1-23-1616/15

(22244001321)Kohtunik Anne PALMISTE Rahvakohtunikud Ruthi KIIR Lauri IRO Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Prokurör ringkonnaprokurör Liina PIKMA Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN Asja läbivaatamise kuupäevad 14.08.2023 Kriminaalasi 18.08.2023 Vladimir BAZAKOVI süüdistus Karistusseadustiku §114 lg.1 p.1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Vladimir BAZAKOV sünd. 30.05.1964, isikukood 36495302216, kodakondsuseta, xxxharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata tõkend – vahistamine – alates 27.11.2022 Kannatanu I. T. isikukood xxxxxxxxxxx 1 X. X. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx Kannatanu esindajad Y. Y. sünd. xx.xx.xxxx, elukoht xxx Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1; §319 lg.2, 3 ja §321 maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Vladimir BAZAKOV Karistusseadustiku §114 lg.1 p.1 järgi ning mõista karistuseks 14 (neliteist) aastat vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel on Vladimir BAZAKOV karistuse kandmise algus 27.11.

1. Vladimir BAZAKOVI suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.1 alusel välja mõista Vladimir BAZAKOVILT X. X. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, arvelduskonto nr.XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS) kasuks tsiviilhagi katteks 1206 (üks tuhat kakssada kuus) eurot 50 senti. Asitõendid – tööjope, sokid (2 paari), fliis, särk, T-särk, saapad, teksapüksid, bandaaž ja aluspüksid, mis asuvad 17.01.2023 asitõendi hoiule võtmise akti nr.23ATH21629 alusel Ida Prefektuuris – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid – fliisjakk, särk, püksid, aluspesu ja sokid, mis asuvad 17.01.2023 asitõendi hoiule võtmise akti nr.23ATH21626 alusel Ida Prefektuuris – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid – valget värvi kruus, klaaspudel Mulgi Viin, sussid, 2 kirvest, poolsaabas, käterätik, 2 klaasist pitsi, papilaarkurrustiku jäljefragment silikoonpastal, puuteproovid, mis asuvad 25.01.2023 asitõendi hoiule võtmise akti nr.23ATH21780 alusel Ida Prefektuuris – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid – suitsukonid (2 tk), mobiiltelefon Nokia 130 RM-1035, mobiiltelefon Nokia 108 RM-944, mis asuvad 13.02.2023 asitõendi hoiule võtmise akti nr.23ATH22174 alusel Ida Prefektuuris – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. 2 Rahuldada vandeadvokaadi abi Igor BELUGINI taotlus, määrata tema poolt Vladimir BAZAKOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 1036 (üks tuhat kolmkümmend kuus) eurot 08 senti. Välja mõista Vladimir BAZAKOVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1812 (üks tuhat kaheksasada kaksteist) eurot 50 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 alusel ekspertiisitasu kokku summas 6389 (kuus tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa) eurot ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN) kohtueelses menetluses makstud tasu 1118 (üks tuhat ükssada kaheksateist) eurot 88 senti ja kaitsjale (vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN) kohtulikus menetluses makstud tasu 966 (üheksasada kuuskümmend kuus) eurot riigituludesse. Jätta kaitsjale (vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN) makstud tasu 323 (kolmsada kakskümmend kolm) eurot 64 senti Eesti Vabariigi kanda. Sundraha ja menetluskulud tuleb Vladimir BAZAKOVIL tasuda ositi 1(ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE
2. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99923700030992 ning selgitus „Vladimir BAZAKOV 1-23-1616 menetluskulud“. Kohtuotsuse peale Ringkonnakohtule. on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10.10.
3. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Süüdistus Vladimir Bazakovit süüdistatakse ja ta on kohtu alla antud selles, et tema 27.11.2022 kella 19.00 ajal aadressil XXX Kiviõli linn Lüganuse vald Ida-Virumaa asuvas eramajas lõi I. T.t mitmel korral kirvega pea ning üla- ja alakeha piirkonda, tekitades talle hulgaliselt kehavigastusi. Vladimir Bazakovi poolt tekitatud vigastuste tagajärjel suri I. T. sündmuskohal. Sellise käitumisega väljendas Vladimir Bazakov põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes ning põhjustas kannatanu I. T. surma. Ekspertiisiga tuvastatult oli I. T. surma põhjuseks aju-kolju ja näokolju lahtine terav trauma koljuluude hulgikillunenud murru, peaaju kõvakelme ja pehmekelme hulgirebendite ning ajukoe vigastusega. 3 Oma teoga pani Vladimir Bazakov toime tapmise julmal viisil, mis on kvalifitseeritav KarS §114 lg.1 p.1 järgi. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Vladimir Bazakov tunnistas ennast talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin leidis maakohtu istungil, et süüdistus on põhjendatud. Kannatanu esindaja X. X. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav on talle lihtsalt tuttav, kannatanu oli tema eksabikaasa. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt elas kannatanu alguses XXX Kiviõlis üksinda, seejärel asus sinna elama ka süüdistatav. Viimasel polnud elukohta, aitas kannatanut maja remondis ja majapidamises. Kannatanu ja süüdistatav tarvitasid koos alkoholi. Kannatanu esindaja ja kannatanu jätkasid suhtlemist ka peale abielulahutust, neil olid head suhted. Süüdistatavat on kannatanu esindaja joobes näinud, tugevat agressiooni ei ole olnud, ainult ühel korral ütles süüdistatav talle kõrgendatud toonidel, et tema ei saa siit midagi ning kõik on süüdistatava oma, siis ütles kannatanu süüdistatavale, et pärijaks on poeg. Juhtunust sai kannatanu esindaja teada, kui talle helistas tuttav kiirabist, matuse korraldamisega tegeles tema koos pojaga. Tsiviilhagi summas 1206,50 € ta toetab, need on matusekulud. Kannatanu esindaja Y. Y. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kannatanu oli tema isa, süüdistatavat ta tunneb, kuna viimane elas isa juures ja ta käis isal külas. Kannatanu esindaja kinnitas, et nägi kannatanu ja süüdistatava poolt koos alkoholi tarvitamist, seda juhtus päris tihti. Samas tema juuresolekul midagi kriitilist ja konflikte ei olnud, tülisid ei ole ta näinud. Isa rääkis kannatanu esindajale, et maja saab endale tema, ta on ainus pärija. Tunnistaja G. B. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta elab kannatanuga samal tänaval, nii kannatanu kui süüdistatavaga olid tal sõbrasuhted. Kannatanu ja süüdistatav elasid ühes majas umbes 10 aastat, süüdistatav abistas kannatanut, koos tarvitasid nad alkoholi tihti, põhiliselt viina. 27.11.2022 oli tunnistaja kannatanu majas, läks sinna 10 – 11.30 ajal ja oli ise juba alkoholi tarvitanud. Kodus olid nii kannatanu kui süüdistatav, ka alkoholi tarvitanud, 0,5 l viinapudel oli tühi. Seejärel andis tunnistaja süüdistatavale uue viina ostmiseks raha, viimane tõi poest viina, võttis 2 – 3 pitsi ja lahkus kellegi juurde tööd tegema. Seejärel tarvitas tunnistaja kannatanuga alkoholi edasi ja läks koju 15.30 paiku. Tunnistaja kinnitas, et vahel olid kannatanu ja süüdistatava vahel tülid ja nad suhtlesid valju häälega, kui olid alkoholi tarvitanud, kainena pigem ei tülitsenud. Kannatanu oli joobes rahulik, aga süüdistatav võis alustada konflikti. Lisaks ülalnimetatud isikulistele tõenditele uuris maakohus kohtuistungitel ka ringkonnaprokuröri poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ja videosalvestisi, millele maakohus viitab käesolevas kohtuotsuses allpool. Samuti jättis maakohus vastavalt ringkonnaprokuröri, kaitsja ja süüdistatava vahel sõlmitud kokkuleppele KrMS §291-1 alusel ristküsitlemata tunnistajad H. K., I. B., A. R., I. D., R. V. ja S. S. ning võttis 4 tõendina vastu nende poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, millele maakohus viitab ka käesolevas kohtuotsuses allpool. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. KarS §114 lg.1 p.1 näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud piinaval või julmal viisil. Kokkuvõtlikult süüdistatakse Vladimir Bazakovit I. T. korduvas löömises kirvega pea ning üla- ja alakeha piirkonda, tekitades sellega talle hulgaliselt kehavigastusi, mille tagajärjel suri I. T. sündmuskohal. Tunnistaja H. K. kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et ta oli 27.11.2022 patrullteenistuses ja reageeris väljakutsele, kus teatati, et XXX Kiviõlis on tapetud kirvega maja peremees. Sündmuskohal pidasid politseinikud kinni Vladimir Bazakovi. Köögis oli surnud meesterahvas, suur vereloik ning isiku nägu oli deformeerunud. Nimetatud tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka Sündmuskoha 27.11.2022 vaatlusprotokoll, mille kohaselt oli köögi keskel laibakeha, köögi keskosas verekahtlaste määrdumistega kirves ja laua all tühi viinapudel Mulgi viin. Samuti on tunnistaja ütlustega kooskõlas Asitõendi 18.01.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldi vormikaamera salvestist ja millest nähtuvalt oli meesterahvas surnud, kirvehoop näkku, pead ei ole üldse. Antud juhtumi puhul ei olnud tapmisel teadaolevaid pealtnägijaid, samuti ei ole tuvastatud tunnistajaid, kes oleksid näinud süüdistatava ja kannatanu tegevusi 27.11.2022 õhtul. Seega tuleb süüdistatavaga seotud sündmuste käik sellel päeval ja õhtul rekonstrueerida kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõendite kaudu. Tunnistaja G. B. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta elab süüdistatava ja kannatanuga samal tänaval, mõlemaga olid tal head suhted. 27.11.2022 läks ta kannatanu majja hommikul kella 10 – 11.30 paiku, kodus olid nii süüdistatav kui kannatanu ja mõlemad olid juba tarvitanud alkoholi. Tunnistaja andis süüdistatavale alkoholi ostmiseks raha, viimane tõi kauplusest 0,5 l viina + 200 g enda jaoks hommikuks. Süüdistatav jõi koos kannatanu ja tunnistajaga 2 – 3 pitsi ja seejärel lahkus kellegi juurde tööd tegema. Edasi tarvitasid alkoholi kahekesi kannatanu ja tunnistaja, kes lahkus kannatanu majast kella 15.30 ajal, süüdistatav ei olnud veel tagasi tulnud. Tunnistaja kinnitas, et nägi köögis kirvest. Nende tunnistaja ütlustega on kooskõlas Asitõendi 17.01.2023 vaatlusprotokollis vaadeldud salvestis Kastani 2 Kiviõlis asuvast kauplusest. Nimetatud vaatlusprotokollist nähtub, et kauplusesse siseneb kell 11.09 meesterahvas, kellel on peas punast-valget värvi müts, seljas musta-oranži värvi tööjope, jalas sinist värvi teksapüksid ja tumedat värvi jalanõud ning kaasas tumedat värvi seljakott. Meesterahvas ostis muuhulgas läbipaistva pudeli läbipaistva vedelikuga. Nimetatud 5 süüdistatava riided ja jalanõud ühtivad Asitõendi 02.12.2022 vaatlusprotokollis vaadeldud kahtlustatava riiete ja jalanõudega. Tunnistaja G. B. ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja I. B. kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, et tema abikaasa G. B. läks 27.11.2022 hommikul kannatanu juurde ja kui ta koju tuli, ütles, et tarvitas alkoholi koos kannatanuga ning süüdistatav oli kusagile ära läinud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et 27.11.2022 õhtul avastati XXX Kiviõlis asuvast elumajast I. T. surnukeha. Nii nähtub Asitõendi 19.12.2022 vaatlusprotokollist, millega vaadeldi 27.11.2022 tehtud kõnet Häirekeskusesse, et helistajaks oli meesterahvas, kes tutvustas ennast kui Vladimir Bazakov ja kes kinnitas, et tappis XXX Kiviõlis inimese kirvega ära, kannatanuks oli I. T. Asitõendi 18.01.2022 vaatlusprotokollist nähtub, et 27.11.2022 kell 19.07 tehti süüdistatava mobiiltelefonilt kõne numbrile
4. Asitõendi 28.11.2022 vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi XXX Kiviõlis köögi põrandalt võetud kirvest, millel olid vere jäljed ning millelt võeti puuteproovid. 12.01.2023 ekspertiisiaktist nr.22E-GE1198 nähtub, et proovist kirve käepideme vasakul pool asuvast suuremast vereplekist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev süüdistatava DNA-profiiliga; proovist kirve käepideme vasakul pool asuvast väiksemast vereplekist saadi DNA-analüüsil peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev süüdistatava DNA-profiiliga; proovidelt kirve käepideme seljalt ja kirve teralt saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mille alusel ei saa välistada kannatanult ja süüdistatavalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes proovides; proovist kirve pale pinnal avastatud juuksekarvast saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mille alusel ei saa välistada kannatanult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes proovides. Asitõendi 02.12.2022 vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi süüdistatava seljas olevaid riideesemeid, millelt leiti verekahtlased jäljed ja millelt võeti puuteproovid. Ekspertiisimaterjali võtmise 28.11.2022 protokolli kohaselt võeti DNA puuteproovid ka süüdistatavalt. 12.01.2023 ekspertiisiaktist nr.22E-GE1198 nähtub, et süüdistatava seljas olevate riiete proovidelt fliisjaki vasakpoolselt hõlmalt vere pinnalt, otsaees vasaku silma kulmu kohal asetsevatest verekahtlastest piiskadest, särgi parema varruka peal avastatud verejälje pinnalt, särgi eespoolt rinna piirkonnas avastatud verejälje pinnalt, särgi tagantpoolt avastatud verejälje pinnalt, meeste teksapükstel tagantpoolt parema tasku piirkonnas avastatud verejälgede pinnalt saadud DNA-profiilid on kokkulangevad kannatanu DNA-profiiliga. Proovidelt süüdistatava parema käe pöidla küünelt, parema käe pöidla ja nimetissõrme vahelt, süüdistataval jalas olnud teksapükstel tagantpoolt parema tasku piirkonnas avastatud verejälgede pinnalt saadud segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev kannatanu DNA-profiiliga. Proovidelt süüdistatava parema käe käelaba seesmisest pinnast ja temal seljas olnud fliisi peal avastatud verejälje pinnalt saadud 6 analüüside alusel ei saa välistada sisaldumist nendes proovides. kannatanult pärineva bioloogilise materjali 30.12.2022 ekspertiisiakti nr.22E-IDS0030/245 kohaselt oli I. T. surma põhjuseks ajukolju ja näokolju lahtine terav trauma, koljuluude hulgikillunenud murru, peaaju kõvakelme ja pehmekelme hulgirebendite ning ajukoe vigastusega. Kannatanu surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati muuhulgas hulgalised raiehaavad mõlemal pool näol. Raiehaavad ja nendega kaasnevad vigastused on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest massiivse, lõikeserva omava vahendiga, mille lõikeserva pikkus on mitte vähem kui 9,5 cm. Arvestades läbivaatuseks esitatud kirve parameetreid ning kannatanu surnukeha välisvaatlust ja siseuuringut on alust arvata, et kannatanul sedastatud raievigastused võisid olla tekitatud läbivaatuseks esitatud kirvega. Kaitsja viitas oma kaitsekõnes sellele, et tuvastatud ei ole selgelt kuriteo toimepanemise motiive ja põhjusi ning märkis, et ükski tunnistaja ei viita sellele, et kannatanu ja süüdistatava vahel oleks olnud vaen või ebasõbralikkus. Kaitsja arvamusel sai juhtunu ainsaks seletuseks olla alkoholi liigtarbimine. Maakohus nõustub selle kaitsja seisukohaga, kuid märgib järgnevat. Tunnistajate I. B., A. R., I. D. ja S. S. kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et kannatanu ja süüdistatav tarvitasid pea igapäevaselt alkoholi ja joobes olles tülitsesid omavahel, kusjuures süüdistatav oli alkoholijoobes pealetükkiv ja agressiivne, kannatanu pigem vaikne. 30.12.2022 ekspertiisiakti nr.22E-IDS0030/245 kohaselt sedastati kannatanu surnukeha välisvaatlusel raiehaavad vasakul küünarvarrel, mis võivad viidata võimalikule enesekaitsele. Asitõendi 17.01.2023 vaatlusprotokolli kohaselt käis süüdistatav 27.11.2023 kaupluses alkoholi ostmas kolmel korral – kell 11.09, 14.00 ja 16.
5. Kannatanu tarvitas alkoholi koos tunnistaja G. B.ga samal päeval alates hommikust kuni kella 15.30-ni. Seega ajal, mil süüdistatav jõudis tagasi oma elukohta XXX Kiviõli, olid nii süüdistatav kui kannatanu alkoholijoobes. Seda, kas nad jätkasid alkoholi tarvitamist koos, tuvastatud ei ole. Käesolevas kriminaalasjas asuvast Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupp I uurija Elina Kangase poolt 29.11.2022 koostatud õiendist nähtub järgmine: - 05.06.2022 teavitas XXX Kiviõli omanik, et süüdistatav tülitseb ja keeldub lahkumast, süüdistatav oli joobes ja agressiivne, ei olnud võimeline indikaatorvahendisse puhuma, oli toimetatud kainenema, seoses agressiivsusega olid talle paigutatud ka käerauad - 25.02.2019 teavitas xxx Kiviõli omanik, et võõras joobes mees helistab korterite uksekellasid, lõhub krt xx ust, on agressiivne ja toimetati kainenema, tegemist oli süüdistatavaga, kes väljendus ebatsensuurselt ja püüdis politseinikku hammustada - 22.12.2011 teatati, et xxx Kiviõli tungib joobes isik, kes lõhkus pudeliga akna, tegemist oli süüdistatavaga. 7 Seega toetab nimetatud õiend igati tunnistajate ütlusi selles osas, et alkoholijoobes muutub süüdistatav agressiivseks ja võib käituda ettearvamatult. Eeltoodud tõendite alusel peab maakohus eluliselt usutavaks, et süüdistatav muutus peale alkoholi tarvitamist taaskord agressiivseks ning seekord lõppes tüli kannatanu tapmisega. Maakohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistajate ütlustes selles osas, et kannatanu oli alkoholijoobes pigem vaikne. Neid ütlusi toetab ka eksperdi arvamus enesekaitse teostamise kohta kannatanu poolt. Tõendeid selle kohta, et kannatanu oleks tekitanud kehavigastusi süüdistatavale, maakohtule esitatud ei ole. Maakohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava süü antud kuriteoepisoodis on leidnud tõendamist ning süüdistatav tappis kannatanu süüdistuses viidatud ajal ja viisil. Süüdistuse ja ringkonnaprokuröri kohtukõne kohaselt oli antud juhul tegemist tapmisega julmal viisil. Kaitsja selle seisukohaga kohtukõnes ei nõustunud. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes, aga ei eelda ohvri kestvaid füüsilisi kannatusi. Julmus väljendub tapmisteo välises pildis. Julma viisina on käsitatud näiteks kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist (vt. ka Riigikohtu 09.11.2017 lahend kohtuasjas nr.1-15-10119). Oluline on siinkohal tuvastada, et tapmine on toime pandud olustikus, milles avaldub teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes. Teoviisi julmusel peab olema vahetu seos tapmisteoga. Maakohus leiab, et ka käesolevas kriminaalasjas tuleb ennekõike kõne alla tapmise viis ja vigastuste väline pilt. Kuigi iga tapmine on mingil määral jõhker ja näitab hoolimatust inimelu vastu, peavad selleks, et lugeda tapmist julmaks KarS §114 lg.1 p.1 mõttes, esinema sellised asjaolud, mis oma jõhkruselt seda ületavad ja mida saab oma tooruse ja jõhkruse tõttu pidada brutaalseteks. Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on sellised asjaolud olemas. Sündmuskoha 27.11.2022 vaatlusprotokollile lisatud fototabelitest ning 30.12.2022 ekspertiisiaktile nr.22E-IDS0030/245 lisatud fototabelitest nähtub, et kannatanu nägu on sedavõrd moonutatud, et näo järgi ei ole kannatanut võimalik ära tunda. Sellised vigastused on suurel määral muutnud kannatanu välimust. Kaitsja leidis oma kaitsekõnes, et lähtuma peab eeldusest, et kannatanu surm oli tekitatud kirve esimese või teise löögiga pähe ja ülejäänud löögid ei tekitanud kannatanule piina ega julmust ning peale surma laibale tekitatud löögid tuleb kvalifitseerida inimese laiba tükeldamiseks. Kuna laip jäi siiski tervikuks, loobus süüdistatav KarS §148 lg.1 sätestatud koosseisu lõpule viimisest ja kuritegu jäi katse staadiumi. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Käesolevas kriminaalasjas ei ole eksperdi poolt tuvastatud tekitatud vigastuste järjekord. Seega ei saa ka kindlaks teha seda, peale millise vigastuse tekitamist kannatanu suri. Samas on eksperdi poolt viidatud haavadele, mis olid saadud 8 enesekaitse teostamisel, see tähendab aga ilmselgelt seda, et kannatanu ei surnud esimeste hoopide tagajärjel. Samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest ühtegi viidet sellele, et süüdistataval oleks olnud tahtlus laipa tükeldada. Sellest ei ole rääkinud ega seda kinnitanud ka süüdistatav ise. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatavale esitatud süüdistus KarS §114 lg.1 p.1 järgi, s.o. tapmise eest julmal viisil, on põhjendatud. Sellele viitavad eelkõige vigastuste hulk, vigastuste tekitamise vahend ja kannatanu välimus. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et subjektiivsest küljest on tegemist kuriteo toimepanemisega otsese tahtlusega. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Vastavalt KarS §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega on otsese tahtluse puhul oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg. Maakohus leiab, et tekitades teadlikult kannatanule ohtralt kehavigastusi, s.h. lüües kannatanut korduvalt kirvega nii pea kui keha piirkonda, pidi süüdistatav aduma, et sellise teguviisi tagajärjel kannatanu sureb. Seega saab kokkuvõtteks kindlalt väita, et süüdistatav tahtis toime panna süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Tegemist ei olnud ühe löögiga, mis võis tekkida äkilise ühekordse agressiooni tulemusel. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ülaltoodu kokkuvõttes mõistab maakohus süüdistatava süüdi talle inkrimineeritud kuriteos. Aluseid süüdistatava õigeksmõistmiseks maakohus ei tuvastanud. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 9 Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 kohtuasjas nr.1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-
6. lahendist Süüdistusakti ja ringkonnaprokuröri kohtukõnes väljendatu kohaselt on karistust kergendavad asjaolud käesolevas kriminaalasjas järgmised: süüdistatav tunnistas oma süüd nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil ning varasemalt ta kriminaalkorras karistatud ei ole. Ka kaitsja märkis oma kaitsekõnes, et karistust kergendavateks asjaoludeks on süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus, süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine ja tsiviilhagi tunnistamine. Maakohus nõustub nii kergendavate asjaoludega. ringkonnaprokuröri kui kaitsja eelnimetatud karistust Lisaks eeltoodule leidis kaitsja, et arvestada tuleb ka süüdistatava olukorda isiklikus elus – tal puudub pikaajaliselt isiklik elukoht, ametlik töökoht ja kindel sissetulek, puudub võimalus abi saada teistelt pereliikmetelt, tal puudub seos kohaliku omavalitsusega ning selge ja positiivne eesmärk oma elus. Maakohus nendib, et need asjaolud süüdistatava puhul küll esinevad, kuid need ei anna kuidagi alust karistuse kergendamiseks. Vastupidi, nende asjaolude muutmiseks ei ole süüdistatav ise teinud mitte midagi. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistataval oleksid olnud mingid füüsilised või psüühilised 10 takistused ametlikult tööle asumiseks või enda Töötukassas töötuna registreerimiseks. Samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav oleks pöördunud kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või Sotsiaalkindlustusameti poole seoses isikliku elukoha ja erinevate sotsiaaltoetuste saamiseks. Selgete ja positiivsete eesmärkide seadmine elus on iga inimese enda otsustada, samuti nagu võimaluste mittekasutamine. Kuriteo toimepanemise puhul ei saa seda hinnata karistust leevendavana. Süüdistatava süü suuruse kindlaksmääramisel hindab maakohus eelkõige kasutatud vägivalla iseloomu ja intensiivsust. Tegemist ei olnud ühekordse ja juhusliku vägivallaaktiga, vaid korduvate kirvelöökidega. Löökide tugevust ja intensiivsust näitavad kannatanul sedastatud vigastused, s.h. ennekõike kannatanu näo täielik deformeerumine (puudumine). Arvestades kõike eeltoodut nõustub maakohus ringkonnaprokuröriga selles osas, et süüdistatava süü toimepandud kuritegudes on keskmisest määrast kõrgem, kuid käesolevas kohtuotsuses eelpoolnimetatud karistust kergendavad asjaolud võimaldavad süüdistatavale karistuse mõista sanktsiooni keskmises määras. KarS §114 lg.1 p.1 näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Karistuse suuruse mõistmisel arvestab maakohus nii eri- kui üldpreventiivseid eesmärke. Eripreventiivsus tähendab maakohtu poolt selliste võimaluste kaalutlemist, mis mõjutavad süüdistatavat edaspidi kuritegusid mitte toime panema. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust süüdistatavat karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär võiks avaldada talle piisavat eripreventiivset mõju. Kaitsja seisukohta kuriteo ümberkvalifitseerimiseks kaheks eraldi kuriteoks käsitles maakohus juba eespool. Kaitsja seisukohta mõista süüdistatavale liitkaristuseks (lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga) 8 aastat 6 kuud vangistust maakohus ei toeta. Arvestades eeltoodut ja karistust kergendavaid asjaolusid ning samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus süüdistatavale KarS §114 lg.1 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuse sanktsiooni keskmises määras - 14 aastat vangistust. Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Riigikohus on siinkohal selgitanud, et eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamine võib kohtuotsuses väljenduda kahel viisil. Juhul, kui isikult on kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda vangistusest ei vabastata, tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda isiku vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päev. Juhul, kui isik on viibinud vaheldumisi eelvangistuses ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt ärakantavat vangistust vähendada. (vt. ka Riigikohtu 30.05.2017 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-29-17). 11 Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav peeti kahtlustatavana kinni 27.11.2022 kell 19.28 ning vahistati Viru Maakohtu 29.11.2022 määruse alusel vahistamise algusega 27.11.
7. Viru Maakohtu 26.01.2023 määrusega pikendati süüdistatava vahistamist kuni 27.03.2023 Eeltoodu alusel on süüdistatava karistuse kandmise algus 27.11.
8. Vastavalt KrMS §316 vabastatakse vahistatud süüdistatav istungisaalis viivitamata, kui ta mõistetakse õigeks, vabastatakse karistusest või teda ei ole karistatud vangistusega. Kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist ühegi nimetatud asjaoluga, jätab maakohus süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.11 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel muuhulgas küsimuse, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja vastavalt §310 lg.1 kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu esindaja X. X. esitas tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1206,50 €. Võlaõigusseaduse (VÕS) §1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg.1 p.1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Maakohtu istungil võttis süüdistatav Vladimir Bazakov hagi õigeks ja omaks. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §440 lg.1 kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS §444 lg.3 võib kirjeldava osa õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Eeltoodu alusel kuulub Vladimir Bazakovilt väljamõistmisele tsiviilhagi katteks X. X. kasuks 1206,50 €. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukõnes tegi ringkonnaprokurör Liina Pikma maakohtule ettepaneku mõista Vladimir Bazakovilt välja kõik menetluskulud. 12 Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin palus poole menetluskuludest jätta riigi kanda ning väljamõistetavad kulud võimaldada tasuda ositi ühe aasta jooksul. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga täielikult ja kaitsja seisukohaga osaliselt. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KarS §4 lg.2 on sama seadustiku §114 lg.1 p.1 järgi kvalifitseeritav süütegu esimese astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr.124 on töötasu alammäär 2023 summas 725 €. Eeltoodu alusel kuulub Vladimir Bazakovilt väljamõistmisele sundraha 1812,50 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. hulka riiklikul Käesolevas kriminaalasjas teostati järgmised ekspertiisid: - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 30.12.2022 surnu kohtuarstlik ekspertiis summas 461 € - EKEI 12.01.2023 DNA-ekspertiis summas 5928 €. Esmalt märgib maakohus, et ringkonnaprokuröri taotlus mõista süüdistatavalt välja tasu surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 461 € on põhjendatud täielikult. 12.01.2023 DNA-ekspertiisiakti kohaselt esitati ekspertiisiobjektidena 48 puuteproovi. Maakohus leiab, et otsest tõenduslikku väärtust omavad antud juhul 22 puuteproovi. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub selgelt ja üheseltmõistetavalt, et süüdistatav ja kannatanu elasid umbes 10 aastat ühes eramus, kasutasid sealseid ruume ja muid eluks vajalikke vahendeid ühiselt, samuti tarvitasid seal koos alkoholi, s.h. ka 27.11.
9. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus muuhulgas selle üle, kes, millal ja mil viisil kuriteo toime pani, süüdistatav on seda tunnistanud algusest peale. Seega võib jääda arusaamatuks, miks on vajalik süüdistatavalt välja mõista ekspertiisitasu muuhulgas puuteproovide tuvastamise eest, mis olid võetud külmkapi ukse pinnalt, kahelt suitsukonilt, köögi seinalt, köögilaua pinnalt, köögi ja toa vahel asuva ukse pinnalt, köögikapi ukse pinnalt, vannitoa vaibalt, vannitoa põranda pinnalt, kootud susside ninal asuvalt vereplekilt, käterätikult, katkiselt kruusilt ja klaasist pitsilt. Maakohus möönab, et niivõrd paljude puuteproovide võtmine võis olla põhjendamatu, kuid on siiski seisukohal, et kõikidest puuteproovidest saadud andmete tulemusel oli võimalik välistada neljanda isiku viibimine kannatanu elukohas (lisaks süüdistatavale, kannatanule ja tunnistaja G. B.le) 27.11.
10. 13 Maakohus leiab, et seoses süüdistatava süüdimõistmisega tahtlikus esimese astme kuriteos tuleb temalt välja mõista ekspertiisitasu summas 6389 €. Asjaolusid, mis võimaldavad jätta pooled Vabariigi kanda, maakohus ei tuvastanud. ülalnimetatud menetluskuludest Eesti Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses oli Vladimir Bazakovi kaitsjaks vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kes esitas järgnevad taotlused: - 29.11.2022 taotlus summas 87,60 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma 29.11.2022 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega summas 87,60 € - 23.12.2022 taotlus summas 296,52 €. Taotlus on rahuldatud Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi I uurija Elina Kangase 28.12.2022 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega summas 296,52 € - 18.01.2023 taotlus summas 82,44 €. Taotlus on rahuldatud Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi I uurija Elina Kangase 26.01.2023 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega summas 82,44 € - 08.03.2023 taotlus summas 652,32 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma 09.03.2023 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega summas 652,32 €. Maakohus leiab, et seoses Vladimir Bazakovi süüdimõistmisega tahtlikus esimese astme kuriteos, tuleb kõik kaitsjatasud kohtueelses menetluses summas 1118,88 € välja mõista. Kohtulikus menetluses oli Vladimir Bazakovi kaitsjaks vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kes esitas 24.04.2023 taotluse summas 253,56 € (s.h. ettevalmistus 150 €, eelistungil osalemine 36 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 10 €, sõidukulud 15,30 €, käibemaks 42,26 €). Taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 25.04.2023 määrusega summas 253,56 €. 18.08.2023 esitas kaitsja taotluse summas 1036,08 € (s.h. 27.07.2023 ettevalmistus 54 €, 09.08.2023 ettevalmistus 36 €, 13.08.2023 ettevalmistus 84 €, 17.08.2023 ettevalmistus 108 €, 14.08.2023 kohtuistung 195 €, 18.08.2023 kohtuistung 106 €, 10.10.2023 kohtuistung 36 €, 27.07.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Narva - Viru Vangla 15 €, 09.08.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Narva - Viru Vangla 15 €, 14.08.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Narva - Jõhvi kohtumaja 20 €, 18.08.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Narva - Jõhvi kohtumaja 20 €, 10.10.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Narva - Jõhvi kohtumaja - Narva 25 €, 27.07.2023 sõidukulud Narva - Viru Vangla - Narva 28,80 €, 09.08.2023 sõidukulud Narva - Viru Vangla - Narva 28,80 €, 14.08.2023 sõidukulud Narva - Jõhvi kohtumaja - Narva 30,60 €, 18.08.2023 sõidukulud Narva - Jõhvi kohtumaja - Narva 30,60 €, 10.10.2023 sõidukulud Narva Jõhvi kohtumaja - Narva 30,60 €, käibemaks 172,68 €). Maakohus leiab, et kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugini taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult summas 1036,08 €. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele kõik kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud, v.a sõidukulud ja tasu 14 sõidule kulutatud aja eest, s.o. kokku summas 966 € (tasud 805 € + käibemaks 161 €). Kohtulikus menetluses tekkinud sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 323,64 € tuleb jätta riigi kanda (kulud 269,70 € + 53,94 € käibemaks). Kohtukõnes palus kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin maakohtul lubada süüdistataval tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul. Ringkonnaprokurör oli menetluskulude tasumise ajatamisega nõus. Eeltoodu alusel nõustub maakohus eeltooduga ning määrab, et sundraha ja menetluskulud tuleb süüdistataval tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Kohtukõnes palus ringkonnaprokurör Liina Pikma kõik asitõendid hävitada ja jätta salvestised toimiku juurde. Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin asitõendite osas oma seisukohta ei avaldanud. Süüdistatav Vladimir Bazakov ei soovinud oma riideid ja mobiiltelefoni tagasi saada ning oli nõus nende hävitamisega. Eeltoodu alusel nõustub maakohus menetlusosaliste seisukohaga asitõendite osas tarvitusele võetavate meetmete osas ja otsustab järgneva: Asitõendid – tööjope, sokid (2 paari), fliis, särk, T-särk, saapad, teksapüksid, bandaaž ja aluspüksid, mis asuvad 17.01.2023 asitõendi hoiule võtmise akti nr.23ATH21629 alusel Ida Prefektuuris – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid – fliisjakk, särk, püksid, aluspesu ja sokid, mis asuvad 17.01.2023 asitõendi hoiule võtmise akti nr.23ATH21626 alusel Ida Prefektuuris – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid – valget värvi kruus, klaaspudel Mulgi Viin, sussid, 2 kirvest, poolsaabas, käterätik, 2 klaasist pitsi, papilaarkurrustiku jäljefragment silikoonpastal, puuteproovid, mis asuvad 25.01.2023 asitõendi hoiule võtmise akti nr.23ATH21780 alusel Ida Prefektuuris – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid – suitsukonid (2 tk), mobiiltelefon Nokia 130 RM-1035, mobiiltelefon Nokia 108 RM-944, mis asuvad 13.02.2023 asitõendi hoiule võtmise akti nr.23ATH22174 alusel Ida Prefektuuris – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Asja materjalide juures olevate CD- ja DVD-plaatide osas märgib maakohus, et need on KrMS §160-1 lg.2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde 15 jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist KrMS §126 lg.3 p.1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS §126 lg.5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga (vt. ka Riigikohtu 11.06.2021 lahend kohtuasjas nr.1-18-5732). (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik Ruthi KIIR rahvakohtunik Lauri IRO rahvakohtunik 16