← Eesti

2-19-18463/69

Obsah (9)§ 113§ 638§ 635§ 108§ 637§ 644§ 116§ 189§ 655

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-18463 Otsuse kuupäev Tartu, 13. märts 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Ants Kull ja Kaupo Paa

) § 76 lg-le 1 ning leidis, et kostja oli jätnud oma kohustused täitmata. Samas ei esitanud kostja hagejale ühtegi pretensiooni.

  1. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja leidis, et hageja nõue oli tõendamata ja ebaselge; hageja nõue ei olnud muutunud sissenõutavaks. Hageja lahkus objektilt ega teinud töid lepingus kokku lepitud mahus ega tähtajaks. Hageja lepingu rikkumise tõttu oli kostja sunnitud tellima töid kolmandalt isikult Aktsiaseltsilt TERMOISOLA, kes tegi hageja asemel töid, mille tõttu kostja kandis kulu 6657 eurot 60 senti. Lisaks tegi kostja ka ise töid, mida hageja pidanuks lepingu järgi tegema (tugevdusrõngad, isolatsiooninaelad jms paigaldustööd). Kostja sai hageja vastu esitada lepingu punkti 7 alusel leppetrahvinõude 32 130 eurot hageja viivitamise tõttu ajavahemikul
  2. oktoobrist
  3. a kuni
  4. jaanuarini
  5. a. Kostja arvates ei võtnud ta töid vastu ning teatas
  6. detsembri
  7. a kirjas, et ta ei nõustu arvega. Hageja ei tõendanud tööde lõpetamist. Kostja andis hagejale kõik joonised üle e-kirjadega ja paberil. Hageja ei teatanud kostjale, et tal oli takistusi töö tegemiseks. Leping nägi ette, et arve sai esitada alles pärast kõikide tööde tegemist ja pooled ei leppinud lepingu muutmises kokku, kuna seda sai muuta ainult kirjalikult.
  8. Harju Maakohus jättis
  9. märtsi
  10. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 4452 eurot 50 senti ja menetluskuludelt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Maakohus leidis, et pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle: - hageja ja kostja sõlmisid

  1. veebruaril
  2. a töövõtulepingu nr 28/08/18, mille alusel oli hageja kohustatud tegema isolatsioonitöid vastavalt lepingule lisatud hinnapakkumisele; - kostja pidi hagejale tööde eest tasuma, kuid jättis osa arveid tasumata; - tööd toimusid VKG objektil, tema oli tööde põhitellija; - lepingus märgitud tähtajaks
  3. oktoobriks
  4. a hageja töid valmis ei teinud. Pooled vaidlesid maakohtu hinnangul selle üle, kas kostja pidi tasuma hagejale tehtud töö eest viimase esitatud arvete alusel, kas kostja pidi tasuma viivist lepingus kokku lepitud maksimaalses määras ning hüvitama hagejale kahju, mis tulenes sellest, et hageja pidi objektil kasutatud tellingute eest tasuma oluliselt suurema summa, kui ta lepingu sõlmimisel eeldas. 2

(8)2-19-18463 Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole tõendatud. Vaatamata maakohtu korduvatele selgitustele ei tõendanud hageja eelkõige asjaolu, et tema tasunõue oli muutunud sissenõutavaks. Maakohus leidis, et lepingus olid pooled kokku leppinud tööde üleandmise akti alusel. Lepingu punkti 14 järgi pidi hageja tõendama, et lepinguliste tööde tähtajaks mittevalmimine oli tingitud asjaolust, mida ta ei saanud mõjutada. Kuna kostja ei ole allkirjastanud tööde vastuvõtmise akte, ei saa eeldada, et hageja oli aktides märgitud tööd nõuetekohaselt teinud. Ainuüksi allkirjastamata aktide alusel ei saa tuvastada tööde tegemist aktis märgitud ulatuses. Hageja väited, mille kohaselt ei saanud ta tööde tegemise tähtaega järgida kostjast tulenevatel põhjustel, ei ole tõendatud. Tööd tuli lepingu järgi teha
  1. oktoobriks
  2. a ja selleks ajaks hageja töid valmis ei teinud. Millised takistused esinesid hagejal tööde tegemisel enne
  3. oktoobrit
  4. a, seda hageja välja ei toonud ega tõendanud. Vajalikud joonised olid hagejal olemas juba oktoobris
  5. a ning jooniste puudumine ei saanud olla takistus tööde tegemisel. Lisaks ei selgitanud hageja, miks ta ei saanud jooniste puudumise asjus kostja poole pöörduda enne
  6. oktoobrit
  7. a. Maakohus leidis, et hageja
  8. juuli
  9. a pöördumisega Osaühingu VKG Energia OÜ poole ei saanud lugeda tõendatuks, et hageja tegi nõuetekohaselt ära kõik tööd. Kostja tõendas, et hageja tööd tegi ka teine alltöövõtja. Seega ei saanud maakohus peatellijale tööde üleandmisest järeldada, et tööd tegi nõuetekohaselt lõpuni just hageja ja mitte mõni teine alltöövõtja või kostja. Aktsiaseltsi TERMOISOLA esindaja
  10. jaanuaril
  11. a kostjale saadetud e-kirjast, Aktsiaseltsi TERMOISOLA
  12. jaanuaril
  13. a kostjale esitatud arvest 6657 eurot 60 senti ning kostja ja Aktsiaseltsi TERMOISOLA vahel
  14. detsembril
  15. a sõlmitud lepingust järeldas maakohus, et töid, mida hageja ei lõpetanud, tegi teine alltöövõtja Aktsiaselts TERMOISOLA. Sellises olukorras ei saanud ainult peatöövõtjale tööde üleandmisest järeldada, et tegemist oli hageja töödega ning need olid nõuetekohased. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et hageja ei tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi ehk töö tegemist sellises ulatuses, nagu ta aktides märkis. Kuna hageja ei tõendanud töö tegemist ning kostjale ei läinud ses osas tõendamiskoormis üle, ei saanud hageja tasunõuet rahuldada. Hageja esitas kohtule OÜ VIRU RMT
  16. novembri
  17. a arve 174 eurot tõstemehhanismi kasutamise eest. Sellele oli lisatud sõiduleht. Maakohtu hinnangul ei nähtunud sõidulehelt ega arvelt kraana kasutamise objekti ega aega, mistõttu ei saanud maakohus nõuet rahuldada, sest hageja ei tõendanud kulu seotust vaidlusaluse objektiga. Maakohus leidis, et ka hageja tellingute kasutamisest tulenevat kahjunõuet ei saa rahuldada, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus mõnda töövõtulepingust tulenevat kohustust ning see kohustus pidi hagejat kahju eest kaitsma. Leping nägi hagejale ette kohustuse kanda tellingutest tulenevad kulud ega näinud kostjale ette lepingu tähtajaga seotud kohustusi. Hageja väited, mille kohaselt ei saanud ta töid tähtaegselt valmis kostjast tulenevatel põhjustel, ei olnud maakohtu hinnangul tõendatud. Kuna maakohus ei rahuldanud hageja põhinõuet, jäi rahuldamata ka viivisenõue. Maakohus ei hinnanud, kas kostja tasaarvestuse avaldus oli põhjendatud. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus pidas kostja esindaja tunnitasu 130 eurot mõistlikuks, kuid vähendas kostja esindaja menetlustoimingutele kulunud aega 5 tunni ja 15 minuti võrra. Maakohus määras kostja 3
(8)2-19-18463 menetluskuludena kindlaks 4452 eurot 50 senti, mille mõistis koos edasiulatuva viivisega menetluskuludelt hagejalt kostja kasuks välja. 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtusse uueks lahendamiseks. Hageja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et hageja nõue ei olnud tõendatud. Maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Hageja esitas ka VKG kinnituse selle kohta, et kõik tööd olid tehtud, vastu võetud ning vastasid nõuetele. VKG oli teadlik, kes, milliseid töid ja mis objektil tegi. Hageja esitatud e-kirjadest nähtus, et hageja tehtud töö oli esitatud kostjale üleandmiseks.

§-de 638 ja 643 kohaselt pidi kostja pärast seda, kui hageja esitas talle töö vastuvõtmiseks, töö üle vaatama ning kas töö vastu võtma või hagejat lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul teavitama. Kostja nimetatud kohustusi ei täitnud, mistõttu tuli olenemata asjaolust, kas kostja oli tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud, lugeda tulenevalt

§ 638teisest lausest töö vastu võetuks.

Arvestades, et tegemist oli majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikutega, ei saanud kümnekuulist puudustest teatamise tähtaega lugeda mõistlikuks. Seega asjaolul, et kostja kümme kuud pärast tööde üleandmist selgitas, miks ta töid vastu ei võtnud, ei olnud enam tähtsust ning kostja oli igal juhul kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Hageja ei nõustunud maakohtu järeldusega, et oli tõendatud, et töö, mida hageja väidetavalt ei lõpetanud, lõpetas kolmas isik, st Aktsiaselts TERMOISOLA. Isegi juhul, kui Aktsiaselts TERMOISOLA tõepoolest tegi töid ka seal, kus seda oleks pidanud tegema hageja, ei olnud sellel käesolevas tsiviilasjas tähtsust. Hageja VKG-le

  1. juulil
  2. a saadetud e-kirjas küsis hageja konkreetselt, kas VKG-l on pretensioone nende tööde kohta, mida tegi hageja, mille peale VKG vastas, et etteheited puuduvad. Isegi juhul, kui sai eeldada, et kostja ei olnud süüdi tööde lepingujärgsest tähtajast hilisemas valmimises, vaid tegemist oli hageja lepingurikkumisega, ei tähenda see, et kostjal oleks olnud õigus jätta tööde eest tasumata. Arvestades, et hageja hinnangul oli kostja enda kohustusi rikkunud, sai hageja nõuda kostjalt ka tellingute kulu.
  3. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul oli maakohtu otsus põhjendatud, maakohus ei rikkunud menetlusnorme, analüüsis ja hindas õigesti tõendeid ning poolte seisukohti. Kostja jäi enda varasemate seisukohtade juurde. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  4. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  5. mai
  6. a otsusega maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus tuvastas vaidluse aluseks olnud asjaolud ja hindas esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut. Maakohus ei rikkunud tõendite hindamisel kaalumispiire. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega. Pooled ei vaielnud selle üle, et nad sõlmisid
  7. veebruaril
  8. a töövõtulepingu. Seega hageja tasunõude õiguslik alus oli lisaks maakohtu otsuses viidatud

§ 635

lg-le 1 ka

§ 108lg 1.

Töövõtja tasunõue muutub

§ 637lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on 4

(8)2-19-18463 lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

§ 637

lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Ringkonnakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kuna töö lõpptellija VKG oli kostjalt tööd vastu võtnud, tuli lugeda, et üle olid antud just hageja tehtud tööd ja need olid nõuetekohased. Maakohus tuvastas, et tööde eest tuli tasuda kooskõlas lepingu punktiga 4 hinnapakkumise alusel ning maksmine pidi toimuma 100% pärast tööde tegemist 45 päeva jooksul. Samuti, et lepingu punkti 9 kohaselt pidid pooled tööde vastuvõtmisel vormistama üleandmise-vastuvõtmise akti, millele poolte esindajad alla kirjutavad, ning töö on üle antud siis, kui on esitatud ka kogu teostusdokumentatsioon. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kuna kostja ei olnud tööde üleandmise akte allkirjastanud, ei saanud eeldada, et hageja oli aktides märgitud tööd teinud nõuetekohaselt. Arvestades, et pooled olid kokku leppinud töö vastuvõtmise otsese tahteavaldusega (st üleandmise-vastuvõtmise aktiga), oli akti allkirjastamine tasu sissenõutavaks muutumise eeldus ka juhul, kui lõpptellija on tööd vastu võtnud. Isegi siis, kui lähtuda hageja seisukohast, et lõpptellija poolt tööde vastuvõtmisega tuli lugeda, et kostja oli tööd vastu võtnud, saanuks ringkonnakohtu hinnangul lugeda tööd vastuvõetuks vaid eeldusel, et hageja oli ainuke alltöövõtja. Praegusel juhul esitas kostja vastuväite, et hageja tööd tegi ka teine alltöövõtja ning maakohus oli tuvastanud, et Aktsiaselts TERMOISOLA tegi samu töid, mida pidi vaidlusaluse töövõtulepingu alusel tegema hageja. Maakohus leidis õigesti, et sellises olukorras ei saanud ainult lõpptellijale tööde üleandmisest järeldada, et tegemist oli hageja töödega ning need olid nõuetekohased. Ringkonnakohus ei nõustunud hagejaga, et praegusel juhul tuli kostja lugeda tööd vastuvõtnuks

§ 638

teise lause kohaselt olenemata asjaolust, kas kostja oli tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud. Tellija on

§ 638

esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõetuks lugemine on töö vastuvõtmise teine võimalus töö tehingulise vastuvõtmise kõrval. Töö vastuvõetuks lugemine seaduse alusel eeldab töö valmimist nõutaval määral (töö vastavust), tellijale mõistliku tähtaja andmist töö vastuvõtmiseks ning tellijale töö ülevaatamise võimaldamist. Seda, et kostja on detsembri aktis märgitud ja ülevaatamiseks esitatud tööd vastu võtnud või saab need lugeda vastuvõetuks, pidi tõendama hageja. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja ei tõendanud väidetud ulatuses töö tegemist. Arvestades, et kostja ei olnud tööd vastu võtnud ning hageja ei tõendanud, et töö tuli lugeda vastuvõetuks

§ 638

alusel, sest töö oli valmis, ei olnud tellija teavitamiskohustus

§ 644mõttes oluline.

Samuti märkis maakohus õigesti, et hageja ei olnud kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hoolimata sellest, et maakohus oli hagejale nõutaval viisil selgitanud tema tõendamiskoormist, ei olnud hageja tõendanud, et kostja rikkus lepingut, ning apellatsioonkaebuse väited ei andnud alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Ringkonnakohus nõustus hagejaga, et isegi juhul, kui hageja rikkus lepingulist kohustust teha tööd valmis kokkulepitud tähtaja jooksul, ei välistanud see iseenesest tema töövõtu tasu nõuet. Nõude rahuldamiseks tulnuks hagejal väidetud ulatuses töö tegemist tõendada, kuid seda ta ei teinud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jättis ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 järgi menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 813 eurot 75 senti (käibemaksuta). Ringkonnakohus rahuldas ka kostja taotluse kohustada 5

(8)2-19-18463 TsMS § 177 lg 4 alusel hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub kohtute otsused tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Maa- ja ringkonnakohus hindasid asjas esitatud tõendeid valikuliselt ja ebaõiglaselt ning kostjat eelistades. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks VKG saadetud kinnituse, milles märgiti, et kõik tööd olid tehtud nõuetekohaselt ning VKG oli need vastu võtnud. Ringkonnakohus ei selgitanud, miks ta jättis tähelepanuta hageja väite, et kinnitus tõendas nõuetele vastavat tööd. Madalama astme kohtud eksisid materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus leidis, et kuna kostja ei allkirjastanud hageja esitatud akti, ei saanud eeldada, et hageja oli teinud töö nõuetekohaselt. Hageja sellega ei nõustu. Kostjal oli

§ 638

, § 643 ja § 644 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohustus kohe pärast seda, kui hageja tööd vastuvõtmiseks esitas, tööd üle vaadata ning kas töö vastu võtta või juhul, kui töö ei vastanud kostja hinnangul kokkulepitud tingimustele, hagejat lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul teavitada koos puuduste täpse kirjeldusega. Kostja ei täitnud neid kohustusi, mistõttu tuleb olenemata asjaolust, kas ta on tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud, lugeda tulenevalt

§ 638teisest lausest töö vastuvõetuks.

Kostja tugines väidetavatele puudustele alles kümme kuud pärast seda, kui tööd vastuvõtmiseks esitati.

§ 644

lg 3 ja § 638 lg 1 teise lause kohaselt, juhul kui tellija ei kirjelda mõistliku aja jooksul töös esinevaid puuduseid ega võta tööd vastu (ei allkirjasta töö vastuvõtmise akti), loetakse, et ta on töö vastu võtnud, ning tellija kaotab õiguse võimalikele puudustele tugineda. Hageja ei nõustunud, et maakohus ei pidanud hindama, kas kostja

  1. oktoobril
  2. a hagejale saadetud joonised olid õiged või mitte. Kostja saadetud joonised olid valed ning hageja teavitas sellest kostjat. Vastasel korral ei oleks kostja jooniseid uuesti saatnud. Maakohus oli tõendite hindamisel erapoolik. Kostja esitatud tõendi (
  3. oktoobri
  4. a joonise) alusel tegi maakohus järelduse, et kostja saatis hagejale vajalikud joonised. Samas ei tuvastanud maakohus hageja esitatud
  5. jaanuari
  6. a e-kirjast, et hageja saatis kostjale tööde dokumentatsiooni. Kostja kinnitas ise
  7. jaanuaril
  8. a, et hageja tööd said valmis. Poolte WhatsAppi vestlusest ei saanud järeldada, et pooled oleksid rääkinud just vaidlusalusest objektist. Kohtud tegid ühte menetlusosalist eelistades järelduse, et vestlus puudutas just vaidlusalust objekti, kuigi vestluses sellele ei viidatud. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja apellatsioonkaebuse väited Aktsiaseltsi TERMOISOLA poolt tööde tegemise kohta, selle kohta, et just kostja tegemata jäänud töö tõttu ei saanud hageja kokkulepitud tähtaegasid järgida, väited tööde tegemise kohta ning väited selle kohta, et maakohus jättis tõendid kogumata. Hageja esitatud dokumendist pealkirjaga „Ekspertiisiotsus“ nähtus, et hageja käitus äärmiselt mõistlikult ja lõpetas tööd kiiresti pärast seda, kui kostja oma kohustused täitis.
  9. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud tuli kostja arvates jätta hageja kanda. Ringkonnakohus analüüsis ja hindas õigesti esitatud tõendeid ja hageja esitatud seisukohti ning on jõudnud õigetele järeldustele. Kassatsioonkaebus on alusetu ja põhjendamata. Ringkonnakohus kohaldas õigesti materiaalõigust ning ei ole oluliselt rikkunud menetlusõigust. 6

(8)2-19-18463 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  1. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 5 järgi tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 alusel saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Hageja kassatsioonkaebus rahuldatakse.
  2. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtulepingu alusel tasu. Samuti, kas hagejal on õigus saada hüvitist tellingute ja tõstemehhanismi kasutamise kulu katteks.
  3. Kohtud tuvastasid järgmised asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu nr 28/08/18, mille alusel hageja oli kohustatud tegema isolatsioonitöid vastavalt lepingule lisatud hinnapakkumisele; - kostja ei ole hagejale maksnud kogu lepingujärgset tasu; - tööd toimusid VKG objektil, tema oli tööde põhitellija; - lepingus märgitud tähtajaks
  4. oktoobriks
  5. a hageja töid valmis ei teinud; - töövõtulepingus olid pooled kokku leppinud tööde üleandmise akti alusel; - hageja ei tõendanud, et tööde tähtaegselt tegemata jätmine oli tingitud kostjast; - hageja ei tõendanud, et ta tegi ära kõik lepingujärgsed tööd; - hageja ei tõendanud tõstemehhanismi kasutamise kulu seotust vaidlusaluse objektiga.
  6. Kolleegium leiab, et kohtud on jaganud tõendamiskoormise õigesti ja kooskõlas Riigikohtu varasema praktikaga. Kolleegium on varem selgitanud, et juhul, kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui aga töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  7. juuni
  8. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851/38, p 23; Riigikohtu
  9. aprilli
  10. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484/71, p 18; vt ka
  11. oktoobri
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24). Seega olukorras, kus tellija ei ole töövõtulepingu esemeks olevaid töid vastu võtnud, peab töövõtja selleks, et tema tasunõude saaks lugeda

§ 637

lg 4 ja § 638 alusel sissenõutavaks, tõendama, et ta on lepingukohased tööd teinud ja tellijale vastuvõtmiseks esitanud. Kuivõrd kohtud leidsid, et hageja ei ole lepingukohaste tööde tegemist tõendanud, on õige kohtute seisukoht, et hageja tasunõue ei olnud sissenõutavaks muutunud. 13. Kolleegiumi arvates jätsid kohtud asja lahendades täitmata selgitamiskohustuse, jättes välja selgitamata vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud. Nimelt jätsid kohtud tähelepanuta poolte väited selle kohta, et töövõtulepingu esemeks olnud tööd on lõpetatud. Kostja väitel ei teinud hageja töid lõpuni, lepingu esemeks olnud tööd lõpetas Aktsiaselts TERMOISOLA. Arvestades poolte väiteid tööde lõpetatuse kohta, oleksid kohtud pidanud selgitama välja poolte seisukohad poolte õigussuhte kohta juhuks, kui hageja ei suuda tõendada, et tema tegi tööd lõpuni. Nimelt ei ole hagejal olukorras, kus kolmas isik on töövõtulepingu esemeks olnud töö valmis teinud, enam võimalik lepingujärgset tööd valmis teha ja sellega saavutada enda tasunõude sissenõutavaks muutumine. See ei tähenda aga, et poolte õigussuhe oleks lõppenud. Võlasuhte lõppemise alused on sätestatud

§-s

  1. Sõltuvalt võlasuhte lõppemise alusest võib hagejal olla kostja vastu kas tehtud tööde väärtuse või (osalise) töötasu hüvitamise nõue. Seega oleks pidanud kohtud pooltega arutama seda, kas ja millisel alusel nende õigussuhe lõppes.
  2. Kolleegium märgib, et esitatud asjaoludel on võimalik, et kostja on lepingust taganenud. Taganemisavaldus võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 3 järgi väljenduda ka teos, millest 7

(8)2-19-18463 võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Selline tegu võib olla kolmanda isikuga lepingu sõlmimine tööde lõpetamiseks, millega sisuliselt võetakse hagejalt võimalus tööde tegemine lõpetada. Sellest teost sai hageja hiljemalt teada praeguses menetluses. Seega oleks maakohus pidanud andma pooltele võimaluse selgitada, kas kostja soovis lepingust taganeda ning millisel materiaalõiguslikul alusel ning millistele puudustele tuginedes. Kui kostja ei olnud kehtivalt lepingust taganenud, võis hoopis hagejal olla tekkinud

§ 116

lg 2 p 1 alusel õigus lepingust taganeda põhjusel, et kostja tegevuse tõttu muutus hagejal lepingu täitmine võimatuks, kuna kolmas isik oli juba teinud tööd, mida hageja pidi lepingu alusel tegema. Samuti tulnuks pooltele selgitada lepingust taganemise tagajärgi ja võimaldada selle kohta seisukohta avaldada. Kuigi hageja tugines hagis sellele, et ta oli teinud nõuetekohaselt kõik kokkulepitud tööd valmis ning soovis selle eest saada tasu, pidi maakohus välja selgitama, kas hageja soovis juhul, kui menetluses tuvastati, et osaliselt tegi töid kolmas isik ning et kostja taganes töövõtulepingust, nõuda tagasitäitmise võlasuhte raames

§ 189lg 2 p 1 alusel üleantu väärtuse hüvitamist.

Selle nõude eeldusena peaks hageja tõendama, millises ulatuses ta töid tegi. Eelduslikult on tööde väärtus nende lepingujärgne maksumus, kuid kostjal on võimalik tõendada, et tööde väärtus on nende osalise tegemata jätmise tõttu väiksem. 15. Kui lepingust ei ole taganetud, on põhimõtteliselt võimalik, et leping lõppes

§ 655alusel kostja ülesütlemisega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.

oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-16, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).

§ 655

lg 1 teise lause kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Sama sätte teise lõike kohaselt eelnevat ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut (vt selle kohta ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-09, p 14). Kolleegium selgitab, et

§ 655

lg 1 alusel lepingu ülesütlemine eeldab tellija selge tahte tuvastamist, et ta soovib lepingu igal juhul lõpetada sõltumata töövõtja lepingurikkumisest.

  1. Eelnevast tulenevalt jätsid kohtud kolleegiumi arvates olulises osas eelmenetluse ülesanded täitmata, rikkudes seeläbi TsMS § 348 lg-st 1, § 351 lg-st 1 ja § 392 lg 1 p-dest 3 ja 4 tulenevaid kohustusi selgitada välja asjas tähtsad asjaolud ning menetlusosaliste arvamuse nende asjaolude kohta. Olukorras, kus hageja esitatud nõuet oli võimalik poolte esitatud asjaoludel rahuldada erinevas ulatuses ning erineval õiguslikul alusel, pidanuks kohus seda eelmenetluses pooltele selgitama ning arutama pooltega nõude rahuldamise võimalikke erinevaid õiguslikke aluseid ja nendega seotud tõendamiskoormise jaotust.
  2. Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et hageja nõue on vähemalt mingis osas põhjendatud, tuleb võtta seisukoht ka hageja viivisenõude ning kostja tasaarvestuse avalduse kohta.
  3. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel jääb menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.