Obsah (7)

§ 468§ 173§ 162§ 177§ 138§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk 31. jaanuar 2024.a Lubja 4, Tallinn Tsiviilas

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud J. R. kanda.
2. Mõista J. R.lt välja A. V. kasuks menetluskulud 1090 eurot, mis sisaldab riigilõivu 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning vajalikke ja põhjendatud õigusabikulusid 720 eurot.
3. Mõista J. R.lt välja A. V. kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (1090 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank ASis EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Hageja on esitanud taotluse tasutud riigilõivu 350 euro, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 euro ja õigusabikulu summas 1080 euro (koos käibemaksuga), kokku 1450 euro väljamõistmiseks.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus kostja vastuväitega, et hageja menetluskulud on isiklik valik ja jääb tema kanda, ei nõustu. Kohus leiab, et menetluskulude hageja kanda jätmiseks puudub alus, kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu 2 esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 138

lg 2 ja 4842 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjat on esindanud vandeadvokaat tunnitasuga 180 eurot tund ilma käibemaksuta. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-21-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu määr ei ole põhjendatud. Võttes arvesse esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ja seda, et käesoleva vaidluse näol ei olnud tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega, peab kohus käesoleva tsiviilasja raames põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasuks 150 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejat esindanud vandeadvokaadilt võib eeldada professionaalset teenust, mis tähendab muuhulgas seda, et teenust osutatakse mõistliku ajaga. Arvestades asja keerukust, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esindaja kõrget kvalifikatsiooni, on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks on 4 tundi. Arvestades tunnihinda ja seda, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 600 eurot (4 tundi*150 eurot/tund), millele lisandub käibemaks summas 120 eurot, kokku 720 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 3