KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1-21-8220 16.jaanuaril 2023 Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Anne Järve ja Triina Utt Sekretär Thea Tikenberg

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi Rein Reili´t süüdistatakse

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 25.04.2018.a otsusega nr 1-18-2241 mõistetud süüdi

§ 184

lg 2 p 1 - § 22 lg 2, § 331 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, olles selliselt isikuks, kes on eelnevalt toime pannud karistusseadustiku 12 peatüki 1 jaos sätestatud kuriteo, käitles uuesti ühiselt ja kooskõlastatult D. Z., A. B., A. M., T. H., P. P., D. T. ja S. A. suures koguses ehk rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet marihuaanat, ning nende tegevus seisnes alljärgnevas: A. B. ja D. Z. organiseerisid alates 30.11.2020.a kuni 14.06.2021.a-ni Hispaania Kuningriigist Eesti Vabariiki kokku vähemalt kaksteist kullersaadetist (saadetised on kohale toimetatud 11.12.2020, 28.12.2020, 08.01.2021, 29.01.2021, 13.02.2021, 15.03.2021, 01.04.2021, 14.04.2021, 05.05.2021, 19.05.2021, 31.05.2021, 14.06.2021), millest igaühes oli ca kaheksa kilo narkootilist ainet marihuaanat. Kõigi saadetiste Eestis maha müümise järel teeninuks D. Z. ja A. B. kriminaaltulu ca 720 000,00 eurot kuivõrd alates 2019 aastast oli Eestis narkootilise aine marihuaana jaemüügihind 20 eurot/gramm ning hulgimüügihind (s.o korraga vähemalt kilogrammi kaupa müües) keskmiselt 7 500 eurot/kilo, mistõttu käitlesid D. Z. ja A. B. selliselt narkootilist ainet marihuaanat enam kui 40 000 euro ehk suure varalise kasu saamise eesmärgil

§ 121p 2 tähenduses.

Marihuaana saatmist Eestisse organiseeris Hispaanias seal elav A. B. pikaajaline tuttav D. Z., kellega A. B. suhtles krüpteeritud suhtlust võimaldava suhtluskanali Anom vahendusel, mille abil leppisid nad kokku D. Z. poolt Hispaaniast kullersaadetiste vahendusel Eestisse suures koguses narkootilist ainet marihuaanat sisaldanud pakkide saatmise korraldamise, ajakava, saadetiste pakendamise; samuti saadetiste saatmise A. B. poolt valitud nö puhta taustaga isiku, s.o. P. P. nimele ja tema aadressile Eestis ning A. B. poolt narkootilise aine eest saadud raha D. Z.le üleandmise. Samuti organiseeris A. B. D. Z. poolt Hispaaniast Eestisse saadetud narkootilise aine marihuaana ebaseadusliku käitlemise skeemi Tallinnas, mille kohaselt Hispaaniast Eestisse P. P. nimele saabunud saadetise edastas P. P. avamata kujul A. B. pikaajalisele tuttavale T. H.le ning viimane omakorda edastas avamata saadetise A. B. pikaajalisele tuttavale S. A.le. S. A. tutvus vastavalt A. B.lt saadud korraldustele A. B. tuttavate D. T.i, Rein Reili ja A. M.ga. D. T.i ülesandeks oli saadetistes olev narkootiline aine marihuaana hoida enda juures, pakendada väiksematesse pakkidesse ning hiljem edastada pakke S. A.le vastavalt vajadusele. S. A. omakorda edastas D. T.i poolt ümber pakendatud vaiksemate kogustega marihuaanapakid vastavalt nõudmisele A. B. tuttavatele A. M.le ja Rein Reilile maha müümiseks. Samuti võttis S. A. vastu ja hoidis enda valduses A. M.lt ja Rein Reililt marihuaana müügist saadud sularaha. Saadud rahast maksis S. A. endale ja D. T.ile tasu ning hiljem vastavalt A. B.lt saadud juhistele edastas A. B.le marihuaana müügist saadud ülejäänud raha. A. B. jättis omakorda osa marihuaana müügist saadud rahast endale, maksis sellest rahast tasu T. H.le ning ülejäänud osa rahast edastas vastavalt D. Z.lt saadud juhistele sularahas Tallinnas D. Z. poolt nimetatud isikule, misjärel toimetati kriminaaltulu juba Hispaaniasse D. Z.le. Sel viisil jõudis A. B. saata D. Z.le temalt saadud kolme marihuaana saadetise eest kokku 160 000,00 eurot. A. B. ja D. Z. organiseerisid alates 30.11.2020.a kuni 14.06.2021.a-ni Hispaania Kuningriigist Eesti Vabariiki kokku vähemalt kaksteist kullersaadetist (saadetised on kohale toimetatud 11.12.2020, 28.12.2020, 08.01.2021, 29.01.2021, 13.02.2021, 15.03.2021, 01.04.2021, 14.04.2021, 05.05.2021, 19.05.2021, 31.05.2021, 14.06.2021), millest igaühes oli ca kaheksa kilo narkootilist ainet marihuaanat. Nimetatud kullersaadetistest kolme viimase, s.o 19.05.2021.a, 31.05.2021.a ja 14.06.2021.a käitlemine toimus seejuures alljärgnevalt: Enne 19.05.2021.a-t organiseerisid A. B. ja D. Z. Hispaaniast Eestisse postipaki saatmise, milles oli suures koguses narkootilist ainet marihuaanat. 19.05.2021.a õhtul tõi Itella Smartposti kuller, kes ei olnud teadlik postipaki sisust, eelnimetatud paki narkootilise ainega P. P. elukohta Xxxx maja juurde. P. P. võttis kullerilt paki vastu ning viis selle Xxxx maja ette pargitud tema kasutuses oleva sõiduauto Mazda 6 (reg.nr xxxx) salongi. Seejärel istus P. P. Mazda juhiistmele ning sõitis autoga Xxxx maja Maardu-poolsele küljele sellele parkimiskohale, mis jäi tema elukoha Xxxx korteri akende vaatevälja. Pisut enam kui tunni aja möödudes sõitis sõiduauto Mazda 6 (reg.nr xxxx) juurde T. H. tema kasutuses olnud sõiduautoga Mazda (reg.nr xxxx) ning tõstis sõiduautost Mazda 6 (reg.nr xxxx) postipaki tema kasutuses oleva sõiduauto Mazda (reg.nr xxxx) salongi. Seejärel sõitis Xxxx maja juurde. Mõne minuti möödudes väljus Xxxx majast S. A., kes tõstis postipaki T. H. kasutuses olevast Mazdast tema kasutuses oleva sõiduauto Peugeot 308 (reg.nr xxxx) salongi. Umbes pool tundi hiljem peatus Xxxx ja xxxx majade vahelisel alal A. M. poolt juhitud sõiduauto Lexus (reg.nr xxxx). Seejärel S. A. võttis sõõiduauto Peugeot 308 salongis olevast postipakist vähemalt kaks kotti narkootilise aine marihuaanaga ning asetas pakid Lexuse tagaistmele, misjärel sõitis A. M. Lexusega kohe minema. T. H.lt saadud postipaki ülejäänud sisu andis S. A. hoiule D. T.ile, misjärel sai S. A. järgnevate päevade jooksul sai korduvalt D. T.ilt väiksemad marihuaanapakendid, millised ta edastas A. M.le ja Rein Reilile, kes vastavalt nende omavahelisele eelnevale kokkuleppele tegelesid grupis narkootiliste 2 ainete müümisega. Selleks pidid nad S. A.lt saadud marihuaana maha müüma ja seejärel müügist saadud raha tagasi S. A.le andma. Nimelt oli A. B. tutvustanud eelnevalt S. A.´le esmalt T. H.´it ja selgitanud, et S. A. hakkab T. H.´ilt saama kullersaadetisi, mis sisaldavad narkootilist ainet marihuaanat, millised kullersaadetised selles oleva marihuaanaga peab S. A. seejärel edasi andma D. T.le, keda A. B. samuti tutvustas S. A.le, et viimane teaks talle hakata marihuaanat üle andma. Vastavalt A. B. ja S. A. omavahelisele kokkuleppele pidi S. A. saama iga sellise kullersaadetise eest tasu 3500€. Vastavalt A. B., S. A., T. H. ja D. T.i omavahelisele kokkuleppele ja tööjaotusele pidi D. T. kullersaadetises olnud marihuaanat hoiustama ning hakkama seejärel üksikute pakkide kaupa S. A.le kullersaadetises olnud marihuaanat S. A.le tagasi andma ja S. A. pidi need D. T.ilt saadud marihuaanat sisaldanud pakid edasi andma Rein Reilile või A. M.le, keda mõlemat tutvustas S. A.le samuti A. B. eesmärgiga, et S. A. hakkaks neile edasi andma D. Z. poolt Eestisse kullersaadetises saadetud marihuaanat üksikute pakkide kaupa, mida D. T. S. A.le andis. Vastavalt S. A., Rein Reili ja A. M. omavahelisele kokkuleppele pidid Rein Reili või A. M. saatma S. A.le marihuaana saamiseks sõnumi näiteks „2“ või „3“, mis siis vastavalt markeeris marihuaana kogust kilodes, millise tellimusinfo edastas S. A. seejärel D. T.le, kes siis vastavalt Rein Reililt või A. M.lt laekunud tellimusele toimetas eelnevalt tema kätte hoiule usaldatud kullersaadetises olnud marihuaanast vajaliku koguse marihuaanat S. A.le, kes siis andis seejärel vastavalt laekunud tellimusele vastava koguse marihuaanat Rein Reilile või A. M.le üle, et nad marihuaana maha müüks. 19.05.2021.a saabunud kullersaadetises olnud marihuaana laialijaotamine ja müümine võttis kokku kümme päeva. Selliselt leppis A. M. S. A. kokku kohtumise Tallinnas Lindakivi keskuse, millisel kohtumisel leppisid nad kokku järgmise kohtumise aja ja koha, millisel kohtumisel pidi S. A. andma A. M.le üle tema tellitud marihuaana ja milline kohtumine toimus ca 20.05.2021.a Tallinnas Lindakivi juures. Sellel kohtumisel andiski S. A. A. M.le üle tema tellitud koguse marihuaanat, s.o ühe kilo marihuaanat, ning paar päeva pärast marihuaana saamist andis A. M. omakorda S. A.le selle eest raha kokku 7000€ eurot (A. M. ostis marihuaanat hinnaga 7000€/kilo). Seejärel toimetas S. A. 2021 maikuus vastavalt A. M. tellimustele talle D. T.i hoiustatud marihuaanast marihuaanat veel teistelgi kordadel kokku täiendavad neli kilo marihuaanat, mille eest kokku tasus A. M. talle sularahas 35 000 eurot (kokku sai A. M. S. A.lt 5 kilo marihuaanat, mida ta ostis hinnaga 7000€/kilo), mille S. A. toimetas seejärel vastavalt eelnevale kokkuleppele üle A. B.le. Selliselt saatis Rein Reili S. A.le SMS-ga kohtumiskoha Tallinnas Mahtra tänaval asuva kiosk „Kolobok“ juures kuupäevaks kas 21.05.2021 või 22.05.2021.a, kus S. A. ja Rein Reili leppisid kokku kohtumise järgmiseks päevaks Xxxx maja taga, kus S. A. annaks Rein Reilile üle tema tellitud esimesed pakid marihuaanaga ehk kokku ühe kilo marihuaanat. Seejärel paar päeva hiljem kohtusid S. A. ja Rein Reili taas kord, millise kohtumise käigus andis Rein Reili S. A.le üle esimese osa saadud marihuaana ostuhinna, s.o 7000 eurot (Rein Reili ostis S. A.lt marihuaanat hinnaga 7000€/kilo), ning ühtlasi leppisid kokku järgmise kohtumise marihuaana üleandmiseks paar päeva hiljem. Seejärel kohtusid S. A. ja Rein Reili taas kord paar päeva hiljem samas kohas, s.o Xxxx maja taga parkimisplatsil, millisel kohtumisel andis S. A. Rein Reilile üle järgmise tema poolt tellitud paki marihuaanaga, mille S. A. oli eelnevalt vastavalt edastatud tellimusele saanud D. T.i käest, ning selle täiendava natukene vähem kui kolme kilo marihuaana eest maksis Rein Reili S. A.le 20 500€ (Rein Reili ostis S. A.lt marihuaanat hinnaga 7000€/kilo), millisest rahast andis S. A. vastavalt A. B.ga sõlmitud varasemale kokkuleppele 1000€ nö töötasuks D. T.ile ja 3000€ jättis S. A. nö töötasuks endale ja ülejäänud osa saadud rahast andis S. A. A. B.le. Kokku said A. M. ja Rein Reili selliselt S. A. käest 19.05.2021.a kullersaadetisena laekunud ca kaheksa kilo marihuaanat 2021 maikuu jooksul väiksemate koguste kaupa, milliste tellimuste eest tasus A. M. S. A. vahendusel A. B.le sularahas kokku 35 000,00 eurot ning Rein Reili S. A. 3 vahendusel A. B.le ca 27 500,00 eurot (s.o 7 000,00 + 20 500,00 eurot), millisest saadud rahast tasus S. A. vastavalt A. B.ga sõlmitud kokkuleppele töötasu D. T.ile ja ka endale ning ülejäänud marihuaana müügist saadud raha toimetas S. A. sularahas A. B.le. Seejärel organiseerisid A. B. ja D. Z. enne 31.05.2021.a järgmise suures koguses marihuaanat sisaldanud postipaki saatmise Hispaaniast Eestisse. 31.05.2021.a ennelõunasel ajal tõi Itella Smartposti kuller, kes ei olnud teadlik postipaki sisust, eelnimetatud paki narkootilise ainega P. P. elukohta Xxxx maja juurde. P. P. võttis kullerilt paki vastu ning viis selle Xxxx maja ette pargitud tema kasutuses oleva sõiduauto Mazda 6 (reg.nr xxxx) pagasiruumi. Sama päeva õhtul tõstis P. P. postipaki Mazda pagasiruumist auto salongi. Pisut enam kui tunni aja möödudes sõitis sõiduauto Mazda 6 (reg.nr xxxx) juurde T. H. tema kasutuses olnud sõiduautoga Mazda (reg.nr xxxx) ning tõstis sõiduautost Mazda 6 (reg.nr xxxx) postipaki tema kasutuses olevasse sõiduautosse Mazda (reg.nr xxxx). Seejärel sõitis Xxxx maja juurde. Mõne aja möödudes väljus Xxxx majast S. A.. Koos T. H.ga tõsteti postipakk T. H. kasutuses olevast Mazdast S. A. kasutuses oleva sõiduauto Peugeot 308 (reg.nr xxxx) pagasiruumi. T. H. sõitis paki üleandmise järel Xxxx maja juurest Mazdaga minema. Kümnekonna minuti möödudes sõitis S. A. Peugeotiga Xxxx maja taha parklasse, kus seisis sõiduauto Volvo V70 (reg.nr xxxx), mille juhikohalt väljus D. T. ning pärast lühiajalist vestlust S. A. tõstsid D. T. ja S. A. postipaki Peugeoti pagasiruumist D. T.i sõiduki Volvo pagasiruumi ning D. T. sõitis parklast minema. Seejärel hoiustas D. T. S. A.lt saadud marihuaanat järgmise ca kümne päeva jooksul enda käes ning andis sellest vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele väiksemate pakendite kaupa järgmise kümne päeva jooksul S. A.le tagasi, kes edastas ühe osa nendest A. M.le, et viimane need vastavalt varasemale omavahelisele kokkuleppele maha müüks. Sel viisil sai A. M. kokku ca viis kilo marihuaanat. Ülejäänud osa, ca kolm kilo marihuaanat, edastas S. A. Rein Reilile, et viimane need vastavalt varasemale omavahelisele kokkuleppele maha müüks. S. A. sai narkootilise aine marihuaana müügi järel A. M.lt kokku 35 000,00 eurot sularahas ja Rein Reililt 17 500,00 eurot sularahas, millest vastavalt varasemalt A. B.lt saadud juhistele andis S. A. D. T.ile teenustasuna 1 000,00 eurot. Ülejäänud sularaha summas 51 500,00 eurot andis S. A. üle A. B.le. Seejärel viimast korda, s.o enne 14.06.2021.a organiseerisid A. B. ja D. Z. taas Hispaaniast Eestisse 9246 grammi narkootilist ainet marihuaanat sisaldanud postipaki saatmise. 14.06.2021.a fikseeriti varjatud jälgimise käigus, kuidas 14.06.2021.a päeval tõi Itella Smartposti kuller, kes ei olnud teadlik postipaki sisust, eelnimetatud paki narkootilise ainega P. P. elukohta Xxxx maja juurde. P. P. võttis kullerilt paki vastu ning viis selle paki enda elukohta Xxxx. Mõne tunni möödudes tõi P. P. nimetatud paki oma elukohast Xxxx maja ette sõitnud T. H.le. Viimane viis paki tema kasutuses olnud sõiduautoga Mazda (reg.nr xxxx) Xxxx maja juurde, kus andis paki üle S. A.le, kes paigutas paki tema kasutuses olevasse sõiduautosse Peugeot 308 (reg.nr xxxx). Seejärel kohtus S. A. samas kohas A. B.ga. Lühiajalise vestluse järel A. B. lahkus ning S. A. hakkas sõiduautoga Peugeot liikuma, misjärel ta peeti kell 14.06.2021.a kell 20.29 politsei poolt kinni ning kahtlustatavana kinnipidamise järel leiti tema sõidukist Peugeot läbiotsimise käigus ära kuusteist vaakumpakendit, mis sisaldasid kokku 9246 grammi narkootilist ainet marihuaanat, mis sisaldas tetrahüdrokannabinooli vahemikus 21 kuni 23%. Pärast A. B., T. H., S. A. ja P. P. kahtlustatavatena kinnipidamist teostati ajavahemikul 14.06.2021.a kuni 15.06.2021.a läbiotsimised A. B. ja S. A. elukohtades. S. A. elukohast leiti ja võeti ära sularaha summas 4 150 eurot ning A. B. elukohast leiti ja võeti ära sularaha summas 48 980 eurot, mille A. B. oli saanud S. A. käest narkootilise aine marihuaana müügist, ent mida ta ei olnud jõudnud veel D. 4 Z.le saata. Rein Reili poolt täiendavalt üksinda käideldud narkootiline aine: Lisaks grupis narkootilise aine käitlemisele omandas Rein Reili eeluurimisel tuvastamata ajal ja asjaoludel ebaseaduslikult enne 23.08.2021.a-t kanepiõisiku massiga 0,15 grammi (kanepiõisiku tetrahüdrokannabinooli protsentuaalset sisaldust ekspertiisimaterjali vähesuse tõttu ei määratud) ning hoidis nimetatud kanepiõisikut ebaseaduslikult enda juures, kuni see 23.08.2021.a Rein Reili kahtlustatavana kinnipidamisel Tallinnas politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Samuti omandas Rein Reili täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 23.08.2021.a suures koguses narkootilist ainet kanepiõisikuid, kokku vähemalt ühe kilo (s.o kaks poolekilost vaakumpakendatud pakki marihuaanat), mis tema teadmise kohaselt oli „lahja savu“, s.o madala THC sisaldusega marihuaana, mis Rein Reili teadmiste kohaselt oli „valesti kuivatatud“, millest üht osa oli Rein Reili enne 23.08.2021.a ära müünud seni tuvastamata isikutele, üht osa pakkus Rein Reili 21.08.2021.a kümne grammi kaupa müügiks seni tuvastamata R.-nimelisele isikule ning millist ülejäänud, s.o veel müümata marihuaanat hoidis Rein Reili kuni 23.08.2021.a-ni enda elukohas Xxxx korteris, kust politsei poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära: 467,6 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,44 %, 148,2 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,43 %, 9,76 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,46 %, 10,94 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,42 %, 21,45 grammi kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,51 %. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanepiõisikud (marihuaana) ja selle töötlemisproduktid kuuluvad NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist narkootilisest ainest. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 26.10.2022.a otsusega nr 1-22-5890 mõisteti D. Z. süüdistatuna

§ 184lg 21 järgi; A.

B. süüdistatuna

§ 184lg 21 järgi; D.

T. süüdistatuna

§ 184lg 2 p 1 järgi; S.

A. süüdistatuna

§ 184lg 2 p 1 järgi; T.

H. süüdistatuna

§ 184lg 2 p 1 järgi ja P.

P.

§ 184lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses süüdi.

Seega süüdistatakse Rein Reili´t

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12 peatükis 1 jaos sätestatud kuriteo. Rein Reili ennast süüdi ei tunnistanud ja kohtuistungil ütlusi ei andnud. Kohtuistungil andsid ütlusi S.A., ekspert Õ.-L. T., asjatundja M.T. 5 Kohus uuris järgmisi dokumentaalseid tõendeid: -Ameerika Ühendriikidele 03.06.2021.a kriminaalasjas nr 21221000018 esitatud õigusabitaotlus (RP-6-10/21/1062, 03.06.2021), Ameerika Ühendriikide Justiitsministeeriumist laekunud vastused koos täiendavate dokumentidega ja Ameerika Ühendriikidest õigusabitaotluse vastusena laekunud ANOM vestluste, samuti Saksamaa Müncheni Riigiprokuratuuri 08.10.2021.a ja 14.10.2021.a õigusabitaotluse vastusena edastatud materjalide ning Eesti SIXT autorent (Transporent OÜ) päringu vastuse vaatluse kohta 13.10.2021.a koostatud protokoll koos vaadeldud sõnumite ja dokumentidega DVD plaadil (2/ 41-94); - Taani Kuningriigi poolt edastatud teave sõiduki Mercedes-Benz (reg.nr xxxx) Taani-Rootsi riigipiiri ületamiste kohta (2/95-105); - 22.09.2021.a-l koostatud Euroopa Uurimismäärus Saksa Liitvabariigilt andmete saamiseks ning 15.10.2021.a-l laekunud õigusabitaotluse vastus koos lisadega (sh CD plaadil) (9/106-130); - Nõudekiri OÜ-le Transporent (SIXT autorent) ja vastus nõudekirjale (2/131-145); - D. Z. SEB Pank AS ja Swedbank AS arvelduskontode vaatlusprotokoll (2/146-148); -20.10.2021.a-l koostatud Euroopa Uurimismäärus Rootsi Kuningriigilt andmete saamiseks ning 02.11.2021.a-l laekunud õigusabitaotluse vastus koos lisadega (RP-6-10/21/2190) (2/149-191); - Ameerika Ühendriikidele 03.06.2021.a kriminaalasjas nr 21221000018 esitatud õigusabitaotlus (RP-6-10/21/1062, 03.06.2021), Ameerika Ühendriikide Justiitsministeeriumist laekunud vastused koos täiendavate dokumentidega ning Ameerika Ühendriikidest õigusabitaotluse vastusena laekunud ANOM vestluste 03.06.2021.a vaatlusprotokoll koos vaadeldud sõnumitega DVD plaadil (2/192-231); - 02.06.2021 jälitustoimingu protokoll koos DVD plaadil olevate fotode ja videofailidega (4/115); - 15.06.2021 jälitustoimingu protokoll koos DVD plaadil olevate videofailidega (4/16-20); - 24.08.2021 koostatud jälitustoimingu protokoll (4/21-22); - Tallinnas Rummu tee 4 asuva „Selver“ kaupluse 30.05.2021.a turvakaamerate vaatluse protokoll koos vaadeldud videofailidega DVD plaadil (4/23-30); - Ameerika Ühendriikidele 03.06.2021.a kriminaalasjas nr 21221000018 esitatud õigusabitaotlus (RP-6-10/21/1062, 03.06.2021), Ameerika Ühendriikide Justiitsministeeriumist laekunud vastused koos täiendavate dokumentidega ning ANOM vestlustega (DVD plaadil) ja Ameerika Ühendriikidest õigusabitaotluse vastusena laekunud ANOM vestluste 07.10.2021 vaatlusprotokoll koos vaadeldud sõnumitega DVD plaadil (4/3167); - Päringud Itella Estonia OÜ-le (17.06.2021.a nr 3.2-1/7726-17, 13.07.2021.a nr 3.2-1/7726-19) ning Itella Estonia OÜ 18.06.2021.a ja 22.07.2021.a vastused päringule koos väljatrükkidega A. B. ja P. P. nimele saabunud saadetiste dokumentidest (4/68-90); - A. B. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (4/91-96); - 21.07.2021.a koostatud vaatlusprotokoll (4/97-98); -A. B. kinnipidamisel tema valdusest leitud mobiiltelefon Samsung olevatest andmetest tehtud koopiafaili 19.10.2021 vaatlusprotokoll (4/99- 102); - Läbiotsimismäärus ja selle alusel 15.06.2021.a A. B. elukoha Xxxx ja tema kasutuses olevas sõidukis Mercedes-Benz (reg.nr xxxx) läbiotsimise protokoll (4/103-119): - A. B. elukohast läbiotsimisel leitud märkmete vaatluse kohta 20.10.2021.a-l koostatud protokoll (4/120-123); - A. M. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (4/124-131); - Läbiotsimismäärus ja selle alusel 24.08.2021.a A. M. elukoha Xxxx ja tema kasutuses oleva sõiduki Lexus CT200H (reg.nr xxxx) läbiotsimise protokoll (4/132-140); - T. H. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (4/ 141-148); - Läbiotsimismäärus ja selle alusel 14.06.2021.a T. H. kasutuses oleva sõiduki Mazda 6 (reg.nr xxxx) läbiotsimise protokoll (4/149-156); - Läbiotsimismäärus ja selle alusel 14.06.2021.a T. H. elukoha Xxxx läbiotsimise protokoll (4/157-160); 6 - 30.06.2021 vaatlusprotokoll (4/161-163); - S. A. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (4/164-172); - Läbiotsimismäärus ja selle alusel 14.06.2021.a-l S. A. kasutuses olnud sõiduki Peugeot 308 (reg.nr xxxx) läbiotsimise protokoll (4/173-188); - Läbiotsimismäärus ja selle alusel 15.06.2021.a-l S. A. elukoha Xxxx ja tema kasutuses olnud sõiduki Toyota Land Cruiser (reg.nr xxxx) läbiotsimise protokoll (4/189-199); - 26.07.2021 vaatlusprotokoll (4/200-202); - P. P. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (4/203-209); - Läbiotsimismäärus ja selle alusel 15.06.2021.a P. P. kasutuses olnud sõiduki Mazda 6 (reg.nr xxxx) ja tema elukoha Xxxx läbiotsimise protokoll (4/210-215); - 16.06.2021 vaatlusprotokoll (4/216); - Rein Reili kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (4/217-224); - Läbiotsimismäärus ja selle alusel 23.08.2021.a Rein Reili elukoha Xxxx läbiotsimise protokoll (4/225- 240); - 27.08.2021 vaatlusprotokoll (4/241-242); - Rein Reili elukohast läbiotsimisel leitud mobiiltelefon OnePlus Nord N100 koopiafaili 20.10.202 vaatlusprotokoll (5/1-6); - 19.10.2021 vaatlusprotokoll (5/7-9); - Ekspertiisimäärus ja 16.07.2021 narkootilise aine ekspertiisiakt nr 21E-AN0905 (5/10-17 ); - Koopia EKEI kohtutoksikoloogiaekspert M. T. vastusest teabenõudele (13.05.2016.a nr 166/1236-2) (5/18- 21); - Koopia vastustest päringutele (5/22-26 ); - Ekspertiisimäärus ja 02.09.2021 narkootilise aine ekspertiisiakt nr 21E-AN1224 (5/27-34); - Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 25.04.2018.a otsus nr 1-18-2241 ja Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 13.11.2019.a otsus nr 1-19-7029 (6/1-14); - Rein Reili Maksu- ja Tolliameti maksukohuslaste registri ja töötamise registri andmete 20082020 väljatrükk (6/35-36); - Süüdistatav D. Z. 21.09.2021 ja 22.10.2021 kahtlustatavana ülekuulamistel antud ütlused (2/111, kohus avaldas süüdistatava ütlused KrMS § 294 p1 alusel); - Süüdistatav A. B. 15.06.2021 ja 27.10.2021 kahtlustatavana ülekuulamistel antud ütlused (2/12-28 kohus avaldas süüdistatava ütlused KrMS § 294 p1 alusel); - Süüdistatav P. P. 16.06.2021 ja 26.10.2021 kahtlustatavana ülekuulamistel antud ütlused (2/2940 kohus avaldas süüdistatava ütlused KrMS § 294 p1 alusel); - R.Reili karistusregistri õiend, kriminaalasja lõpetamise määrus, tõkendi ja riigiõigusabiga seotud dokumendid (7/261-326); - Teatis, asitõenditega seotud dokumendid (8/1-20); - Nordic Synergy OÜ üldinfo (8/21-22); - Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus (8/23); - Õ.-L. T. vastus päringule (8/24-44); - M.T.i vastus teabenõudele (8/45-46); - Harju Maakohtu 26.10.2022 kohtuotsus (8/47-56); - Õigusabitaotlus Ameerika Ühendriikidele ja vastus taotlusele (8/57-71). Kohus uuris veel tõendeid 5 kd lk 35- 258, 6 kd lk 15-34, 37-216, 7 kd lk 1-260 kuid nimetatud lehekülgedel asuvad dokumendid ei ole olulised R.Reili esitatud süüdistuse ja võimaliku karistuse seisukohalt. Kriminaalasja kohtusse saatmisel esitati süüdistus kaheksale isikule. A. M. suhtes eraldati 08.06.2022 kriminaalasja materjalid seoses tema asukoha kohta andmete puudumisega ja tagaotsitavaks kuulutamisega. Kuni D. Z., A. B., S. A., T. H., P. P. ja D. T.i suhtes kriminaalasja materjalide eraldamiseni 29.09.2022 osalesid kohtuistungitel kaitsjad Valeriy Gimaev, Indek Repnau, Silver Reinsaar, Alar Neiland, Leelo Viil, Ilja Sipari, Sven Sillar. Süüdistatav A. andis 7 ütlusi ning D.Z., A.B., P.P., D.T., T.H. keeldusid ütluste andmisest enne kriminaalasjast nende suhtes materjalide eraldamist. Harju Maakohtu 26.10.2022 otsusega on D.Z. ja A.B. tunnistatud süüdi

§ 184lg 21 järgi ning P.P., D.T., T.H., S.A.

süüdi tunnistatud

§ 184lg 2p 1 järgi.

Menetlusosalised olid 29.09.2022 kohtuistungil nõus, et eraldatud kriminaalasja ja käesoleva kriminaalasja lahendamisel osaleb sama kohtunik, kuivõrd süüdistusaktis ja kaitseaktides nimetatud tõendid olid selleks ajaks kõik kohtulikul uurimisel uuritud. Kohus, kuulanud ära S. A., eksperdi, asjatundja ütlused, kaitsja, prokuröri ja Reili viimase sõna ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-19-05 ja 3-1-1-77-05 on väljendatud seisukoht, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama järgmised küsimused: kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kaitsja Kull palus kohtul kontrollida jälitustoimikut ja jälistustoimingute aluseks olevate lubade seaduslikkust. KRMS § 1264 lg 1 kohaselt võib jälitustoimingu teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal. KrMS § 1262 lg 2 näeb ette võimaluse teha jälitustoiminguid, kui tegemist on

§ 184nimetatud kuritegudega.

Riigikohus on oma otsuse 3-1-1-63-08 p-s 13.3 sedastanud, et kohtul on kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kohus on käesolevas asjas nende kolme tingimuse täidetust kontrollinud. Kui kohtule esitatakse taotlus kontrolliks, tuleb kohtul jälitustoimingu seaduslikkust kontrollides tagada seda puudutavate dokumentide kui riigisaladuse kaitstus, millest tuleneb jälitustoimiku materjali avaldamise keeld kohtulikul arutamisel. Kohus kontrollis jälitustoimikut, sealjuures nii prokuröri kui kohtu poolt välja antud jälituslubasid ning asus seisukohale, et load on antud kooskõlas KrMS-iga, menetluse esemeks on olnud kuritegu, mille suhtes võib KrMS § 1262 lg 2 kohaselt teostada jälitustoiminguid. Load on antud jälitusprotokollides märgitud isikute varjatud jälgimiseks jälitusprotokollis toodud ajavahemikuks. Tõendite jälitustoimingutega kogumine on tingitud kriminaalasja eripärast. Narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega tegelevate, osad neist olid ka varem nakrootiliste ainete käitlemises eest karistatud, isikute käitumist iseloomustab tavapärasemast suurem konspireerituse tase, mistõttu on tavapäraste meetoditega tõendite kogumine oluliselt raskendatud. Avalike menetlustoimingutega, nt kahtlustatavate või tunnistajate ülekuulamisega või enneaegse läbiotsimisega pole kriminaalmenetluse eesmärkide täitmine kriminaalmenetlust kahjustamata võimalik. Narkootiliste ainete käitlemise puhul ei ole üldjuhul ei müüjad ega ostjad huvitatud seotud isikute kohta info avaldamisest. Seetõttu oli tõendite kogumine kriminaalmenetluse eesmärke täites võimalik vaid varjatud menetlustoimingutega ehk jälitustoimingutega. Olles ise teadlikud oma kuritegelikust käitumisest, kasutatakse narkootiliste ainete käitlemisel kõrgendatud konspiratsiooni. Isikute omavaheline tihe seotus ja huvi oma tegevust varjata ei võimaldanud neid koheselt aga kahtlustatavate või tunnistajatena üle kuulata, sest nad ei oleks olnud huvitatud andma end või oma kaasosalisi süüstavaid tõeseid ütlusi. 8 KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu loa andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Kohus kontrolli tulemusena ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas jälitustoimingute käigus seaduserikkumisi. Kohus tutvunud jälitustoimiku materjalidega leiab, et prokuröri ja kohtu lubade alusel tehtud jälitustoimingud on õiguspärased ja jälitustoimingu lubade põhjendamisel on jälgitud ultima ratio- ehk viimase abinõu põhimõtte järgimise nõudeid ja vastab kohtupraktikas omaks võetud nõuetele. (Riigikohtu lahend 3-1-1-112-16). Lubade, mis olid kohtu hinnangul põhjendatud ja mille puhul oli jälgitud ultima ratio- ehk viimase abinõu põhimõtte järgimise nõudeid, alusel kogutud tõendid tunnistas kohus lubatavateks tõenditeks ja uuris kohtuliku uurimise käigus. Marihuaana kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et Rein Reilil oleks olnud eeltsiteeritud eesmärk. Süüdistatav Rein Reili keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ja menetlusosalised ei taotlenud ka tema poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamist. R.Reili on saatnud kohtule arvukalt kirju, kuid need kirjad ei ole tõendiks KrMS § 63 tähenduses ja neid ei ole ka kohtulikul uurimisel uuritud. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks kahtlustatava, süüdistatava ütlus. Kuna kohtulikul uurimisel ei ole uuritud R.Reili ütlusi ei ristküsitluse teel ega varem antud ütluste avaldamise teel, siis puuduvad antud kriminaalasjas tõendina Rein Reili ütlused. Rein Reili poolt viimases sõnas avaldatu ei ole tõendiks KrMS § 63 lg 1 tähenduses. R.Reili oli M. suhtes kriminaalasja materjalide eraldamisele vastu. Kaitsja Kull oli eraldamisele vastu, kuna Reili ei tunnista ennast süüdi ja on väga tihedad seosed M. ja Reili vahel. Kui Reili ei saa M. küsitleda vaid loetakse ette M. ütlused, mis ei pruugi olla õiged, siis ei ole Reilil võimalik ennast kaitsta. Seega nähtub, et enne kohtuliku uurimise algust oli kaitsja seisukohal, et M. eeluurimisel antud ütlused ei pruugi olla õiged. Kohtuliku uurimise käigus M. eeluurimisel antud ütlusi ka ei uuritud, kuna seda keegi ei taotlenud. Seega ei realiseerunud kaitsja hirm M. eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks. Vahetult enne kohtuvaidluste algust esitas kaitsja taotluse M. eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks, mille kohus jättis rahuldamata. Kaitsja poolt kohtuvaidlustes märgitud M. eeluurimisel antud ütlused ei ole tõendiks, kuna neid kohtuliku uurimise käigus ei uuritud. Kaitsja on seisukohal, et seoses võimatusega küsitleda M., ei saa esitada tõendeid, mis kinnitaksid A. poolt antud ütluste ebausaldusväärsust. Seda võib pidada tõendite varjamiseks, mis on KrMS § 211 nõuete rikkumine. Kohus märgib, et A. M.i suhtes kriminaalasja materjalide eraldamise tingisid asjaolud, et A. M. ei ilmunud 04.04.2022 ja 08.06.2022 määratud kohtuistungitele, temaga ei õnnestunud kontakteeruda ja kohus kohaldas 04.04.2022 A.M. suhtes tõkendit vahistamine. A.M. oli juba kriminaalasjas 1-20-268 26.01.2022 kuulutatud tagaotsitavaks ja kohaldatud tõkendit vahistamine. A.M. ei ole siiani suudetud tabada. Olukorras, kus A.M. on tänaseks peaaegu aasta olnud juba tagaotsitav ja tema asukohta ei ole suudetud tuvastada, ei saa rääkida tema suhtes materjalide kunstlikust eraldamisest. Olukorras kus kaassüüdistatavad viibivad vahi all, ei saa vahistatud isikuid jätta määramata ajaks ootama kuniks M. tabatakse ja rikkuda nende õigust kriminaalasja lahendamisele mõistliku aja jooksul. Reilile esitatud süüdistusest nähtub, et nad M. kuulusid mõlemad nende isikute hulka, kes isikute grupis käitlesid marihuaanat, kuid süüdistusest ei nähtu, et Reili ja M. tegutsesid kahekesi koos. Vastupidi süüdistusest nähtub, et neil kummalgi oli oma eraldiseisev roll (mõlemat süüdistatakse müümises, kuid kumbki eraldi). Süüdistusest ei 9 nähtu, et Reili ja M. oleks üldse omavahel kokku puutunud. Seega ei ole Reili ja M. süüdistused nii tihedalt seotud, et ei oleks võimalik neid kriminaalasju eraldi arutada. 03.06.21 asitõendi vaatlusprotokoll lengthhearti (D.Z.) ja layersstart (A.B.) vestluste kohta (2/192-230) ei kinnita ega lükka ümber konkreetselt R.Reili süüdistusega seonduvaid asjaolusid, mistõttu ei pea kohus hindama selle tõendi lubatavust Rein Reili kriminaalasjas. S. A. ütluste kohaselt kohtus 2021 aasta mais B., kes tegi ettepaneku vastu võtta postisaadetised ja need edasi anda. B. selgitas, et pakendites on marihuaana. Pärast A. vestlust soetas eraldi numbri, et suhelda Reinu ja A.. A. ütles kohtumisel, et temaga võetakse ühendust ja hiljem selgus et need olid A. ja Rein. See telefoninumber oli ainult A., A. ja Reinul. Telefoni viskas mingi aeg enne kinnipidamist ära, kuna otsustas rohkem pakke mitte edasi anda. Saadud paki pidi edasi andma D. T.ile hoidmiseks. Ei tahtnud ise pakendeid hoida. 19.mail kell 17 tuli teatis, et pakk on saabunud. Ei tea kes paki saamise teate saatis, see tuli tundmatult numbrilt. Sisu oli „tule välja“. Pidi tänavale välja minema. T. oli autoga Mazda ja kui väljus, avas pagasiruumi, tõstsid paki T. pagasiruumist A. auto pakiruumi. 50x 30-40 cm x 60-80 cm pikk. Kaalus umbes 10 kg. Ise pakki ei avanud. D. tuli autoga ja tõstsid paki A. pagasiruumist T. pagasiruumi. Ei tea kas D. toodud pakid olid samad, mis olid kastis. Olid kaupluse paberkotis ja sees oli pakend, mis oli omakorda pakendis. Konkreetset kuju ei olnud nagu 2 -3 0,5 liitri pudeli suurune pakend. Esimesel korral tõi 1 pakendi, teisel korral oli 2 pakendit. Ühes karbist vbl 6 pakendit. Esimene oli kergem, mõnikord raskem. Olid mustas prügikoti sarnases pakendis ja need olid omakorda paberkotis, sisu ei olnud näha. Lõhna ei tundnud. Ise ühtegi pakki ei avanud. Esimesel Reinu ja A. kohtumisel leppisid kokku, et SMS-s teatavad järgmise kohtumise koguse näiteks 2,

1. Info edastas D. ja D. omakorda tõi paki välja. A. saatis SMS, et saame kokku ja pärast Rein saatis SMSi, et saame kokku. Raha sai A. peale esimest pakki paari päeva pärast. Esimese pakki järgi sai 7000, kokku oli 35000 eurot nädala jooksul. Raha andis edasi A.. M. andis sularaha pakendis. Hiljem luges raha üle enda algatusel. Kogu summa andis B.. Reililt tuli sõnum kohtumispaiga ja ajaga, see oli 21 või 22.05.21 Mahtra tn kioski juures. Seal leppisid kokku järgmise kohtumise ja paki üleandmise. Järgmine päev Xxxx maja taga andis üle ühe mitte suure paki. Raha sai paari päeva pärast. Esimene pakk oli väiksem 7000 eurot sai. Paari päeva pärast toodi jrg pakk. Said kokku Xxxx parklas, see oli suurem pakk. Pakid sai T. käest. Pärast teist pakki sai 20500 Reililt kokku. Teatas B., et suhtleb Reiliga. Skeem oli eelnevalt kokkulepitud. Paki laiali saatmine võttis ca 10 päeva. 31.05.21 pakk oli umbes samasugune, ei kaalunud. Reilile andis ligi kolm kg, kahe korra peale. Sai sama moodi paki ja andis edasi T.. Kogu edasine suhtlus toimus sama moodi. M. käest sai selle 5 kg eest 35000 eurot 7000 kilo eest. Reililt pidi saama 21000, kuid esimesel ja teisel korral oli summa veidi väiksem. Ei tea miks summa oli väiksem. Reili jäi võlgu. Võis maksta reaalselt 17,5 tuhat. A. oli jutt kui Rein raha ära maksab, siis jätab raha endale tasuks. Seda raha ei saanud. Novembrist aprilli lõpuni laekunud saadetistega ei ole seotud. Ei tea kes varem saadetisi vastu võtsid. On M. 10 kg ja Reili 6 kg marihuaanat andnud. Tagasisidet marihuaana kvaliteedi osas ei saanud. Linnapealt mingit tagasisidet saanud ei ole. 7000 eurot kg ei tea mis tasemega hind on. Ei ole ise marihuaanat tarvitanud, ei tea palju gramm maksis. Luges Reili antud raha üle, kupüüre ei mäleta. Teadis mis summa Reili peab andma, A. või Rein ise ütles seda. Ühtegi pakki lahti ei teinud, sõnade järgi oli kindel, et tegemist on narkootilise ainega. Ei näinud mis pakkides oli, mis Reilile ja M. edastati. D. Z. kinnitab, et ei mäleta mitu korda on saatnud marihuaanat Eestisse. Esimesed kaks saadetist sisaldasid vaid 3 kg marihuaanat. 2 saadetist oli väga halva kvaliteediga, mida ei olnud üldse võimalik müüa. Sai 3000 eurot ühe kilo müügist. Sellest olid kõik kulud maha arvestatud. Igas saadetises, milles oli 8 kg, kuulus Z. 2 või 3 kg. 10 A. B. ütlused kinnitavad, et organiseeris marihuaana pakid alati 8 kg Hispaaniast Eestisse P. nimele. Rohkem kui kuuel korral, esimesel korral tellis 2021 alguses. Tellis Hispaania tuttavalt D. Z.lt. Neil on salaside telefoni Anom vahendusel. Hispaaniast marihuaana saatmisel kirjutas D. salatelefonil kus ja millal peab raha üle andma. Olid erinevad inimesed. Marihuaanat müüs A. 7000 eurot kg. Tellis P. nimele paki marihuaanaga. Kuller tõi selle paki P., kes andis selle H., kes andis A.. Sergei müüs maha ja peale aine mahamüümist andis raha B.. Ise on andnud raha kolmele erinevale isikule. H. ja P. ütles, et pakkides on arvutitega seotud esemed. Sergeile ütles, et pakkides marihuaana. T. andis P. nime, kui palus nime kelle nimele pakke saata. T. hoidis kui vaja pakke oma käes, teda ei huvitanud mis pakkides oli. A. maksis T. 1000 eurot oma taskust igakord kui T. pakki enda juures hoidis. S. sai B. igakord kui oli marihuaana maha müünud ja raha tõi 3500 eurot. Kahel-kolmel korral alguses oli ühes saadetises 3-4 kg marihuaanat. A. sõnadest on aru saanud, et vahepeal oli marihuaana kehvema kvaliteediga THC sisaldus liiga väike. Kui saadetis oli 8 kg sai T. 2000 eurot, T. 1000 eurot, ise 4000 eurot ja 4000 A.. B. ja A. osadest läks 500+500 T.. 2021 tutvustas Reilit ja A.. A. sõnade kaudu teab, et ta suhtles Reiliga. A. ja Reilil oli tekkinud mingisugune arusamatus rahadega. M. soovis raha teenida ja viis ta kokku A. M.iga oli juttu, et tegemist on marihuaana müügiga. P. ütlustest nähtub, et T. ütles, et tema aadressile tuleb pakk Xxxx. T. ütles, et seal on arvuti emaplaadid. Kuller helistas ja tõi paki, mille pani kas autosse või jättis koju. Pakk oli nii kaua tema käes kui T. tuli järgi. Võttis vastu 5-6 pakki. Kõik pakid olid välimuselt ja kaalult ühesugused. Esimest korda võttis paki vastu 2021 jaanuaris. Pakid saabusid 2-3 nädalaste vahedega. 6-7 pakki. Kaalusid umbes 10 kg. T. pakkus raha, kuigi ei soovinud. T. jättis paaril korral 50-100 eurot. P.P. kinnipidamisel 14.06.2021 ja auto ja kodu läbiotsimisel ei leitud ega võetud midagi ära, mis kinnitab, et tema rolliks oli üksnes postipaki vastuvõtmine ja samal kujul edasiandmine. Tsiteeritud Z., B. ja P. ütlused haakuvad omavahel ning kohtul ei ole alust kahelda S. A. kohtus antud ütlustes, kuna need ütlused haakuvad osaliselt ka A.B., D.Z.i ja P. eeluurimisel antud minimaalsete ütlustega. Itella vastuskiri kinnitab, et alates 13.05.2020 kuni 14.06.2021 on tulnud P. P. nimele 12 tellimust. 11.12.2020, 28.12.2020, 08.01.2022, 29.01.2021, 13.02.2021, 15.03.2021, 01.04.2021, 14.04.2021 (saatja Xxxx), 05.05.2021 (saatja Xxxx),, 19.05.2021(saatja Xxxx), 31.05.2021(saatja Xxxx), 10.06.2021 (saatja Xxxx) saadetis peatatud tolli nõudmisel. Itella vastuskiri kinnitab, et saadetis 466337686574 toimetati P. kätte 14.06.2021 kell 14:
2. Kuigi Itella kiri kinnitab, et P.P. nimele tulid pakid Hispaaniast (Mijas linn Andaluusias) alates 11.12.2020 puuduvad kriminaalasjas usaldusväärsed tõendid selle kohta, et R.Reili oli seotud ka pakkidega, mis saabusid enne 19.05.
3. S.A. kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta seotud saadetistega alates 19.05.
4. Ei tea, kes varem saadetisi vastu võttis. A.B. eeluurimisel antud ütlused on vastuolus A. kohtuistungil antud ütlustega selles osas kui kaua oli S. A. olnud seotud posti teel saadetud marihuaana käitlemisega. S.A. kohtuistungil antud ütluste ajal ei taotletud tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema eeluurimisel antud ütluste avaldamist, millest kohus saab järeldada, et S. A. ütlused on olnud ajas muutumatud ja alust nende ütluste ebausaldusväärseks tunnistamiseks ei ole. Ajal, mil S.A. kohtuistungil ütlusi andis, ei olnud tal prokuratuuriga kokkulepet sõlmitud ja tema ütlused ei saanud olla mõjutatud oodatavast kokkulepitud karistuse pikkusest. Samuti ei saanud A. olla kindel ka, et juhul kui prokurör sõlmib kokkuleppe teatud karistuse pikkusega, kohus ka selle kinnitab. Täpselt nii ka käesoleval juhul juhtus, et esimesel korral kohus ei kinnitanud prokuratuuri poolt sõlmitud kokkuleppeid (käesolev kohtukoosseis ei tea kohtumääruse motiive, kuivõrd see on määratud 11 konfidentsiaalseks ja käesoleval kohtukoososeisul puudub sellele määrusele ligipääs). A. ütlustest nähtub, et Reilit ta varem ei tundnud ja neid tutvustas kõnealuste sündmustega seoses B., seega puudus A. igasugune motiiv anda R.Reili suhtes valeütlusi. Lisaks on A. rääkinud asjaolusid, mis uurijatele ei saanud eelnevalt teada olla, ja puudub igasugune loogiline põhjus, miks A. peaks oma süüd suuremaks valetama olukorras, kus tal on võimalus vaikida või eitada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul põhjust lugeda S.A. ütlusi, milles ta süüdistab ka iseennast, mitteusaldusväärseteks. Asjaolu, et kaitsja küsimustele vastates vastas A. umbmäärasemalt ja prokuröri küsimustele vastates täpsemalt, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks, kuivõrd prokurör küsiski üksikasjalikumalt ja konkreetsemalt. Vastuseks kaitsja küsimusele: „Kuidas sündmused edasi arenesid seoses selle pakiga?“ vastas A. : „Nii nagu süüdistuses on märgitud 19.05 tuli teatis…“ (Süüdistuses ongi kirjas, et enne D.T. ülejäänud postipaki sisu endasi andmist, andis A. M. vähemalt 2 kotti marihuaanga). Kaitsjal oli võimalus pärast prokuröri küsimusi veel esitada täpsustavaid küsimusi, kuid kaitsja seda ei teinud, millest saab kohus teha järelduse, et A. vastuste usaldusväärsuses ei tekkinud küsimusi ja vastused ei vajanud täpsustamist. Seega ei ole kohtul alust kahelda S.A. ütluste usaldusväärsuses. Kõrvutades A. ütlusi teiste uuritud tõenditega, ei teki kohtul kahtlust ka nende ütluste elulises usutavuses. B. eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et esimene kord tellis 2021 alguses, samas nähtub Itella vastusest, et esimesed pakid tulid juba detsembris
5. Kuna A.B.t ei olnud võimalik kohtuistungil küsitleda, ei saanud keegi menetlusosalistest üritada välja selgitada A.B. ütluste ja teiste tõendite omavaheliste ebakõlade põhjuseid. Kuriteos süüdistatava õigus küsitleda teda süüstavaid tunnistajaid (konfrontatsiooniõigus) on ausa ja õiglase kohtupidamise üks kesksemaid garantiisid Euroopa inimõiguste konventsiooni art 6 lg 3 punkti d tähenduses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. veebruari
7. a otsus asjas nr 3-1-1-109-16, p 11). Sama põhimõte tuleneb ka KrMS § 15 lg-st 3, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda. Kuigi R.Reili ja tema kaitsja olid teadlikud A.B. eeluurimisel antud ütlustest, puudus kaitsjal ja Reilil võimalus A.B.t küsitleda, kuna A.B. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. Kuna kohtuotsus ei saa põhineda üksnes tõendil, mille allikat süüdistatav küsitleda ei saanud ja R.Reili osaluse kohta marihuaana käitlemises enne 19.05.2021 puuduvad muud tõendid, ei ole kriminaalasjas tõendatud R.Reili osalus Z. poolt Eestisse saadetud marihuaana käitlemisest enne 19.05.
8. Kohtul ei ole alust kahelda S. A. kohtus antud ütlustes, kuna lisaks osalisele kattumisele A.B. ja D.Z.i ütlustega kinnitavad neid ka jälitustoimingu protokollid. 02.06.2021 jälitustoimingu protokoll kinnitab, et A. ja B. vestlesid 11.05.2021 kell 11.41 Xxxx kortermaja ees. A. võttis Peugeot pagasiruumist väikse punase kilekoti, millega läks B. juurde, kes oli MB xxxx juhipoolse külje juures. 17.05.21 kell 18.45 B. ja T. vestlesid Xxxx maja lähedal. Kell 19.02 B. sõitis Xxxx asuva kaupluse juurde. Xxxx maja juure sõitis A.. 19.05.21 kell 18.32 peatus Xxxx trepikoja ees Smartpost Itella kirjadega kaubik, millest P.P. sai helepruuni värvi kasti mustade lintidega, mille viis maja ette pargitud Mazda 6 reg nr xxxx tagaistmele. P. sõitis autoga maja Maardu poolsemale küljele, mis jäi korteri xxxx akende vaatevälja. Kell 19:59 peatus Mazda xxxx kõrval Mazda xxxx, mille juhiistmelt väljus H. ja avas Mazda xxxx tagaukse ning tõstis helepruuni värvi kasti Mazda xxxx salongi. H. lehvitas maja suunas, mis järel Mazda xxxx tuled vilkusid iseloomulikult signalisatsiooni rakendamisele. H. sõitis Mazda xxxx-ga Xxxx I trepikoja ette. Maja ette pargiti Land Cruiser, millest väljus A., kes sisenes Xxxx trepikotta ja 20.08 väljus trepikojast ning tõstis Mazda xxxx salongist helepruunivärvi kasti Peugeot salongi ja läks majja. H. sõitis ära. 12 Kell 20.22 väljus A. majast käes 2-3 pruuni paberkotti, mis asetas Peugeot pagasiruumi. Edasi sõitis A. Peugeotiga Xxxx Laagna tee poolsesse parklasse. Kell 20.29 väljus A. tagaistmelt ja istus juhikohale ning sõitis Xxxx maja ette ja siis Xxxx tn suunas peatus korraks ja vahetas mõned sõnad hallipäise vanema mehega. Edasi sõitis Xxxx maja prügikonteinerite juurde ja jäi välja suitsetama. Kell 20:40 sõitis Lexusega kohale M.. A. võttis Peugeotist vähemalt 2 pruuni värvi paberikotti ja asetas need Lexuse parempoolsele tagaistmele. Vahetas paar lauset M.. 20:46 sõitis A. Xxxx Laagna tee poolsesse parklasse ja läks trepikotta. 31.05.2021 kell 10:30 väljus P. Xxxx majast, hetk hiljem peatus Smartpost Itella kirjadega auto, millest P. sai helepruuni kasti mustade lintidega, mille viis Mazda xxxx pagasiruumi ja läks majja. Kell 17:23 avas P. Mazda xxxx pagasiruumi ja võttis sealt postipaki ja asetas tagaistmele. Kell 18:40 sõitis maja juurde Mazda xxxx-ga H., Mazda xxxx suunatuled vilgatasid ja H. võttis tagaistmelt postisaadetise ja asetas selle Mazda xxxx tagaistmele. H. sõitis Xxxx ette, väljus juhikohalt ja helistas I trepikoja fonoluku kella. 18:47 istis H. tagasi autosse ja sõitis Xxxx ette, kus istus ringi Peugeot 505 kõrvalistmele. 18:58 väljus Peugeotist ja sõitis Mazdaga Xxxx ette. 19:03 väljus trepikojast A., kes tõstis Mazda tagaistmelt postipaki Peugeot 308 pakiruumi. A. sisenes majja ja H. sõitis ära. 19:15 väljus A. trepikojast ja sõitis Xxxx taha parklasse, kus seisis hall Volvo, millest väljus T.. T. ja A. tõstsid Peugeot pagasiruumist Volvo pagasiruumi postipaki. T. sõitis Volvoga Xxxx ette ja läks majja. Tsiteeritud jälitustoimingu protokollid kinnitavad A. ütlusi selle kohta, kuidas toimus paki üleandmine. Et kõigepealt sai tema H. käest paki, mille andis ise edasi T. ja samuti, et kohtus M.. Asjaolu, et jälitustoimingute käigus pole fikseeritud Reili ja A. kohtumist ja kõiki A. ja T. kohtumisi, ei välista, et nad kohtusid ajal, mil varjatud jälgimist ei toimunud. Asjaolu, et A. andis osa narkootilist ainet M. üle enne kui ta ülejäänud paki T. hoiule andis, ei lükka ümber väiteid, et igakord kui A. sai Reililt sõnumi, edastas ta selle T., kes tõi siis paki/pakid, mis anti edasi Reilile. 17.05.21 s.o paar päeva enne paki saabumist toimunud B. ja T. kohtumine kinnitab nii B. kui A. ütlusi T. osalemise kohta marihuaana pakendite hoidmises. S.A. ütlustest nähtub, et 14.06.2021 toimus nagu esimesel kahe korral, kuid D. ei vastanud SMSle ja oligi kõik. Aine oli sama moodi pakendatud. Pidi andma paki D, tahtis masina ümber parkida kõrval maja hoovi ja siis peeti ta kinni. Kohtus B. kuna D. ei vastanud SMS-le. 15.06.2021 jälitustoiminud protokoll kinnitab, et 14.06.21 kell 14:37 sai P. P. Xxxx maja juures kullerautolt postisaadetise. Maja juurde sõitis Mazda xxxx-ga H., kelle auto tagaistmele pani P. helepruuni värvi kastiga mustade lintidega postisaadetise. Kell 19:06 sõitis H. Xxxx maja juurde, kus majast väljus A., kes sõitis Peugeotiga Xxxx taha parklasse, kuhu sõitis Mazdaga ka H.. A. avas Peugeoti pagasiruumi, H. võttis Mazda tagaistmelt pruuni värvi pappkarbi ning asetas selle Peugeoti pagasiruumi. H. sõitis ära. A. parkis oma auto. Kell 19:52 parkis Xxxx juurde MB B., A. väljus majast. Mehed jalutasid, rääkisid kell 20:10 istus B. MB-sse ja sõitis ära. Kell 20:29 peeti Peugeot A. kinni ja kell 20:58 B., 21:14 H., 22:44 P.. A.B. kinnipidamisel leiti ja võeti temalt ära muu hulgas sularaha 475.00 eurot ja märkmepaberid, millest ruudulisel paberil A.K. kontaktid ja kohviku parool. A.B. andis läbiotsimisel 15.06.2021 välja sularaha 40000 eurot, leiti kaustik käsikirjalise tekstiga. Kaustiku viimast ärarebitud lehte vaadeldud 20.10.2021 (4/120-123). Lehel on rahaline arvestus, millel kirjas 8 tuli, 3 andis D-le (D.), 5 minul =32.5 t , 4600 andis D-le, 2000 andis T-le. Olen võlgu III paki eest…. Kõik need kirjed viitavad narkootikumide arvestusele. 8 kilo tuli ja 5 =32500 kui kilo hind umbes 7000 eurot, siis on see peaaegu 5 kilo hind

§ 184lg 2p1-22lg 2 järgi.

Seega on R.Reili puhul tegemist isikuga, kes on varem karistatud nakrootilise aine käitlemise eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb Rein Reili tegevus kvalifitseerida

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi kui suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isikute grupis isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12 peatükis 1 jaos sätestatud kuriteo. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Rein Reili on süüvõimeline ning

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.

§ 184

lg 2 p 1, 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada 22 keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Rein Reili karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Rein Reili puhul on leidnud tõendamist, et ta müüs narkootilist ainet, sest muidu ta ei oleks selle eest saanud tasuda A., samuti ei ole kilode kaupa marihunaa omandamine üksnes enda tarbeks eluliselt usutav. Seega on Rein Reili saanud narkootilise aine müügist ka raha ehk siis teeninud reaalselt kriminaaltulu. Narkootilise aine müügi üheks eesmärgiks ongi raha saamine, mistõttu on tõendatud, et kuriteod pandi toime omakasu motiivil, mis on karistust raskendavaks asjaoluks. Rein Reilit iseloomustab, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ja menetlusesemeks olevad kuriteod on pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Ei saa väita, et kuriteod pandi toime majandusliku kitsikuse või töö puuduse tõttu. Ankeetandmete kohaselt töötas Reili enne kinnipidamist enda sõnul OÜ-s H. MTA andmetel 6/35-37 puudus R.Reilil 2015-2020 ametlik sissetulek ja 2021 on R.Reili sissetulek OÜ-st H olnud 423.19 eurot. Ilmselgelt oli Rein Reilil oma vanuse ja tervisliku seisundi tõttu võimalik tööd otsida ja tööl käia. On ilmne, et narkootilise aine müügi eesmärgiks oli varalise kasu saamine rahvatervise vastu suunatud kuriteoga. Müües narkootilist ainet ei hoolinud R.Reili ostjate tervisest ega sellest, mida narkojoobes isikud võivad korda saata. Reili sooviks oli rikastuda teiste inimeste sõltuvuse ja tervise arvelt hoolimata tagajärgedest. Rein Reili süü suuruse üle otsustamisel arvestab kohus, et inkrimineeritava narkootilise aine käitlemisel ei tegelenud Rein Reili üksnes omandamise ja valdamisega, vaid ka edasiandmisega/müümisega kolmandatele isikutele. Grupis toime pandud episoodis asus Rein Reil käitlemise ahela kõige alumises otsas, mistõttu oli tema süü võrreldes juhtfiguuridega väiksem. Karistuse määramisel arvestab kohus, et Rein Reili on 34 aastane meesterahvas, kes on juba teist korda toime pannud suure ühiskonnaohtlikkusega, rahva tervise vastu suunatud raske I astme kuriteo, samuti arvestab kohus narkootiliste ainete suurt kogust, seda et tegemist on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kuuluva ainega. Süüdistatav isik on varem kriminaalkorras narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud ja jätkanud katseajal samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis iseloomustab Rein Reili suhtumist ühiskonnas kehtivate normide järgimisse. R.Reilile anti juba korra katseajal

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise järel võimalus jääda vabadusse kui talle mõisteti karistuseks rahatrahv ja varasemat vangistust ei pööratud täitmisele. Rein Reili ei ole osanud seda vastutulekut hinnata. Tegemist ei ole juhusliku episoodiga Rein Reili elus, vaid narkootilise aine käitlemine toimus vähemalt mai-august s.o 4 kuud. Varasem karistusest tingimisi vabastamine ei ole avaldanud R.Reilile piisavat mõju ning ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, vaid ta on jätkanud isegi katsajal samalaadsete kuritegude toimepanemist väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Arvestades kõike eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida R.Reilit edaspidi kuritegusid toime panemast), tuleb teda karistada sanktsiooni alammäärast pikema reaalse vangistusega 5 aastat.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.04.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta ja 4 kuud vangistust (liidetud Harju Maakohtu 13.11.2019 otsusega mõistetud karistusega ) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 8 aastat ja 4 kuud vangistust. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks: - narkootilised ained - CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde; 23 ruuduline märkmepaber käsikirjaliste märkmetega, kaustik College, mini digitaalsed kaalud, kinnitamisrihmad, mullikile, taskulambile sarnanev ese; heledat värvi topsik, sigaretikujulisest paberist kokku volditud pakendid, kilekott aine jääkidega, metallkarp; kanepilehe kujuga aukudega metallplaat, kilekotid, kokku volditud paber, sulgurribaga suletav kilekott, valget värvi plastmassist tops, millel valget värvi pulbrilise aine jäägid, fooliumpakike, Rimi paberkott, digitaalsed kaalud, läbipaistev kaanega tops, fooliumpakend, musta värvi teibi ribad, metallist kast koos mullikile ja lahtilõigatud pappkastiga, vaakumkotid, kollane märkmepaber käsikirjaliste märkmetega, pooleks murtud märkmepaber käsikirjaliste märkmetega: xxxx parol xxxx; ruuduline paberileht, millel käsikirjalised märkmed „AV AUGUSTO“, SIM kaardi ümbrise tükk ja Super kõnekaardi kõneaja laadimise kaart, plastikpudel, kviitungid (asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas); - wifi ruuter Huawei IMEI xxxx, milles Elisa sim-kaart xxxx (võeti A. B. kodust); - musta värvi korpusega raadiolainete detektorid - mobiiltelefon Huawei, mille tagumisel kaanel on markeering Q6, sim-kaart puudub - mobiiltelefonide ja IT-seadmete koopiafailid (asuvad Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas). Kriminaalasi A. M. suhtes on veel eraldi menetluses ja kriminaalasja 1-22-3610 kohtulik arutamine saab toimuda alles pärast A.M. tabamist. Nimetatud kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus võib osutuda vajalikus ülalnimetatud asitõendite vahetu uurimine kohtus, mistõttu tuleb jätta nimetatud asitõendite osas käesolevas asjas seisukoht võtmata ja teha otsustus asitõendite osas kriminaalasjas 1-22-3610. - Konfiskeerimine Prokurõr taotles, et kohus mõistaks süüdistatavalt Rein Reili´lt

§ 831

lg 1 ning § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise sätete alusel välja 92 840,04 eurot.

§ 831

lg 1 alusel konfiskeerib kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. On ilmselge, et Rein Reili müüs narkootilist ainet varalise kasu saamise eesmärgil. Kuivõrd Rein Reili keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, siis puudub teadmine, mis hinnaga ta marihuaanat klientidele edasi müüs. Vastustest päringule (5/22-26) nähtub, et marihuaana keskmine jaemüügihind on 20€/g. Arvestades, et R.Reili müüs veid vähem kui 4 kg marihuaanat ca 10 päevaga, ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et Reili müüs kanepit ühe grammi kaupa. Kohtu arvates on usutavam, et Reili müüs kanepit edasi suuremates kogustes kui gramm ja sellisel juhul oli grammi hind kindlasti väiksem kui 20 eurot. Rein Reili kodust leitud kaheks ca 10grammiseks ja üheks ca 20-grammiseks koguseks ümber pakendatud marihuaana kinnitab, et Reili müüs ainet edasi suuremas koguses kui 1 g korraga. Kuna täpset müügi hinda ei ole teada võtab kohus aluseks pool 1 grammi kaupa müüdavast hinnast s.o 10 eurot. Müügitulust tuleb Riigikohtu lahendis nr 1-18-2232 sedastatud juhiste kohaselt maha arvata Reili tuvastatavad kulutused. Kriminaalasjas on tõendatud, et Reili sai A. edasimüügiks veidike alla 7 kg kanepit. Täpset kogust ei ole võimalik tuvastada. Kohus võtab arvutuse aluseks Reilile soodsama koguse 6,5 kg. Reili maksis selle eest A. 7000+ 20500+ 17500. s,o kokku 45000 eurot. 10 x 6500 seega sai Reili müügist vähemalt 65000 eurot, millest tasus 45000 A., mistõttu jäi Reilile endale vähemalt 20000 eurot. 23.08.2021 R.Reili elukohast leitud kanepiõisikute kvaliteet oli alla keskmise ja Telegram kanalis toimunud vestluses on näha, et Reilil oli probleeme kõnealuse koguse maha müümisega. Ilmselgelt pidi ta kehvema kvaliteediga marihuaana müüma maha odavamalt kui seda oleks saanud teha suurema THC sisaldusega kanepitaimede puhul. Samas ei ole kohtul ka täpset infot selle kohta kui palju Reili jõudis sellest partiist maha müüa. Puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et Reilil oli seda ainet täpselt kilo ja puuduvad tõendid selle kohta, et ta jõudis just 24 prokuröri poolt väidetud 342.04 grammi maha müüa. Prokurör on avaldanud arvamus ka, et Rein Reili 2021 augustis marihuaana käitlemisega raamatupidamislikult tõenäoliselt 2 159,96 euroga miinusesse, kui hulgihind oli 9000 eurot ja kui odavamalt omandas siis võis kuni 840.04 euroga plussi jääda. Kuna puuduvad andmed nii ostuhinna kui ka maha müüdud koguse kohta, ei ole kohtul võimalik arvutada selle episoodiga seoses ka võimalikku narkootilise aine müügist teenitud tulu või tekkinud kulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Rein Reilit tuleks 20000 eurot konfiskeerida

§ 831lg 1 alusel.

Kuivõrd Rein Reili kahtlustatavana kinnipidamisel ega sellele järgnenud läbiotsimiste käigus tema poolt teenitud kriminaaltulu ei leitud, siis on põhjendatud alus arvata, et Rein Reili on teenitud 20000 eurot enne kahtlustatavana kinnipidamist täielikult ära tarvitanud.

§ 84

kohaselt kui süüteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 831 tähenduses on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Konfiskeerimise asendamise eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteo tagajärjel tagades, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. Riigikohus on lahendis 3-1-1-4-11, p 9 asunud seisukohale, et

§ 84

moodustab konfiskeerimise regulatsiooni suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Sarnaselt

§dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise eesmärgiks takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi aga süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Samuti Riigikohtu seisukoha põhiselt on konfiskeerimise asendamise eesmärk tagada, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. Sellises olukorras pannaksegi isikule kohustus tasuda ära tarvitatud või muul moel konfiskeerimise mõjualast väljaviidud vara väärtusele vastav rahasumma ning kriminaaltulu asenduskonfiskeerimise tagamiseks arestitud vara jäetakse arestituks. Isikule antakse seejuures võimalus täita varaline nõue muu vara arvel. Eeltoodut arvestades tuleks

§ 831lg 1 alusel konfiskeerida Rein Reilit süüteoga saadud vara 20000 eurot.

Kuivõrd süüteoga saadud vara konfiskeerimine ei ole otseselt enam süüdistatavalt Rein Reililt võimalik, sest kõnealune summa on äratarvitatud (raha ei ole alles), tuleb

§ 84

sätteid kohaldades välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele ja mõista süüdistatavalt Rein Reililt

§ 831lg 1 ning § 84 alusel välja 20000 eurot. Arvestades välja mõistetava summa suurust peab kohus võimalikuks Kr

MS § 306 lg 1p 12 1 kohaselt anda R.Reilile võimaluse tasuda summa vabatahtlikult kahe aasta jooksul. Lõppkokkuvõttes on oluline, et väljamõistetud summa saaks mõistliku aja jooksul tasutud. On ilmselge, et nii suure summa tasumine 30 päeva jooksul ei pruugi olla realistlik. Välja mõistetud summa ühe kuu jooksul tasumata jätmisel, kaasneksid täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigi kasuks välja mõistetud summade laekumist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. 25 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast, ekspertiisikulust ja kaitsjatasust. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt vastavalt tema osale väljamõistmisele. Süüdistatavate ühistest kuludest, s.o narkootiliste ainete ekspertiiside nr 21E-AN0905 teostamise kulust summas 1 092,00 eurot ning 21E-AN1224 teostamise kulust summas 840,00 eurot, s.o kokku 1 932,00 eurot, millest on süüdistatava Rein Reili osa kokku 241,50 eurot. Kaassüüdistatavatelt on Harju Maakohtu 26.10.2022 otsusega neilt vastavad osad ka välja mõistetud. Prokuröri poolt kohtuvaidlustes nimetatud DNA ekspertiiside, sõrmejäljeekspertiisi ning jäljeekspertiisi teostamisega seotud dokumente kohtule esitatud ei ole, mistõttu puudub kohtul võimalus võtta nende kulude kohta seisukoht. Juhindudes eeltoodust, mõistab kohus menetluskuluna süüdistatavalt välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt antud asjas (I astme kuriteos süüdimõistmisel) 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1812.50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel ekspertiisikulu 241.50 eurot ja kaitsjatasu 4856.40 eurot riigituludesse. Seoses kaitsja G.Kulli penisonile jäämisega alates 01.01.2023 määratud uue kaitsja toimiku tuvumise kulud tuleb jätta riigi kanda. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a 26 priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsjad taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Kuna kohus mõistab Rein Reili suures koguses narkootiliste ainete käitlemises süüdi, jätab kohus rahuldamata kaitsja taotluse hüvitada Rein Reilile süüteomenetlusega tekitatud kahju. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Rein Reili

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks viis aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.04.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta ja 4 kuud vangistust (liidetud Harju Maakohtu 13.11.2019 otsusega mõistetud karistusega ) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 8 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 ausel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 23.08.2021 karistusaja hulka. Lugeda karistusaja alguseks 23.08.

1. Rein Reili suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Rein Reililt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära 1812.50 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel ekspertiisikulu 241.50 eurot ning kaitsjatasu 4856.40 eurot riigituludesse. Kohustada Rein Reilit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 575.86 eurot. Menetluskulud, kogusummas 6910.40 eurot, tasuda igakuiselt Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Selgitusena võib märkida: „Rein Reili, kriminaalasi 1-218220, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse 27 nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kaitsjale Radziwill välja mõistetud kaitsetasu jätta riigi kanda. Välja mõista ja konfiskeerida riigi tuludesse Rein Reililt

§ 831lg 1 ning § 84 alusel 20000 eurot.

Välja mõistetud 20000 eurot tasuda 24 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusena võib märkida „Rein Reili, kriminaalasi 1-218220, konfiskeerimise asendamine.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendite osas võtta seisukoht kriminaalasja 1-22-3610 kohtulikul arutamisel Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav
2. jaanuaril 2023 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Anne Järve Triina Utt 28