Obsah (4)

§ 159§ 157§ 136§ 142

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-14775 Kohtuasi

) § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg kümme aastat. Täitedokumendiga tunnustatud nõue aegus

1. aprillil
2. 1.
3. Kohtutäitur edastas avaldaja
4. mai
5. a avalduse puudutatud isikule, andes tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks. Puudutatud isik vaidles täitemenetluse lõpetamisele vastu.
6. mail 2022 esitas kohtutäitur avaldajale täitemenetluse jätkamise teate. Puudutatud isiku seisukoht ja menetluse edasine käik
7. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Pärnu Maakohtu
8. märtsi
9. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-22719 on mõistetud avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja põhinõue 20 707,36 eurot ja menetluskulud 1118,45 eurot, kokku 21 825,81 eurot. Avaldaja ei ole tasunud sellest summast sentigi. Avaldaja on kogu täitemenetluse perioodil hoidnud oma kohustuste täitmisest kõrvale. Ei ole eluliselt usutav, et avaldajal ei olnud kogu selle aja jooksul võimalik teha ühtegi makset, mis oleks vähendanud tema võlga sissenõudja ees. Avaldaja pole kordagi proovinud sissenõudja või kohtutäituriga kontakteeruda. Õigusriigi põhimõttest tulenevalt on võlausaldajal ootus, et jõustunud kohtulahendit on võimalik täita. Võlgnik, kes pahatahtlikult peidab oma tegelikke tulusid ja vara, ei peaks saama nii lihtsalt kohustustest vabaks. Kohtul tuleks tuvastada, kas esineb aegumist peatavaid asjaolusid.
10. Kohtutäitur edastas
11. oktoobril 2022 kohtule täiteasja täitetoimiku materjalid. Maakohtu määrus ja põhjendused
12. Harju Maakohus rahuldas
13. novembri
14. a määrusega avaldaja avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid polnud. 4.
15. Maakohus märkis, et TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud

§-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldusest nähtuvalt on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-
3. Lahendi tegemise ajal kehtinud

redaktsiooni § 157 lg-te 1 ja 2 järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude 2 2-22-14775 aegumistähtaeg 10 aastat.

§ 159

lg 1 kohaselt aegumine katkes ning algas uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. 4.

1. Kohtutäituri esitatust nähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile esimest korda täitmiseks
2. aprillil
3. Seega täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti
4. aprillil
5. Muid aegumise katkemise või peatumise aluseid ei ole avaldaja ega sissenõudja esile toonud ning kohtule ei ole neid teatavaks saanud. Seega on täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegunud alates
6. aprillist
7. Täitemenetlus täiteasjas tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada. 4.
8. Kuna lahend tehti avaldaja huvides, jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kuna sissenõudja ei taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist ja esitatud seisukohast nähtuvalt ei osalenud ta menetluses lepingulise esindaja kaudu, märkis kohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus
9. Puudutatud isik esitas
10. detsembril 2022 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. 5.
11. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta nii kohtutäituri esitatud täitetoimiku sisu kui ka määruskaebuse esitaja vastuväited ja tõendid. 5.2.

§ 157

lg 1 mõte ei saa olla, et kõikidel võlgnikel on ühesugune võimalus võlgadest vabaneda. Pankrotiasjades on võlgadest vabastamise menetlus ette nähtud võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Siinsel juhul pole kohus andnud hinnangut sellele, et avaldaja näol on tegemist pahatahtliku võlgnikuga, kes on hoidnud täitemenetlusest kõrvale ja pole täitemenetluse ajal püüdnud oma võlgnevust vähendada. Avaldaja ei saaks rahatuna endale esitatud tõenditest nähtuvat elustiili lubada. Avaldaja osaleb majandustegevuses variisikute kaudu, kasutades varade omanikena mh oma perekonnaliikmeid ja vandeadvokaadi-pankrotihalduri teenuseid. Samuti varjab avaldaja oma tegelikke tulusid. 5.

1. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks, kuidas on võlausaldaja huvid kaitstud pahatahtliku võlgniku vastu. Õigusriigis peaks kohtuotsusel olema õiguslik jõud. Eelnev devalveerib usku õiguskindlusesse ja annab pahatahtlikele võlgnikele suunise, et oma kohustustest on võimalik suhteliselt lihtsalt vabaneda. Menetlusosaliste seisukohad
2. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja kohus rahuldas avalduse põhjendatult. Seadus võimaldab kohaldada aegumist olenemata sellest, kui palju on täitemenetluses õnnestunud nõuet rahuldada. Tegemist ei ole võlast vabanemisega ega võlgadest vabastamisega nagu pankrotimenetluses, vaid nõude aegumisega. Seaduses puudub alus jätta aegumine kohaldamata põhjusel, et sissenõudja arvates on võlgnik pahatahtlik. Puudutatud isik ja kohtutäitur ei ole terve täitemenetluse vältel avaldaja vastu huvi üles näidanud. Menetluslikud etteheited maakohtule on arusaamatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et nõue on aegunud. 3 2-22-14775 Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.
5. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
6. Asjas ei vaielda selle üle, et täiteasjas täidetavaks täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu
7. märtsi
8. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-22719 ning see esitati kohtutäiturile esimest korda täitmiseks
9. aprillil
10. Nii sel ajal kehtinud kui ka praegu kehtiva

redaktsiooni § 157 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on mh jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude (täitmise) aegumistähtaeg 10 aastat ning aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest. Siinsel juhul ei ole tegemist kehtiva

§ 157lg-s 11 nimetatud nõudega, millele on ette nähtud pikem aegumistähtaeg.

12. aprillil 2012 kehtinud

redaktsiooni § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Seega katkes täitedokumendist tuleneva nõude (täitmise) aegumine ja algas uuesti

1. aprillil
2. Kuna muid aegumise katkemise või peatumise aluseid menetlusosalised esile ei toonud ja neid ei nähtunud ka asja materjalidest, leidis maakohus põhjendatult, et nõude täitmine aegus
3. aprillil 2022 (

§ 136lg 2).

11. Puudutatud isiku väidetel avaldaja pahatahtlikkuse, sh täitemenetlusest kõrvale hoidmise ning tulude ja vara varjamise kohta ei ole aegumise kohaldamisel tähtsust. Kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumine ei sõltu seaduse kohaselt sellest, millises ulatuses on nõuet õnnestunud täitemenetluses täita ja mis on olnud sundtäitmise ebaõnnestumise põhjused. Nõude (täitmise) aegumine ei ole võrreldav võlgniku kohustustest vabastamisega sellekohases menetluses. Aegumine ei lõpeta nõuet, vaid annab võlgnikule õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest (

§ 142lg 1).

Muu hulgas aitab aegumine saavutada õigusrahu ja õiguskindlust. Ehkki aegumine piirab võlausaldaja õigusi, tasakaalustavad seda piirangut kohtulahendiga tunnustatud nõuete täitmise võrdlemisi pikk aegumistähtaeg (siinsel juhul 10 aastat) ning seaduses ette nähtud aegumise peatumise ja katkemise juhud. Kokkuvõttes saab võlausaldaja õiguste piirangut pidada aegumise eesmärke arvestades proportsionaalseks (vt ka Varul, P. jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura

1. § 142, p-d 3.1.b ja c).
2. Eelnevat arvestades on maakohus õigesti leidnud, et täitemenetlus täiteasjas tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel nõude täitmise aegumise tõttu lõpetada.
3. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud määruskaebuses maakohtu määrusega ette nähtud menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist. 4 2-22-14775 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
5. Avaldaja teatas kohtule
6. detsembril 2023, et tal menetluskulud puuduvad. Seega ei ole määruskaebemenetluses kindlaks määratavaid ja hüvitatavaid menetluskulusid.
7. TsMS § 696 lg 3 ja TMS § 2231 lg 4 võimaldavad esitada praeguse määruse peale määruskaebuse avaldajal ja sissenõudjal. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi
8. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5