(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. Seetõttu kinnitab kohus kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. 5.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja ja vastuhageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6. Vastavalt
lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 7. Pooled esitasid taotluse osalise riigilõivu tagastamiseks. K. K. on tasunud hagiavalduselt 29.07.2022 riigilõivu 1260 eurot. Kohus on 19.08.2022 menetlusse võtmise määruses selgitanud hagejale, et käesoleval juhul on kasutuseelise hüvitamise nõue seotud 2 ühisvara jagamise nõudega ning ei ole käsitletav nö korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega
See tähendab, et lähtuvalt Riigikohtu praktikast ja ühisvara jagamise eripärast, ei tule hagejal sellelt eraldi riigilõivu tasuda. See tähendab omakorda seda, et vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 4 tuleb ühisvara jagamise hagilt tasuda riigilõivu 420 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu hagilt enam 840 eurot, so 1260-420 ning kohus tagastab selle, kui hageja esitab kohtule vastava taotluse. Kuigi kohus oli vastava selgituse hagejale saatnud, maksis hageja 23.02.2023 hagiavalduse täienduselt täiendavalt riigilõivu 140 eurot. Hageja täiendas oma hagiavaldust ka 28.08.2023 ja 08.09.2023. Kohus selgitab, et hoolimata korduvatest hagi täiendustest on käesolevas asjas hagihind põhihagi osas 3500 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 420 eurot, kuid hageja on tasunud riigilõivu 980 eurot enam. Kohus leiab, et kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle käesoleva määrusega, tagastab kohus hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 210 eurot ja kannab selle taotluses märgitud isiku arvelduskontole. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab
lg 1 p 1 alusel enam tasutud riigilõivu 980 eurot taotluses märgitud isiku arvelduskontole. I. K.-K. on tasunud vastuhagilt 07.11.2023 riigilõivu 420 eurot. Kohus tagastab vastuhagejale pool vastuhagilt tasutud riigilõivust summas 210 eurot ja kannab selle I. K.-K. arvelduskontole. 8. Pooled leppisid 28.02.2024 istungil kokku, et vähendavad edasikaebe tähtaega ühele päevale. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.