) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (
§ § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu
lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja 3 põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.
lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab
lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-2113098, p 18 viimane lõik).
lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg 21 kohaselt ka varem sõlmitud tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppele, millega kaasneb maksetähtaja tasuline edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine. Laenulepingute muutmise kokkulepete sõlmimisel kohustus kostja tasuma lepingutasu. Mõlemal korral arvestati laenu põhiosa hulka sealhulgas varasema lepingu alusel tasumata intress. Samuti pikendati laenuperioodi ja sellega suurenes laenu kogukulu tarbijale. Kokkulepete sõlmimine viitab sellele, et kostjal oli raskusi varasemate lepingute täitmisega. Hagiavaldusest ega selle täiendusest ei nähtu, et laenulepingute muutmise kokkulepete sõlmimisel oleks Coop Finants AS kostjalt tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet küsinud või seda muul viisil omandanud ja kostja krediidivõimelisust hinnanud. 1. novembri 2023 kirjas on kohus juhtinud hageja tähelepanu võimalikule vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele kostjale krediidi andmisel ning palunud täpsustada laenulepingute alusel tehtud makseid. Kohtule esitatud vastuses palub hageja selgituskohustuse täitmisena hagejale teatada, milliseid täiendavaid tõendeid peab hageja kohtule esitama vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas. Kohus on andnud hagejale juba tähtaja, mille jooksul hagejal on olnud võimalik esitada kõik asjaolud ja tõendid selle kohta, millise teabe Coop Finants AS enne kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimist omandas, et kostja krediidivõimet hinnata, ja kuidas Coop Finants AS kostja esitatud teavet kontrollis. Täiendav selgituskohustuse täitmine ja hagejale täiendava tähtaja andmine tõendite esitamiseks ei ole kohtu arvates vajalik. 6.
lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hagiavalduse kohaselt sai kostja lepingute alusel laenu kokku 10 371 eurot (7371 + 3000). Lepingu tasud kuulusid tasumisele laenusumma väljamaksmisel ja need arvestati laenusummast maha (147,42 eurot + 60 eurot = 207,42 eurot). Seega sai kostja laenusid kätte 10 163,58 eurot. Laenulepingu I alusel on kostja teinud makseid kokku 2687,96 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 882,56 eurot, intressi katteks 1786,84 eurot ja haldustasu katteks 18,56 eurot. Laenulepingu II alusel on kostja teinud makseid kokku 566,60 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 306,64 eurot, intressi kattes 252,46 eurot ja haldustasu katteks 7,50 eurot. Esimese laenulepingute muutmise kokkuleppe alusel on kostja teinud makseid kokku 1797,20 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 594,35 eurot, intressi katteks 1160,85 eurot, lepingutasu katteks 30 eurot ja haldustasu katteks 12 eurot. Viimase lepingu muutmise kokkuleppe alusel on kostja teinud makseid kokku 1008,69 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 337,61 eurot, intressi katteks 614,08 eurot, haldustasu katteks 21 eurot ja sissenõudmiskulude katteks 36 eurot.
§-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0,00% aastas. Kuivõrd kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik maksed arvestada põhivõla katteks. Kostjal on hagejale põhivõlast tasumata järelikult 4103,13 eurot (10 163,58 - 2687,96 - 566,60 - 1797,20 - 1008,69). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5 4103,13 eurot. Hageja nõuded intressi ja lepingu haldamisega seotud kulude väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata. 7. Vastavalt laenulepingu põhitingimuste p-le 2 on viivise määraks lepingujärgne intressimäär (0,06% päevas, 19,90% aastas).
lg 1 ja
lg 1 järgi võib krediidiandja nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kuivõrd tulenevalt
lg-st 7 on lepingu intressimääraks
lg 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata. Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4103,13 eurot, mis muutub sissenõutavaks alates käesoleva otsuse jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlalt viivist
lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.