VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-143314 Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2024, Jõhvi Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Pärna tn 27 korteriühistu avaldus X Mene

) § 433 lg 1, § 660 lg 1 ja § 661 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, Pärna tn 27 korteriühistu esitas
2. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X vastu 3177,21 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas seoses kompromissilepingu esitamisega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3. Menetlusosalised esitasid kohtule
4. veebruaril 2024 täpsustatud kompromissilepingu, selgitades, et kompromiss puudutab ajavahemikul
5. august 2020 kuni
6. detsember 2023 tekkinud kommunaalteenuste ja majandamiskulude võlgnevust. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus kinnitab menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 4.

§ 486

lg 1 p 3 järgi jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Korteriomandi asjas võib jätkata kohus ka hagita menetlust (

§ 486lg 3).

Kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477

lg 1).

§ 486

lg 4 järgi menetleb kohus kompromissilepingut mõlemal juhul

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne menetluse alustamist. 5.

§ 430

lg 1 järgi võivad pooled lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse otsust tegemata. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 6. Kohtu hinnangul ei ole menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromissi saab kinnitada kirjalikus 3

§ 428lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

7. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama võlgniku vastu vaidluses samal alusel sama avalduse eseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (vt

§ 432). 8.

Tulenevalt

§ 173

lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse.

§ 168

lg 3 järgi kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Praegu on menetlusosalised kompromissis leppinud kokku menetluskulude teistsuguse jaotuse, kui on sätestatud seaduses. Seetõttu kannavad menetlusosalised menetluskulud

§ 168lg 3 alusel vastavalt kompromissis kokkulepitule.

Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 4