid, mh menetlusosaliste kohta sätestatut.

§ 198

lg 3 esimese lause järgi on hagita menetluses kohtul kohustus kaasata menetlusosalised omal algatusel.

§ 6182

lg 1 järgi on tehnorajatise talumise asjas menetlusosalisteks avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti kinnisasjade asukoha järgne kohalik omavalitsus, kui see puudutab tema huve või aitab kaasa asja lahendamisele (RKTKo 24.09.2012, 3-2-1-105-12, p 16). Antud juhul oli maakohtul õigus vaadata asi läbi hagimenetluses, kuid hagejate alternatiivse nõude osas tuleb järgida hagita menetluse reegleid, mh menetlusosaliste kohta sätestatut.

§ 198

lg 3 esimese lause järgi on hagita menetluses kohtul kohustus kaasata menetlusosalised omal algatusel. Seega tuleb kaaluda lisaks kohaliku omavalitsuse kaasamisele ka teiste kinnistute omanike kaasamist juhul, kui servituudi seadmine puudutab ka nende huvisid. 38.6. Samuti kehtib hagita menetluses

§ 477

lg-te 5 ja 7 ning § 5 lg 3 esimese lause järgi uurimispõhimõte, mille eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 13). Käesolevas asjas on välja selgitamata ja maakohtul tuleb menetlusosalistega arutada, millised maaparanduslikud võimalused on hagejate mure lahendamiseks ja alternatiivse nõude rahuldamiseks ning millised tõendid on 12 2-19-17537 võimalik koguda. Kohus ei ole hagita menetluses mh

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning peab

§ 477

lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, ning vajadusel nõudma avaldajalt tõendite esitamist või koguma neid omal algatusel.

1. Eelnevat arvestades jättis maakohus vaidluse lahendamiseks tähtsad asjaolud olulises ulatuses välja selgitamata ja hagejate alternatiivse nõude osas eelmenetluse läbi viimata ning on teinud ennatliku kohtulahendi, mistõttu tühistab kolleegium maakohtu otsuse. Oluliste menetluslike minetuste tõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu otsuse puudulikkuse tõttu võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamine rikub kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asja lahendada apellatsioonimenetluses, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis. Menetlusökonoomistel kaalutlustel pole vaja käsitleda kaebuse ülejäänud väiteid.
2. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 13