1-23-1290/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-1290 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. jaanuari 2024 määrus Dmitri Roštšupkini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebus esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitri Roštšupkini (Roštšupkin; isikukood 37805022226) kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu
5. aprilli 2023 otsusega karistati Dmitri Roštšupkinit KarS § 376 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, millele KarS § 65 lg 2 alusel liideti Viru Maakohtu
6. juuli 2022 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust ja mõisteti D. Roštšupkinile liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. D. Roštšupkini karistuse kandmise aja algus on
7. november 2022 ja lõpp
8. mai
10. Viru Maakohtu
11. jaanuari 2024 määrusega jäeti D. Roštšupkin ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Süüdimõistetu on kandnud nõutud osa karistusest ennetähtaegseks vabanemiseks, tal on garanteeritud elukoht ning elektroonilise valve kohaldamise nõuded on täidetud. 2.
12. Maakohtul ei ole etteheiteid D. Roštšupkini käitumisele vangistuses – distsiplinaarkaristused puuduvad, töötades on säilitatud tööharjumus, on läbitud vestlused majandusliku toimetuleku, kuritegeliku käitumise, probleemide lahendamise oskuse, suhtumise teemadel. D. Roštšupkinil on toetavad lähedased, perekond. Iseloomustuse kohaselt on olemas töökoha garantii. 2.
13. KarS § 76 lg 4 asjaolusid analüüsides jõudis maakohus seisukohale, et D. Roštšupkini karistuse eesmärk pole täidetud. D. Roštšupkin kannab liitkaristust ega ole väärtustanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses – olles määratud katseajale, pani ta toime uue tahtliku kuriteo. Varasemalt on D. Roštšupkinit karistatud grupis sissetungimisega salajase varguse, ebaseadusliku metsaraie, salakaubaveo katse ja korduvalt tubakatoodete käitlemise nõuete rikkumise eest. Käesolevat karistust kannab ta samuti tubakatoodete käitlemise korra rikkumise eest. Kinnipeetava kuriteod on samaliigilised ja pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega ei ole süüdimõistetu õppinud varasematest tingimisi mõistetud karistustest ja on jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist. On oluline, et pärast
14. juuli 2022 kohtuotsuse tegemist jätkas D. Roštšupkin suures koguses maksumärgiga märgistamata ja teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete edasitoimetamise ning kauplemisega ajavahemikul
15. juuni 2022 –
16. november 2022, st vahetult kohtuotsuse tegemise ja sellele järgneval ajal. Kinnipeetav ei õpi oma varasemast kriminaalmenetluslikust kogemusest. Tegutsemisel juhindub majandusliku kasu saamise eesmärgist ega ole olnud motiveeritud seaduskuulekaks käitumiseks. 2.
17. D. Roštšupkini kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on majanduslik toimetulek. Isik on tõdenud, et salakaubandusega tegeles, et perel oleks raha. Isik mõistab, et kõige ratsionaalsem viis on asuda tööle ametlikult ning püüda minimaliseerida oma väljaminekuid, kuid iseloomustuse kohaselt ta sellesse väga motiveeritult ei suhtu, sest leiab, et muud võimalust pole kui soovib oma elu korda saada. Võlgnevusi ei ole küll ülemäära palju, kuid vanglas isik nende likvideerimisega tegeleda ei soovinud. Arvestades seejuures, et D. Roštšupkin omab ülalpidamiskohustust ja pere toetamise vajadust, ei saa kinnipeetava majanduslikule toimetulekule, vaatamata töökohagarantii olemasolule, anda sellist osakaalu, mis toetab ennetähtaegset vabanemist. D. Roštšupkini puhul puudub usaldus, et kinnipeetav uut kuritegu toime panema ei asu. D. Roštšupkini käitumises ja mõttemaailmas ei ole sedastatavad sellised korrektiivid, et tõsikindlalt saab väita – D. Roštšupkin suudab elada seaduskuulekalt. 2.
18. D. Roštšupkini käitumisena karistuse kandmise aja kontekstis on arvestatav nii ajavahemik, mil talle mõistetud karistus oli määratud tingimisi kui ka hilisem, liitkaristusena kohtuotsuste kogumis mõistetud vangistusaeg. Viimatist hindas maakohus läbituks positiivselt ja D. Roštšupkini vabastamist toetavaks. Mis puudutab D. Roštšupkini tingimisi mõistetud karistusaja aega, siis tema tingimisi kantud karistusajale antav hinnang on negatiivne. Süüdimõistetul oli ka enne vangistust elukoht ning lähedased. Seega kindel elukoht ja toetavate lähedaste olemasolu ei ole osutunud D. Roštšupkinile sellisteks argumentideks, mis motiveerivad seaduskuulekaks eluks. D. Roštšupkin on varasemalt pidanud kohaseks toime panna varavastaseid ning keskkonnavastaseid ja majandussüütegusid korduvalt just majandusliku kasu saamise eesmärgil, et tagada sissetulek pere vajaduste katmiseks. Seega abikaasa moraalne ja materiaalne toetus ei oma mõju isiku retsidiivsusele. 2.
19. Maakohus ei leidnud põhjuseid, mis tekitaksid kohtus veendumuse, et seekord suudab D. Roštšupkin pälvida kohtu usalduse arvestades tema varasemat käitumist ning selliseks motivaatoriks ei ole ka elektroonilise valve kohaldamine. Elektrooniline valve võimaldab kontrollida, kus isik viibib, kuid puudub teadmine, millega isik tegeleb. Mõningal määral võib elektrooniline valve küll takistada kuritegude toimepanemist, kuid ei välista seda täielikult. Määruskaebus
20. Viru Maakohtu
21. jaanuari 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Roštšupkini kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Maakohus on olnud süüdimõistetu suhtes ebaobjektiivne ja liigselt range. 3.
22. Kaitsja kordab üle, mis alusel arutatakse süüdimõistetu vabastamist, kui palju ta on karistusest ära kandnud, elektroonilise valve nõuded on täidetud ning milline oli süüdimõistetu käitumine vangistuses. Kuigi D. Roštšupkin on varasemalt kohtulikult karistatud, siis vanglas viibib ta esimest korda ning kahtlematult on temale mõistetud vangistus selle ära kantud ulatuses juba avaldanud talle vajalikku mõju selleks, et edaspidi süütegude toimepanemisest 2 hoiduda. Ta on käitumisega vangistuses igati näidanud oma suhtumise muutumist ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinnipidamise suhtes. Alates
23. septembrist 2023 on D. Roštšupkin kandnud karistust avavanglas ning mingeid rikkumisi ei ole ka seal esinenud. Ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja vestlusi, mille eesmärgiks on olnud suunata kinnipeetava väärtushinnanguid ja teadvustada ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinnipidamist. 3.
24. D. Roštšupkinil on olemas perekond, kellega on head suhted, tal on selged plaanid asuda vabanemisel endale ja perekonnale elatist teenima töise tegevusega, milleks ta on sõlminud kokkuleppe tööleasumiseks Skalar Osaühingusse autojuhina kuupalgaga 1200 eurot, mis peaks olema piisav selleks, et mitte asuda uuesti otsima võimalusi kuritegeliku hõlptulu saamiseks. Elektrooniline valve peaks olema piisav, et ära hoida süüdimõistetu uuesti kuritegelikule teele sattumise. Samuti ei kavatse ta suhelda nende isikutega, kellega süüteod eelnevalt toime pani. 3.
25. Vangla tingimustes ei ole võimalik saada sellist tulu, mille arvelt menetluskulusid ja kahju oleks olnud võimalik hüvitada. D. Roštšupkin leiab, et oma võlad peab ta ise tasuma ning seetõttu ei ole ta palunud, et perekond teda selles abistaks. Tema abikaasa on tasunud aga MTA poolt esitatud kahjunõuet. Ülejäänud kahjunõude ja menetluskulude kandmisega tuleb tegeleda D. Roštšupkinil enesel pärast vangistusest vabanemist ja tööleasumist. Seetõttu soovib ta teenida töist sissetulekut.
26. Tartu Ringkonnakohtu
27. veebruari 2024 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni
28. veebruar
29. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
30. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega veena kohtu selles, et D. Roštšupkini ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks põhjendatud. Ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohus oleks olnud ebaobjektiivne või liigselt range.
31. Maakohus on asjaolude kogumi pinnalt jõudnud põhjendatult seisukohale, et D. Roštšupkini ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini, mis nähtub KarS § 76 lg 4 asjaolude kogumis analüüsimisest, mis on maakohtul põhjalik. Seejuures, tutvudes maakohtu määrusega, ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohus ei ole kõiki asjaolusid kogumis analüüsinud, sest maakohus on käsitlenud nii süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, käitumist vangistuses kui ka vabaduses avanevaid võimalusi. Kaitsja kordab määruskaebuses üle formaalsed eeldused, milles vaidlust ei ole, mistõttu ei anna need ka täiendavat kaalu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks. Samuti korratakse määruskaebuses üle süüdimõistetu käitumist vangistuses iseloomustav, mille maakohus on juba arvesse võtnud ning positiivseks lugenud. Ka korratakse üle süüdimõistetu võimalus vabaduses töötada ning perekonna toetus, mille osas on maakohus samuti seisukoha kujundanud ning leidnud, et perekond oli isikul olemas ka enne vangistust, mis ei ole mõjutanud süüdimõistetu käitumist ning on pigem soosinud süüdimõistetu kuritegelikku käitumist. Nii on süüdimõistetu väitnud, et kuna majanduslik olukord oli raske, siis seetõttu tegeles ta ka salakaubandusega, et perel oleks raha. Küll ei ole määruskaebuses välja toodud argumente, mis maakohtu järeldused ümber lükkaks. Määruskaebusega koos esitas kaitsja Skalar OÜ lepingu, mis on allkirjastamata ja mille kaitsja on ise tõlkinud, selle kohta, et OÜ Skalar sõlmib tööle asumise lepingu D. Roštšupkiniga, autojuhina töötasuga 1200 eurot kuus. Tutvudes äriühingu avalikult kättesaadavate andmetega nähtub, et äriühingul ei ole vähemalt 2022 esimesest kvartalist rohkem töötajaid kui 1 ning 3 tööjõumakse on olnud näiteks 2023 neljandas kvartalis 840,30 eurot. Seega, isikul võib faktiliselt olla küll töökoht olemas, kuid on mõneti kaheldav selle mõju süüdimõistetu käitumisele ning tulusus. Käesoleva vangistuse aluseks on kuriteod, mis on toime pandud perioodil
32. juuni 2022 –
33. november 2022, kuid vangla iseloomustusest nähtub isiku töötamiste kohta järgmine. Töötamiseregistri andmetel on isik töötanud
34. veebruar 2015
35. märts 2015 Reforest OÜ-s ja
36. juuli 2020 -
37. juuni 2022 Puu Sektor OÜ-s. Seega ka töötamine ei pruugi mõjutada isiku majanduslikku ebaseaduslikku rikastumise soovi. Ka ei ole ringkonnakohtu etteheiteid maakohtu käsitlusele sellest, miks ei pruugi D. Roštšupkini puhul elektrooniline valve mõjutada tema käitumist õiguskuulekuse suunas. Kaitsja leiab, et vangistuses saadav tasu töötamise eest ei ole selline, mille eest saaks võlgnevusi tasuda ning isik soovib kulusid ise tasuda, mitte ei taha, et seda teeks tema pere. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on
38. detsembri 2023 seisuga K-Raha andmetel isikul jookvaid nõudeid 3478,35 eurot, vabanemisfondis on 71,80 eurot. Tegemist ei ole küll väga suure summaga, kuid märkimisväärne siiski, arvestades isiku töötamisi ning kuritegude toimepanemise asjaolusid. Seda enam on kummaline, et vangla iseloomustusest tulenevalt on
39. juuli 2023,
40. juuli 2023 ja
41. august 2023 isiku suhtes läbi viidud vestlused teemal majanduslik toimetulek, seos kuritegeliku käitumisega, probleemide lahendamise oskus, suhtumine ühiskonda. Isik mõistab, et kõige ratsionaalsem viis on asuda tööle ametlikult ning püüda minimaliseerida oma väljaminekuid. Ega ta sellesse väga motiveeritult ei suhtu, kuid leiab, et muud võimalust pole kui soovib oma elu korda saada. Pakutud välja võimalust hakata likvideerima juba vanglas võlgnevusi (kui on aegumine vms), kuid isik seda ei soovinud. Enda sõnul ei oska seda teha ning soovib, et tasuta õigusabi raames seda teeks jurist vabaduses. Kohtu jaoks on arusaamatu, miks ei ole süüdimõistetu koos väljapakutud abiga nõus asuma koheselt oma probleeme lahendama, vaid lükkab selle teadmata ajaks tulevikku. Ehk taaskord annab see kinnitust lisaks maakohtu poolt väljatooduga asuda seisukohale, et puudub usk sellesse, et D. Roštšupkini puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini ega see ei ole käesoleval ajal saavutatav veel ka elektroonilise valvega.
42. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
43. jaanuari 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 4 Aarne Sarjas