Obsah (4)

§ 101§ 97§ 100§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-3607 Tsiv

§ 101-järgses muutuvas summas, so hagi esitamise seisuga 215,64 eurot kuus.

Hageja II palub, et kohus mõistaks hageja II kasuks välja elatisevõlgnevuse 01.06.202228.02.2023 perioodi eest summas 995 eurot ning elatise alates hagi esitamisest 06.03.2023

§ 101-järgses muutuvas summas, so hagi esitamise seisuga 215,64 eurot kuus.

Kostja seisukohad 2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja on andnud ülalpidamist vastavalt lapsevanemate vahel 20.06.2022 sõlmitud kokkuleppele ning teinud laste ülalpidamiseks ka täiendavaid kulutusi. Hagejate vajadusi on näidatud tegelikust suurematena. Kostja on andnud ülalpidamist piisavas ulatuses, kandes hagejatega seotud 2 vajalikke ja põhjendatud kulusid vahetult. Hagejad on viibinud kostjaga aastas keskmiselt vähemalt 7-15 ööpäeva kuus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 3.

(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja on hagejate isa. 4.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub, et kostja lastega alates 2022.a. juunist koos ei ela.

1. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Pooled vaidlevad, kas kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud.
2. Tulenevalt

§ 100

lg 3 võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kohus tuvastab 20.06.2022 e-kirja alusel (dtl 33), et lapsevanemad leppisid 2022.a. juunis lastele ülalpidamise andmises kokku selliselt, et kostja maksab lasteaia ja huviringide eest; suuremad ostud (talveriided/jalanõud/mänguasjad) jagatakse pooleks või ostab kumbki sõltuvalt võimalusest; laste ema maksab elamise, söögi, ravi, meelelahutuse (ujumine, kino, sünnipäevalkäigud) ning transpordi eest. Kohus ei nõustu hagejatega, et kokkulepe võiks olla tühine vastuolu tõttu laste huvidega. Vanematevaheline kokkulepe omavahelise ülalpidamiskohustuse jaotuse osas lapse õigust ülalpidamise saamiseks ei mõjuta.

1. Riigikohus on selgitanud, et vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud; kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest (3-2-1-78-13, p 13).
2. Tõendamaks ülalpidamise andmist alates 2022.a. juunist on kostja esitanud konto väljavõtted (dtl 34-39), millelt nähtuvad maksed alates 04.06.2022 hageja II lasteaia eest, hageja I muusikakoolile, suvel kunstilaagris osalemisele, hageja II robootika ringile ja jalgpallitrennidele. Läbivalt on märgitud erinevaid kulutusi riiete ja jalanõude soetamiseks. Hagejad tõid välja, et kõik kulud ei olnud vajalikud ega laste emaga kooskõlastatud, hagejate poolt esitatud kokkuvõtliku tabeli (dtl 56) kohaselt on aga kõik vastavale tehtud kulud märgitud põhjendatuks. Tabeli kohaselt ei vaidlusta hagejad ka, et kostja on teinud erinevaid 3 kulutusi seoses laste meelelahutusega, vähesel määral ka seoses toidu, transpordi ja tervishoiuga, vaieldes küll osaliselt vastu kulude vajalikkusele, eelkõige seoses meelelahutusega. Samas oli tegemist kulutustega valdkondades, millega seonduvaid kulusid pidanuks vastavalt 2022.a. juunis kokkulepitule täielikult kandma laste ema. Hagejate väitel ei seondunud kostja 06.03.2023 makse laste ema kontole summas 1 270 eurot selgitusega „Lapsed - Lastetubade sisustus(B&A)“ laste vajadustega, sest kostja tegi arusaamatul põhjusel selle ülekande laste emale, kuigi vastav kokkulepe oli tal laste vanaemaga, kellele laste ema koheselt vastava summa edasi kandis. Nähtuvalt hagejate esitatud maksekorraldusest (dtl 55) on hagejate ema kandnud 1 270 eurot 06.03.2023 saajale Q selgitusega „Yi võlg sulle lastetubade sisustuse eest“. Kohus tuvastab nimetatud selgituse alusel, et kostja tegi kulutusi seoses laste eluasemega, so samuti valdkond, millega seonduvaid kulusid pidanuks kokkuleppe järgi täielikult kandma laste ema. Hagejad heidavad kostjale ette, et kostja tasus 2022.a. juunist augustini lasteaia kohatasu ega lõpetanud lepingut lasteaia ja muusikakooliga, kuigi teadis, et lapsed on kolinud xxx vallast yyy valda ja senises lasteaias ja muusikakoolis ei jätka. Kohtule esitatud lapsevanemate kirjavahetusest (dtl 48-54, 122-123) ega muust asjas esitatud tõendist ei nähtu, et kostjalt oleks asjassepuutuval perioodil nõutud muu lasteaia või huviringi eest tasumist. Konto väljavõtete kohaselt on alates 2022.a. septembrist maksed seoses lasteaia ja hageja I huviharidusega tehtud yyy vallale. Hagejad on välja toonud, et on palunud kostjal osaleda laste hädavajalike kulude kandmises, kuid kostja on keeldunud. Nimetatut kohtule esitatud lapsevanemate kirjavahetusest (dtl 48-54, 122-123) ega muust asjas esitatud tõendist ei nähtu. Kohus tuvastab, et 20.02.2023 e-kirjas (dtl 123) on laste ema kostjale kirjutanud, et tal ei ole rohkem raha, ta on võlgades seoses laste eest maksmisega, üksi kõike maksta ei jaksa; on ebaõiglane, et kostja ainult saab lastega mängutubades, ujumas ja kinos käia; laste ema nõuab maksmist alates eelmisest kuust. Nimetatud tõendi kohaselt on laste ema alles 2023.a. veebruaris avaldanud tahet 2022.a. juunis sõlmitud kokkuleppe lõpetamiseks, kuivõrd peab kokkulepitud korraldust endale majanduslikult liiga koormavaks ning sellist kulude kandmise jaotust ebaõiglaseks, millega seoses saab lastega koos vaba aega veeta ainult kostja, samas kui emal muude kulude kandmise kõrvalt selleks enam vahendeid ei jätku. Kohus leiab, et eelviidatud tõenditest nähtuvalt ei ole kostja 2022.a. juunis sõlmitud kokkulepet rikkunud: ta on vahetult kandnud kulutusi seoses lasteaia, huvihariduse ning riietejalanõudega. Samuti ei nähtu esitatust, nagu oleks mõni laste vajadustest jäänud tagasiulatuval perioodil täitmata, mh puudub vastav etteheide laste ema 20.02.2023 e-kirjast. Esitatu kohaselt on laste ülalpidamises tagasiulatuval perioodil küll (vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele) enamas ulatuses osalenud laste ema, kuid kõik laste vajadused on saanud täidetud. Seetõttu tuleb kummagi hageja nõue elatisevõlgnevuse välja mõistmiseks tagasiulatuva perioodi eest enne hagi esitamist kuni 28.02.2023 jätta rahuldamata.
3. Hagejad on 2023.a. veebruaris avaldanud, et soovivad edaspidi saada ülalpidamist rahas. Kostja on välja toonud, et on alates 2023.a. juulist asunud ülalpidamist andma ainult elatise tasumisega (välja arvatud hageja I telefoniarve, mida kostja jätkuvalt igakuiselt tasub).
4. Tulenevalt

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil. Alates 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli indekseeritud baassumma 209,20 eurot, alates 01.04.
2. on indekseeritud baassumma 249,78 eurot. 4
3. Tulenevalt

§ 101

lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja väidab, et hagejad viibivad tema juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kostja selgituste kohaselt on lastega suhtlemine korraldatud selliselt, et kui kostja on Eestis, siis annab ta laste emale teada, millal saaks kostja lastega olla. Seejärel otsustab laste ema, kas ja kui kaua lapsed kostjaga viibivad. Kostja ei ole põhjalikumalt lastega suhtlemise korraldust selgitanud ega lastega veedetava aja arvutuskäiku esitanud, kuigi kohus juhtis vastavale vajadusele menetluses tähelepanu (10.05.2023 e-kirjaga dtl 62). Hagejad väidavad, et kostja juures viibimise aeg jääb sõltuvalt kuust vahemikku keskmiselt null kuni neli ööpäeva kuus. Kuivõrd vanemad on suhtlemise ulatuse ja korralduse üle eri meelt ning esitatust ei nähtu, et lastega suhtlemine oleks määratud kindlaks kohtulahendiga, leiab kohus, et

§ 101lg 6 ei kohaldu.

Vastavalt

§ 101

lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuna hagejate vanusevahe on suurem kui 3 aastat, siis

§ 101lg 7 ei kohaldu.

12.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus kummagi hageja kohta on seega: - alates 06.03.2023 kuni 31.03.2023.a. 215,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot); - alates 01.04.2023 kuni käesoleva ajani 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot). 13. Tulenevalt

§ 102

lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla

§ 101-järgse ulatuse.

1. Kohus hindab järgmiseks, kas kostja on täitnud ülalpidamiskohustust kohaselt alates hagi esitamisest 06.03.
2. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja tegi 06.03.2023 makse laste ema kontole summas 1 270 eurot viitega lastetoa sisustusele, mille laste ema samuti viitega lastetoa sisustusele edasi kandis. Kohus leiab, et kuivõrd laste ema saadud ülekannet ei tagastanud, on laste kulude vahetu kandmine seoses eluasemega ülalpidamiskohustuse täitmisena vastu võetud ning kostja kohustus anda ülalpidamist 2023.a. märtsis kummagi hageja ees täidetud.
3. Aprilli 2023 eest tasus kostja esitatu kohaselt 210 eurot hagejate ema arvele (maksekorraldus dtl 97, kohus arvestab 105 eurot kummalegi); yyy vallavalitsuse arve (dtl 98), millest 30 eurot hageja I pilliõpe, 1,13 eurot pikapäevarühma toiduraha, 72,50 eurot hageja II lasteaia kohatasu aprill (e-kirjavahetus koos kreeditarvega dtl 71-74, 105) ja 19,74 eurot hageja II toiduraha; ning hageja II robootikaringi eest 26 eurot (arve dtl 99), st andis hagejale I kokku ülalpidamist 136,13 euro ning hagejale II 223,24 euro ulatuses, mis on vastavalt 124,20 euro ja 37,09 euro võrra vähem

§ 101-järgsest summast (so 260,33 eurost).

Kohus asub seisukohale, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust alates 2023.a. aprillist, mistõttu on elatise väljamõistmise eeldused täidetud. Kohus märgib ka, et nähtuvalt maksete kohta esitatud väljavõttest (dtl 135) on kostja teinud elatisemakseid alates 2023.a. maist küll igakuiselt, kuid iga kuu erineval kuupäeval (tasudes mõnikord kuu alguses, mõnikord kuu lõpus), st 5 ebaregulaarselt, ning järgitud ei ole

§ 100

lg 4 tulenevat, et elatist tuleb maksta kalendrikuu eest ette, millisel viisil tasumine raskendab hagejate kulutuste kavandamist. 16. Kohus arvestab selguse huvides välja elatise võlgnevuse otsuse tegemise seisuga. Mai 2023 eest tasus kostja 285,18 eurot hagejate ema arvele (dtl 135, kohus arvestab 142,59 eurot kummalegi); vastavalt yyy vallavalitsuse arvele (dtl 102) varasema ettemaksu arvel 72,50 eurot hageja II lasteaia kohatasu ja 17,60 eurot hageja II toiduraha ning 30 eurot hageja I pilliõpe; ja hageja II robootikaringi eest 26 eurot (dtl 103), st andis hagejale I kokku ülalpidamist 172,59 euro ning hagejale II 258,69 euro ulatuses, mis on vastavalt 87,74 euro ja 1,64 euro võrra vähem

§ 101-järgsest summast.

17. Juuni 2023 eest tasus kostja 295,65 eurot hagejate ema arvele (dtl 135, kohus arvestab 147,83 eurot kummalegi); vastavalt yyy vallavalitsuse arvele (dtl 136) varasema ettemaksu arvel 72,50 eurot hageja II lasteaia kohatasu, 30 eurot hageja I pilliõpe, hageja II toiduraha 32 eurot ning 1,13 eurot hageja I toit pikapäevarühmas, st andis hagejale I kokku ülalpidamist 178,96 euro ning hagejale II 252,33 euro ulatuses, mis on vastavalt 81,37 euro ja 8 euro võrra vähem

§ 101-järgsest summast.

18. 2023.a. juuli kuni 2024.a. jaanuari eest (so 7 kuud) tasus kostja hagejate ema arvele igakuiselt 432 eurot (dtl 135), so 216 eurot hageja kohta kuus, mis on 44,33 euro võrra vähem

§ 101-järgsest summast.

1. Kohus asub seisukohale, et kohtuotsuse tegemise seisuga (periood 01.04.2023 kuni 31.01.2024) on kostja elatisevõlgnevus hageja I ees 603,62 eurot (124,2 + 87,74 + 81,37 + (44,33 x 7)) ja hageja II ees 357,04 eurot (37,09 + 1,64 + 8 + (44,33 x 7)), kohus mõistab kostjalt võlgnevused hagejate kasuks vastavalt välja.
2. Alates 01.02.2024 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks saamiseni

§ 101-järgses muutuvas summas, mis on kohtuotsuse tegemise ajal 260,33 eurot kuus. 21. Kohus määrab Ts

MS § 445 lg 1 alusel, et igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole hiljemalt vastava kuu

1. kuupäevaks.
2. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
3. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 6