Obsah (4)

§ 178§ 657§ 654§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht Tartu, 23. veebruar 2024 Tsiviilasja number 2-22-12760 Tsiviilasi XX

§ 178lg 2).

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses oli XX OÜ (hageja) hagi Osaühingu XXXXXXXXX (kostja) vastu võlgnevuse nõudes, mille maakohus rahuldas
2. mai
3. a otsusega osaliselt. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas
4. juunil 2023 apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas
5. oktoobri
6. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hageja hagi kostja vastu täielikult ja jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Ringkonnakohus märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 177 lg-s 2 ettenähtud korras. Ringkonnakohtu lahend jõustus

1. novembril
2. Hageja esitas
3. detsembril 2023 maakohtule oma menetluskulude nimekirja ja taotluse temale hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud maakohtus olid 2700 eurot, sh 2420 eurot moodustasid hageja lepingulise esindaja tasu (ajakulu 20 tundi 10 minutit; tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta)) ja 280 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Ringkonnakohtus olid hageja menetluskulud 1015 eurot, sh 840 eurot hageja lepingulise esindaja tasu (ajakulu 7 tundi; tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta)) ja 175 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Lisaks oli hageja kuluks 60 eurot lepingulise esindaja tasu, mis tekkis maakohtule kokkuvõtliku menetluskulude nimekirja esitamisega. Hageja palus väljamõistetud menetluskuludelt mõista kostjalt välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause kohaselt.
4. Kostja leidis, et hageja menetluskulud on põhjendamatult suured. Hageja ajakulu on ülepaisutatud. Kohtuistungiks ettevalmistamise ja protokolliga tutvumise ajakulu on põhjendamata, kuna hüvitamisele kuulub ainult tasu konkreetse menetlustegevuse eest. Tasunõue menetluskulude nimekirja koostamise eest on põhjendamata, kuna nimetatud toimingu eest tasu ei võeta. Kostja hinnangul on maakohtu menetluskulud põhjendatud 1582 euro ulatuses. Ringkonnakohtus kantud kulude osas märkis kostja, et konsultatsiooni ja vastusega tutvumise ajakulu ei ole põhjendatud, kuna hüvitamisele kuulub ainult tasu konkreetse menetlustegevuse eest. Apellatsioonkaebuse ajakulu on põhjendamatult suur, kuna nimekirjas märgitud kaebuse pikkus ei ole üheksa lehekülge, vaid pikkuseks tuleb lugeda seitse lehekülge. Lisaks ei võeta tasu menetluskulude nimekirja koostamise eest. 2 MAAKOHTU LAHEND
5. Maakohus rahuldas
6. detsembri
7. a määrusega hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2735 eurot. Maakohus mõistis kostjalt välja viivise menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus luges hageja tasutud riigilõivud 455 eurot (hagi esitamisel riigilõiv 280 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 175 eurot) hageja põhjendatud menetluskuluks. Maakohus selgitas, et õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole kohtul kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Maakohus pidas tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja lepingulise esindaja ajakulu maa- ja ringkonnakohtus on põhjendamatult suur. Maakohus pidas mõistlikuks ajakuluks hagiavalduse koostamisele 4,5 tunni asemel 2,5 tundi. Põhjendamatult suur on ajakulu vastuse koostamisele
8. oktoobril 2022 ja kohtu nõudega tutvumisele
9. septembril
10. Maakohus pidas kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks esmakordselt üht tundi ning edaspidi piisavaks ajakuluks 30 minutit.
11. novembri
12. a kohtuistungi ajakulu on põhjendamatult suur, sest kohtuistung ei kestnud kaks tundi, vaid 1 tund 39 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu on 15 minutit. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et hageja esindaja on kogenud õigusteadmistega isik, on hageja lepingulise esindaja mõistlik ajakulu maakohtus 14 tundi. Tasu suuruseks kujunes seega 1680 eurot (14x120; käibemaksuta). Ringkonnakohtu menetluskulude osas leidis maakohus, et apellatsioonkaebuse esitamise põhjendatud ajakulu on 3 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu 15 minutit. Kokku pidas maakohus põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtus koos
13. novembri
14. a menetluskulude nimekirja esitamise ajakuluga 5 tundi. Seega kujunes ringkonnakohtus kokku põhjendatud tasu suuruseks 600 eurot (5x120; käibemaksuta). Kokku määras maakohus hagejale (280+1680+175+600; käibemaksuta). hüvitatavateks menetluskuludeks 2735 eurot MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
15. Kostja esitas
16. detsembril 2023 määruskaebuse, milles taotleb maakohtu
17. detsembri
18. a määruse tühistamist ja palub teha uus kohtumäärus, millega jätta rahuldamata hageja taotlus hüvitada tema poolt kantud menetluskulud täies ulatuses. Määruskaebuse kohaselt ei olnud maakohtul menetluslikke aluseid hageja taotluse rahuldamiseks tema poolt kantud menetluskulude hüvitamiseks, kuna hageja ei vaidlustanud esimese astme kohtu otsust osas, mis käsitles menetluskulude jätmist poolte endi kanda (resolutsiooni p 4). Maakohtu lõpplahendit ei ole kumbki menetlusosaline menetluskulude jaotamata jätmise osas vaidlustanud ning see on jõustunud. Kostja kanda ei saa jätta apellatsioonimenetluses hageja poolt kantud menetluskulusid. Kuivõrd menetluskulude jaotus tuleb märkida lõpplahendisse, siis ei saa maakohus muuta varem vastuvõetud otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise määrusega. Menetluskulude jaotus peab nähtuma kohtulahendi resolutsioonist. Maakohus on ekslikult vaidlustatud määruse põhjendavas osas märkinud, justkui oleks maa- ja ringkonnakohus oma määrustes märkinud menetluskulude jaotuse. 3
19. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. Hageja leiab, et määruskaebus tuleb kogumis jätta rahuldamata ning määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kuivõrd menetluskulude jaotus on määratud
20. oktoobri
21. a kohtuotsusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

7. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

1. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja on vaidlustanud maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määrust põhjendusel, et maakohtu otsust, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, pole keegi vaidlustanud. Samuti ei pea kostja võimalikuks jätta apellatsioonkaebemenetluses hageja kulusid kostja kanda. Kostja hinnangul ei ole maa- ja ringkonnakohus oma otsustes märkinud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja määruskaebuses esitatud väited vastuolulised ega ole kooskõlas tsiviilasjas jõustunud Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega. Maakohtu otsusega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Hageja vaidlustas maakohtu otsust mh menetluskulude osas. Ringkonnakohus tühistas
4. oktoobri
5. a otsusega
6. mai
7. a maakohtu otsuse osaliselt, sh menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus tegi asjas uue lahendi, millega rahuldas hageja hagi täielikult ning jättis nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda (resolutsiooni p 2, 4.
8. ja 5). Ringkonnakohus selgitab, et

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega kindlaks määratud menetluskulude jaotust ei ole vaidlustatud ja otsus on jõustunud.
3. Kuigi kostja määruskaebus ei sisalda vastuväiteid, millest nähtuks, et maakohus oleks hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel eksinud, selgitab ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on leidnud, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm, 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 15). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt RKTKm, 06.05.2015, 32-1-4-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. 10.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4