Obsah (8)

§ 121§ 64§ 68§ 215§ 424§ 57§ 5§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-7911 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk

§ 121

lg 2 p 3, § 215 lg 2 p 1 ja § 424 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. jaanuari 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Tõnis Lainemaa kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel Prokurör Ringkonnaprokurör Sigrid Nurm Süüdistatav Tõnis Lainemaa isikukood 38904165218; elukoht XXX; töökoht OÜ Proflame; varem kriminaalkorras karistatud kolm korda, viimati Viru Maakohtu
2. aprilli 2012 otsusega

§ 121järgi kahtlustatavana kinnipeetud 29.-31.

märts 2014; elukohast lahkumise keeld alates

1. augustist 2015 RESOLUTSIOON
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. jaanuari 2016 otsus osaliselt, s.o kehalise väärkohtlemise kvalifikatsiooni,

§ 121lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse ja liitkaristuse osas.

2. Teha selles osas uus otsus, millega: 2.1 tunnistada Tõnis Lainemaa süüdi

§ 121järgi ja mõista talle karistuseks 7 kuud vangistust.

2.2 tunnistada Tõnis Lainemaa süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.

2.3 mõista Tõnis Lainemaale

§ 64lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.

2.4 arvestada

§ 68lg 1 järgi eelvangistuses viibitud aeg 29.

märtsist kuni

1. märtsini 2014 karistusaja hulka ja lugeda Tõnis Lainemaa kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust.
2. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
3. Maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Mati Senkel kasuks 288 eurot, sealhulgas käibemaks 48 eurot, vandeadvokaat Mati Senkeli poolt süüdistatavale Tõnis Lainemaale apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
4. Tõnis Lainemaa menetluskulu 288 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
5. aprillil 2016 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
6. aprillist
7. Maakohtu otsus
8. Viru Maakohtu
9. jaanuari 2016 otsusega tunnistati Tõnis Lainemaa süüdi

§ 121

lg 2 p 3, § 215 lg 2 p 1 ja § 424 järgi.

§ 64lg 1 alusel mõistis maakohus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel T.

Laanemaale liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. 2.

§ 121lg 2 p 3 mõisteti T.

Lainemaa, kes on korduvalt pannud toime kehalisi väärkohtlemisi, süüdi järgmises käitumises: -

1. mail 2013 kella 22.00 paiku tungis T. Lainemaa Lääne-Virumaal Väike-Maarjas XXX kallale V.T. ile. T. Lainemaa peksis kannatanut käte ning jalgadega näo ja keha piirkonda, millega põhjustas V.T. ile tervisekahjustuse: lahtise peahaava ning huule ja suuõõne lahtise haava. -
2. jaanuaril 2014 kella 23.00 paiku Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Vao külas XXX juures tekkinud sõneluse käigus T. Lainemaa lõi E.K. i rusikas käega vastu nägu ning õllepudeliga vastu nägu ja pead. T. Lainemaa põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: vasaku sarna piirkonna põrutuse ja pea piirkonna hematoomi. -
3. märtsil 2014 kella 13.30 ajal Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Vao külas XXX lõi T. Lainemaa omavaheliste suhete pinnalt tekkinud tüli käigus A.K. i korduvalt jalaga parema tuhara piirkonda, väänas kannatanu käsi, sülitas talle näkku ning valas kannatanule peale alkohoolse joogi. T. Lainemaa tekitas A.K. ile füüsilist valu. -
4. augustil 2015 kella 15.00 paiku Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Vao külas XXX maja ees tungis T. Lainemaa kallale L.L. le ja lõi kannatanut ühe korra rusikaga pähe. L.L. taganes saadud löögist ja T. Lainemaa lõi teda samal ajal jalaga selga. Natuke hiljem tungis T. Lainemaa uuesti L.L. le kallale, lüües kannatanule korduvalt rusikaga pähe. Löögi tagajärjel kukkus kannatanu maha. T. Lainemaa tuli L.L. kohale ning lõi kannatanut 2 rusikaga ja jalaga pähe. Pärast seda tõusis L.L. püsti ning T. Lainemaa lõi teda rusikaga veel kahel korral pähe. T. Lainemaa põhjustas L.L. le peavigastuse ja füüsilist valu. 3.

§ 215lg 2 p 1 järgi mõisteti T.

Lainemaa süüdi selles, et olles sättes nimetatud isik, käivitas ta 29. märtsil 2014 kell 08.00 Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Kiltsi külas koos P.R. iga omavoliliselt ja ilma sõiduki omaniku nõusolekuta M.L. le kuuluva sõiduauto VAZ registreerimismärgiga xxx . T. Lainemaa sõitis autoga ringi ning põhjustas avarii, tekitades auto omanikule kahju 140 eurot. 4.

§ 424järgi mõisteti T.

Lainemaa süüdi selles, et ta juhtis

1. juulil 2015 kella 02.35 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva maantee
2. kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz E 270 CDI registreerimismärgiga xxx olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati T. Lainemaa väljahingatavas õhus 0,88 mg/l alkoholi.
3. V.T. i väärkohtlemise tuvastas maakohus kannatanu ütluste ja tema vigastusi kinnitanud patsiendikaardi alusel. Lisaks arvestas kohus KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel tunnistaja S.A. i ütlusi, kes nägi V.T. i vahetult pärast kuritegu. Kannatanul oli nägu verine ja V.T. kinnitas S.A. ile, et teda lõi T. Lainemaa,
4. E.K. i kehalise väärkohtlemise tõendatuse osas tugines kohus kannatanu ütlustele, mida kinnitab ka kiirabikaart.
5. A.K. i suhtes toime pandud kuriteo puhul tunnistas T. Lainemaa osaliselt oma süüd, kuid eitas kannatanu peksmist. Süüdistuse paikapidavust kinnitavad aga A.K. i ja M.A. ütlused.
6. T. Lainemaa tunnistas kohtuistungil, et lõi L.L. t kaks või kolm korda rusikaga pähe. Ka kannatanu ja tunnistaja R.R. i ütlused kinnitavad, et T. Lainemaa pani toime L.L. kehalise väärkohtlemise.
7. Kuigi enamik kehalistest väärkohtlemistest on toime pandud enne
8. jaanuari 2015, kui korduv kehaline väärkohtlemine kriminaliseeriti, tuleb T. Lainemaad siiski karistada

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri 2015 otsuse asjas nr 3-1-1-75-15 valguses tuleb arvestada T. Lainemaa faktilist retsidiivsust.
2. T. Lainemaa tunnistas oma süüd M.L. sõiduauto omavolilises kasutamises osaliselt. Süüdistatav on M.L. le 140 euro suurusest kahjust hüvitanud 100 eurot. Seda, et T. Lainemaa juhtis M.L. autot, kinnitavad tunnistajad P.R. , M.S. ja J.P. . Sealjuures T. Lainemaa juhitud sõiduauto VAZ sõitis hiljem J.P. juhitavast autost mööda ja pidurdas ootamatult, mispeale J.P. sõitis oma autoga VAZ-le tagant sisse. Kuigi M.L. sõidukis sõitsid kaasa ka P.R. ja tundmatu tütarlaps, ei ole neile süüdistust esitatud, sest T. Lainemaa ütles neile, et tal on omaniku luba autot kasutada. 11.

§ 424järgi esitatud süüdistuses andis T.

Lainemaa kohtuistungil ütlusi, et tema ei olnud roolis. Varasemalt oli ta teo toimepanemist tunnistanud. Süüdistuses kirjeldatud ajal oli autos peale süüdistatava ka mustlane R. ja L.L. . Kohus ei pidanud usutavaks, et sõiduautot juhtis tegelikult R. . Süüdistatav andis menetluse käigus erinevaid vastuolulisi ütlusi ja seetõttu jättis maakohus selle süüteo osas T. Lainemaa ütlused tõendikogumist välja. Kohus luges süüdistuse tõendatuks tunnistaja T.L. e ütluste, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollide, mõõtevahendi taatlustunnistuse ja T. Lainemaa juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

1. Süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestas maakohus T. Lainemaa varasemat karistatust. Osade kuritegude puhul võttis maakohus karistust kergendava asjaoluna arvesse süü tunnistamist ja osalist vabatahtlikku kahju hüvitamist. T. Lainemaa pani kuriteod toime kavatsetult, kuid kuritegudega tekitatud kahju ei olnud suur. Kuna T. Lainemaad on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh kehalise väärkohtlemise eest, ei pidanud maakohus 3 põhjendatuks rahalise karistuse mõistmist või vangistusest tingimisi vabastamist. Olles varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud tingimisi vangistusega, ei suutnud T. Lainemaa täita kontrollnõudeid ja vangistus pöörati täitmisele. Esitatud apellatsioon
2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. Lainemaa kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel, kes taotleb otsuse osalist tühistamist ja süüdistatava karistuse kergendamist.
3. V.T. i puudutavas süüdistuses tugines maakohus lisaks kannatanu ütlustele ka S.A. a ütlustele. Kaitsja ei nõustu, et S.A. a ütlused on KrMS § 66 lg 21 p 2 mõttes lubatud tõend. Nimelt moonutas V.T. tõde ega mäletanud eriti löömise asjaolusid. Kuna väljas oli pime, võis V.T. eksida lööja isikus.
4. E.K. i väärkohtlemise luges kohus tõendatuks üksnes kannatanu ütlustest tulenevalt. Samas jäi tähelepanuta, et E.K. i ja T. Lainemaa vahel oli tüli maksmata taksoarve pärast ning kannatanu võib seetõttu anda valeütlusi. Alternatiivselt taotleb kaitsja selles teo osas kergendava asjaoluna E.K. i provotseeriva käitumise arvestamist.
5. A.K. i suhtes toime pandud kuriteo osas arvestas kohus karistust kergendavana T. Lainemaa süü tunnistamist. Lisaks tuleks kaitsja hinnangul aga võtta arvesse ka A.K. i väljakutsuvat käitumist. T. Lainemaa on kannatanu ees vabandanud ning A.K. kinnitas leppimist. Ka seda tuleks arvestada karistust kergendava asjaoluna.
6. L.L. kehalise väärkohtlemise puhul on karistust kergendava asjaoluna jäänud arvestamata armukadeduse motiiv. L.L. ütluste kohaselt arvas ta kohe, et Reelika Krummiga suheldes võib tal T. Lainemaaga tüli tekkida.
7. Asja omavolilise kasutamise osas tuleks karistust kergendava asjaoluna arvestada, et auto käivitasid P.R. i ütluste järgi J.P. ja M.S. . Lisaks kahju hüvitamisele M.L. le tuleks kahju puhul arvestada ka seda, et T. Lainemaa andis automagnetofoni üle J.K. ile.
8. T. Lainemaa sõnade kohaselt ei ole ta

§ 424järgi kvalifitseeritavat süütegu toime pannud.

Sõiduki roolis oli hoopis süüdistatava sõber R. . Kuna R. on füüsiliselt tugev mees, siis tõstis ta pärast politseiauto märkamist ja sõiduki peatamist T. Lainemaa juhiistmele. Kui politseiametnikud auto ukse avasid, oli süüdistatav tõstmise tagajärjel takerdunud kahe esiistme vahele. 20. Kaitsja arvates on kohus ekslikult kvalifitseerinud T. Lainemaa kehalise väärkohtlemise teod

§ 121lg 2 järgi.

Ainult üks kehaline väärkohtlemine on pandud toime pärast

1. jaanuari
2. Enne seda toimunud teod tuleks kvalifitseerida

§ 121lg 1 järgi.

Kohtumenetluse poolte kirjalikud seisukohad

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari 2016 määrusega määrati kriminaalasi arutamisele kirjalikus menetluses ja anti kohtumenetluse pooltele tähtaeg apellatsiooni kohta seisukohtade avaldamiseks.
3. Kohtule esitas enda kirjaliku arvamuse süüdistatav T. Lainemaa, kes leiab, et maakohus on tõendeid uurinud ühekülgselt. Samuti on täielikult jäetud kogumata ja uurimata tõendid, mis võiksid teatud kuritegude puhul T. Lainemaa süütust tõendada. Nii on

§ 424järgi esitatud süüdistuse osas jäetud üle kuulamata autos viibinud L.L.

ning uurimata Rakvere Virma pubi videosalvestis. Ka

§ 215lg 2 süüdistuse osas on jäetud osa tunnistajaid üle kuulamata.

T. Lainemaa eitab V.T. i kehalist väärkohtlemist ja väidab, et tema süüd ei kinnita ükski tõend. 4 Ka A.K. i kehalist väärkohtlemist T. Lainemaa eitab. Süüdistav üksnes viskas A.K. ile joogi näkku ja hoidis kannatanul kätest kinni, mingit peksmist ei olnud. T. Lainemaa ei ole toime pannud ka L.L. ega E.K. i väärkohtlemist ning leiab, et tema süü on tõendamata. Süüdistatavale jääb ka arusaamatuks, miks ei ole kohus pidanud võimalikuks asendada vangistust üldkasuliku tööga või jätta vangistus tingimisi kohaldamata. Ringkonnakohtu järeldused

1. Tartu Ringkonnakohus, tutvudes maakohtus peetud kohtuistungite protokollide, kohtuotsuse, apellatsiooni ja selle kohta esitatud seisukohtade ning teiste kohtutoimiku materjalidega, leiab, et Viru Maakohtu
2. jaanuari 2016 otsus tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus leiab, et T. Lainemaale süüks arvatud kuriteod on leidnud tõendamist, kuid maakohus on ekslikult kõik kehalise väärkohtlemise teod kvalifitseerinud

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõistnud ka kõigi tegude eest karistuse selle sätte alusel.

Samuti on kohus jätnud arvestamata ühe karistust kergendava asjaolu. Eeltoodu mõjutab ka T. Lainemaale mõistetud liitkaristust.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega süüdistuse tõendatuse kohta, sest need on kooskõlas kohtuistungitel uuritud tõenditega. KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisab omapoolsed põhjendused.
2. Kohtukolleegium leiab, et kehalise väärkohtlemise süüdistused on tõendatud ning vastupidised apellatsiooniväited on alusetud. Maakohus on iga kuriteo episoodi puhul piisavalt selgitanud, millised tõendid T. Lainemaa süüd kinnitavad.
3. V.T. i kehalise väärkohtlemise juures soovib ringkonnakohus maakohtu põhistustele lisada vaid seda, et kannatanu tundis selgelt ära, et tema suhtes vägivalda kasutanud isik oli T. Lainemaa (vt I kd, tl 31 pöördel). Kannatanu ei mäletanud täpselt küll kõiki lööke, kuid oli täiesti kindel, et vägivallatseja oli süüdistatav. Ka kirjeldas ta sündmuse asjaolusid piisavalt selgelt ning V.T. i ütlustes ei ole põhjust kahelda. Ütlused on kooskõlas patsiendikaardil tuvastatud vigastustega (vt II kd, tl 1-3). V.T. i vigastusi nägi vahetult pärast nende tekitamist ka S.A. . Kannatanu ütles tunnistajale, et teda lõi T. Lainemaa. Kuna A.A. nägi V.T. i vahetult pärast kuriteosündmust ning kannatanu oli tajutu mõju all, on maakohus õigustatult pidanud tunnistaja ütlusi tulenevalt KrMS § 66 lg 21 lg-st 2 lubatavaks.
4. E.K. i kehaline väärkohtlemine on tõendatud kannatanu ütlustega. Kirjeldatud vigastuste olemasolu kinnitab kiirabikaart. Kuna E.K. i ütlused on piisavalt täpsed, siis ei ole põhjust nende usutavuses kahelda.

§ 57

ei näe kergendava asjaoluna ette kannatanu provotseerivat käitumist ning põhjust pole rääkida ka T. Lainemaal äkki tekkinud tugevast hingelisest erutusest.

1. Vägivaldset käitumist A.K. i suhtes tunnistab osaliselt ka T. Lainemaa ise. Samas pisendab isik oma süüd. A.K. i ja M.A. ütlused kinnitavad vägivalla kasutamist süüdistuses kirjeldatud intensiivsusega ning kohtul ei ole põhjust isikute ütluses kahelda.
2. L.L. kehalist väärkohtlemist kinnitavad lisaks süüdistatava ütlustele ka kannatanu ja tunnistaja R.R. i ütlused. Vigastusi tõendab kiirabikaart.

§ 57ei näe karistust kergendava asjaoluna ette armukadeduse motiivil tegutsemist.

30. Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsiooni puutuvalt selgitab aga ringkonnakohus, et

§ 5lg 1 järgi mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.

T. Lainemaa pani kolm kehalist väärkohtlemist toime enne

1. jaanuari
2. Need kuriteod tuleb kvalifitseerida endiselt tegude toimepanemise ajal kehtinud

§ 121

järgi ja mõista selle sätte järgi ka karistus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2015 otsus asjas 5 nr 3-1-1-11-15, p 12.2). Maakohus on õigesti kvalifitseerinud L.L. suhtes toimepandud kuriteo

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja viidanud Riigikohtu asjakohasele praktikale, mille kohaselt on korduvus eriline isikutunnus

§ 24lg 1 tähenduses ja kirjeldab toimepanija isikuomadusi (vt Riigikohtu 19.

oktoobri 2015 otsuse asjas nr 3-1-1-75-15). Seetõttu ei oma tähtsust, et varasemad süüteod pandi toime enne

1. jaanuari
2. Eelöeldu ei tähenda aga, et enne uue seadusesätte kehtima hakkamist toime pandud kuriteod saaks samuti kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Seega tuleb esimesed kolm kehalise väärkohtlemise episoodi, mis on karistatavad ka kehtiva seaduse kohaselt, kvalifitseerida ümber

§ 121järgi.

31. Täielikult on tõendamist leidnud

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 järgi esitatud süüdistus ja maakohtu otsuses on toodud kõik vajalikud põhistused (vt maakohtu otsuse p 8). See, kas auto käivitas keegi teine või T. Lainemaa, ei mõjuta

§ 57mõttes karistust.

Kohtukolleegium ei näe põhjust tsiviilhagi summat vähendada, sest kannatanu M.L. ei ole tekitatud kahjuks pidanud kadunud või rikutud automagnetofoni (vt I kd, tl 39) 32. Ringkonnakohtul ei tekkinud kahtlust ka selles, et T. Lainemaa on pannud toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et T. Lainemaa ütlused ei ole selle kuriteo puhul usaldusväärsed, sest isik pole suutnud usutavalt põhjendada menetluse käigus pidevalt erinevate ütluste andmist. T. Lainemaa süüd tõendavad eelkõige tunnistaja T.L. e ütlused ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll. 33. Maakohtu otsusega T. Lainemaale mõistetud karistust tuleb osaliselt korrigeerida ja mõista T. Lainemaale enne 1. jaanuari 2015 toime pandud kehaliste väärkohtlemiste eest karistus

§ 121järgi.

Samuti tuleb arvestada ühe täiendava karistust kergendava asjaoluga ja mõista T. Lainemaale uus liitkaristus. Samas on maakohus asjakohaselt põhjendanud T. Lainemaale mõistetud karistuse liiki ja määra ning selles osas lähtub ringkonnakohus maakohtu otsusest. 34. Kaitsja taotleb A.K. i suhtes toime pandud kuriteo osas karistust kergendava asjaoluna leppimise arvestamist. A.K. ütles maakohtus tõepoolest, et süüdistatav on temalt juhtunu pärast vabandust palunud ja nüüdseks on isikud leppinud (vt I kd, tl 36 pöördel). Seega esineb

§ 57lg 1 p-s 9 nimetatud kergendav asjaolu, mis toob kaasa T.

Lainemaale leebema karistuse mõistmise. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus süüdistatavale vägivallakuritegude eest mõistetud karistuse määr on üldiselt põhjendatud ning kolleegium ei pea vajalikuks T. Lainemaa karistust oluliselt muuta. Arvestades karistust kergendavaid asjaolusid mõistab ringkonnakohus

§ 121järgi T.

Lainemaale karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra (1,5 aastat) ehk 7 kuud vangistust.

§ 121lg 2 p 3 järgi mõistab kohus T.

Lainemaale karistuseks 4 kuud vangistust. Eelnevat arvestades kujuneb süüdistatava liitkaristuseks

§ 64lg 1 alusel 1 aasta 5 kuud vangistust.

Arvestades

§ 68lg 1 järgi eelvangistuses viibitud aja 29.

märtsist kuni

1. märtsini 2014 karistusaja hulka, kuulub T. Lainemaal ärakandmisele 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
3. jaanuari 2016 otsuse osaliselt, s.o kehalise väärkohtlemise kvalifikatsiooni,

§ 121lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse ja liitkaristuse osas.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldatakse osaliselt.

1. T. Lainemaa kaitsja vandeadvokaat M. Senkel esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu väljamõistmiseks. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse analüüsi, apellatsiooni koostamise ja apellatsioonimenetluseks valmistumise eest tasu kokku 6 tunni eest 288 eurot, sh käibemaks 48 eurot. Kriminaalkolleegium peab kaitsjatasu 288 euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab RÕS § 21 lg 3, § 22 lg 6 ja § 23 lg 1 alusel kaitsja taotluse. KrMS § 185 lg-st 1 tulenevalt jääb menetluskulu riigi kanda, sest apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahend. 6 allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Riigikohtu 29.06.2016 otsuse RESOLUTSIOON:
2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
3. aprilli
4. a otsus osas, millega 1.
5. Tõnis Lainemaa tunnistati süüdi

§ 121järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust; 1.2.

Tõnis Lainemaa tunnistati süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust; 1.3.

Tõnis Lainemaale mõisteti

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus

§ 121, § 121 lg 2 p 3, § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 424 järgi.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada Tõnis Lainemaa süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 11 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Tõnis Lainemaale liitkaristuseks

§ 121lg 2 p 3, § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 424 järgi 1 aasta 5 kuud vangistust.

1. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2. Kassatsioon rahuldada osaliselt. 7