Obsah (8)

§ 33§ 1§ 31§ 153§ 66§ 41§ 150§ 23

2-23-16408 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Kohtujurist Triin Tiisler Määruse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2024, Pärnu, kell 16.00 Tsiviilasja number 2-23-16408 Tsiviilasi M

§ 33lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.M. esitas 20.11.2023 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse. Maksejõuetusavalduse kohaselt palub M.M. algatada tema pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku selgituse kohaselt sattus makseraskustesse
2. a, kui algas covid-19 pandeemia. Sel perioodil sissetulek kadus praktiliselt ära. Samaaegselt oli tarvis tasuda arveid ja kanda muid kulusid. Selleks võttis võlgnik erinevaid laene, mille maksmisega jäi hiljaks ja nii võlad kasvasid üle pea. Enne pandeemiat tuli võlgnik oma sissetulekutega hakkama ning jooksvate arvete ja kulude maksmisega probleeme ei tekkinud. Võlgnik on seisukohal, et mõned laenud (nt Bondora) sai võetud liiga kergekäeliselt. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3. Pankrotihaldur Andrus Õnnik esitas 15.12.2023 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab FiMS § 15 ja Pankrotiseaduse (

) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Võlgnik 20.12.2023 kinnitas, et nõustub kohtu välja pakutud usaldusisikuga.

1. Kohus võttis 22.12.2023 M.M.i avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku M.M.i usaldusisikuks kuni pankroti väljakuulutamiseni kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Andrus Õnniku. 2/8 2-23-16408
2. Usaldusisik esitas 17.01.2024 Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 17 lg 2 sätestatud hinnangu. 4.1.teadaolevad kohustused on 8 võlausaldaja ees kokku 9 397,55€, mis kõik on muutunud sissenõutavaks. Sissenõutavaks on muutunud nõuded alates 06.05.
3. Võlgniku suhtes on avatud 5 täitetoimikut. Võlgnikul igasugune vara puudub. Tema netosissetulek käesoleval ajal on kokku 860 eurot, millest 700 eurot on vanemahüvitis ja 160 eurot peretoetus. 4.2.Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. Seega on võlgnik maksejõuetu

§ 1lg 2 mõistes.

4.3.Usaldusisiku hinnangul on M.M.´i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks sissetuleku vähenemisel järelemõtlematult uute laenude võtmine. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt

1. aasta maikuu, kui tehti esimesed kohtulahendid temalt võlgnevuste sissenõudmiseks ja tal puudusid vahendid ja võimalused võlgade tasumiseks. 4.4.Usaldusisiku hinnang. Usaldusisik on välja toonud, et võlgniku praegusest sissetulekust on lubatud teostada kinnipidamisi vaid vanemahüvitisest. Käesoleva aruande koostamise ajal tohib töötasu arestimise skeemi kohaselt tema poolt saadavast vanemahüvitisest pidada kinni keskmiselt maksimaalselt ca 30 eurot/kuus. Selliselt kuluks ca 9 398 euro suuruse võlgnevuse tasumiseks ca 313 kuud ehk 26 aastat. Ilmselgelt ei sobi 26-aastane tähtaeg võlgade ümberkujundamiseks. Laenude refinantseerimine tähendaks, et mõni pank või muu finantseerimisasutus annaks pikema tähtajaga laenu kõigi võlgniku kohustuste refinantseerimiseks. Praktikas ei ole ükski vastutustundlik laenuandja valmis andma laenu (sh tagatiseta) vaid perehüvitisi saavale, üksinda 1-aastast last kasvatavale isikule, mistõttu laenude refinantseerimine ei ole reaalne. Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et: M.M. oma kohustusi täita ei suuda; võlgade ümberkujundamist ei ole võlgnik soovinud; laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna talle laenu väljastamist finantsasutuste laenupoliitika ei võimalda. M.M. on maksejõuetusavalduses taotlenud pankroti väljakuulutamist ja samaaegselt kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. 4.5.Eeltoodust lähtuvalt tuleks usaldusisiku hinnangul võlgniku suhtes kuulutada välja pankrot; nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on Andrus Õnnik andnud); Võtta M.M.ilt võlgniku vanne; algatada M.M.i kohustustest vabastamise menetlus.
2. Kohus korraldas FIMS § 18 lg 1 teisest lausest tulenevalt võlgniku ja halduri ärakuulamise 01.02.
3. Ärakuulamisel võlgnik M.M. avaldas, et soovib enda pankroti väljakuulutamist. Usaldusisik jäi 17.01.2024 kohtule esitatud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankroti väljakuulutamine 3/8 2-23-16408
4. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku Andrus Õnniku koostatud ja 17.01.2024 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku maksejõuetus tekkis

1. aasta mais, seoses covid-19 pandeemia levikuga, kui tema sissetulekud vähenesid järsult ja ta ei suutnud seniseid kohustusi enam täita ning võttis uusi laene igapäevaste kulutuste ja eelmiste laenude tasumiseks.
2. Kohus, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
3. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes vastab

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. 9.

§ 31

lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. Pankrotihaldur peab tagama selleks ajaks pankrotivara nimekirja. 10. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

11. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 66lg 1).

Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (

§ 41). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 12.

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 4/8 2-23-16408 13. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus võlgniku M.M.i kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt

§-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1-2). 14. Lähtudes FiMS §-st 15 nimetab kohus usaldusisiku, kellele teeb ülesandeks täita FiMS §-s 17 sätestatud kohustused. Pankrotihaldur esitas 15.12.2023 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab FiMS § 15 ja Pankrotiseaduse (

) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Võlgnik on kohtule 20.12.2023 kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur Andrus Õnniku määramisega usaldusisikuks. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Usaldusisiku ülesannetes olev pankrotihaldur nõustab võlgnikku ja teostab võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalvet (FiMS § 46). Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks Andrus Õnniku.

1. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg-d 3-7). FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt
2. veebruariks
4. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Menetluskulud
5. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud.

§ 150

lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud.

150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud 5/8 2-23-16408 pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda. 18. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 19.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. 20. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg (12,5 h) põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr (130 eurot/tund) mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1305,40 eurot (käibemaksuga). 21.

§ 23

lg 51 sätestab, et

§ 23

lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 22. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud 6/8 2-23-16408 menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 23.

§ 23

lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasust 820 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest. 24. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 7/8