1-15-10810/102

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-15-10810 Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. veebruari 2024 määrus Oleg Grigorjevi (Grigorjev; isikukood: 38307100210) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Oleg Grigorjev, määruskaebus Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2024 määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
4. Harju Maakohtu
5. märtsi 2016 otsusega tunnistati Oleg Grigorjev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele karistusele Harju Maakohtu
6. juuli 2014 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa. Selle tulemusena mõisteti O. Grigorjevile liitkaristuseks 6 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
7. märts
9. Tartu Maakohtu
10. märtsi 2021 määrusega vabastati O. Grigorjev vangistusest tingimisi enne tähtaega. Talle kohaldati katseaega kuni
11. detsembrini
13. Harju Maakohtu
14. septembri 2022 määrususega pöörati O. Grigorjevile mõistetud karistus KarS § 76 lg 7 alusel uuesti täitmisele. Kohtumäärus jõustus
15. novembril
18. jaanuaril 2024 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O. Grigorjevi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamaks. Prokuratuur ja vangla toetavad tema vabastamist. Maakohtu määrus
19. Viru Maakohtu
20. veebruari 2024 määrusega jäeti O. Grigorjev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruses esitatud põhjendused olid kokkuvõetult sellised.
21. Täidetud on formaalsed eeldused O. Grigorjevi ennetähtaegseks vabastamiseks. Samuti esineb mitmeid vabastamist toetavaid momente. O. Grigorjevi käitumine on hea. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning alates
22. novembrist 2023 on ta avavanglas. Samuti on ta osalenud majandustöödel, õppinud eesti keelt ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vaatamata nendele positiivsete asjaoludele, leidub O. Grigorjevi puhul siiski mitmeid ohte, mis tema edasise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad.
23. O. Grigorjevi on neljal korral kriminaalkorras karistatud. Vangistuses viibib ta kolmandat korda. Varasemalt on teda karistatud kehalise väärkohtlemise ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Praegugi kannab ta karistust raske tervisekahjustuse tekitamise eest. O. Grigorjevi kuritegude vägivaldsusaste on ajas suurenenud, kuna viimase kuriteo tagajärjel kaotas kannatanu elu. Kuritegude soodusteguriks on olnud alkohol ja O. Grigorjevi puudulik probleemilahendusoskus ning impulsiivsus.
24. O. Grigorjev soovib minna elama oma sõbra korterisse. O. Grigorjev on osalenud seal toimunud kakluses ning tarvitanud seal tihedalt alkoholi. O. Grigorjevil puudub vabanemisjärgne töökoht. O. Grigorjevil on suured võlad.
25. O. Grigorjev on alkoholisõltuvuses. O. Grigorjev seda tunnistab, kuid leiab, et kui tema elus on kõik hästi, siis ta alkoholi ei tarvita. Viimase käitumiskontrolli ajal jätkas O. Grigorjev alkoholi pruukimise keelust hoolimata alkoholi tarvitamist. O. Grigorjev on „Eluviisitreeningu“ sotsiaalprogrammi läbinud korduvalt, ent sellest pole kasu olnud. Määruskaebus
26. O. Grigorjev esitas Viru Maakohtu
27. veebruari 2024 määruse peale kaebuse, milles palub kohtul asi uuesti läbi vaadata. Süüdimõistetu märgib, et ta ei näe põhjust, miks ta peaks edaspidi vanglas olema. Ta on valmis laskma end alkoholi vastu kodeerida või ravile minema. Ta soovib osaleda anonüümsete alkohoolikute programmis. Selle korteri omanik, kuhu ta soovib elama minna, valetas – tegelikult O. Grigorjev seal korteris koos selle inimesega alkoholi ei tarvitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
28. Esimese astme kohtul on süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma üksnes juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tagajärjel võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. oktoobri 2020 määrus asjas nr 1-09-3703, p 8). Kirjeldatud viisil kaalutlusviga maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud ei ole. 2
30. Ringkonnakohtu meelest tingib süüdimõistetu vabastamata jätmise ennekõike tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos. O. Grigorjevit on korduvalt (neljal korral) vägivallakuritegude eest kriminaalkorras karistatud. Maakohus märkis asjakohaselt, et süüdimõistetu kuritegude soodusteguriteks on alkoholisõltuvus, samuti puudulik probleemilahendamise oskus ning impulsiivsus. Seejuures avaldub O. Grigorjevi vägivaldsus ennekõike just alkoholi tarvitamise tulemusena. Seetõttu tuleks tema ennetähtaegne vabastamine kõne alla vaid siis, kui need riskitegurid oleksid piisaval määral maandatud. Nii see praegu ei ole.
31. Ehkki O. Grigorjev tunnistab enda alkoholisõltuvust ning loetleb üles terve rea samme selle seljatamiseks, pole selle näol tema jaoks tegemist äsja alanud probleemiga – see on saatnud teda peaaegu terve elu. Hoolimata korduvatest (alkoholijoobes) toime pandud kuritegudest, ei ole O. Grigorjev võtnud seni ette ainsatki tõsiseltvõetavat (tulemuslikku) sammu sellega tegelemiseks. Vastupidi – alles hiljaaegu kinnitas O. Grigorjev enda käitumisega suutmatust selle probleemiga iseseisvalt toime tulla. Ehkki O. Grigorjev lubas juba
32. aastal alkoholi tarvitamisest hoiduda, mille tulemusena vabastas Tartu Maakohus ta
33. märtsi 2021 määrusega tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt, jätkas süüdimõistetu vabaduses alkoholi tarvitamist. Seejuures sai kinnitust tõsiasi, et alkohol muudab O. Grigorjevi konfliktialtiks:
34. aasta juulis kakles ta oma vennaga. Sündmuskohale saabunud politseipatrulli sõnul olid mõlemad mehed tugevas alkoholijoobes. O. Grigorjev rikkus alkoholi pruukimise keeldu mitmel korral ja ta saadeti seetõttu tagasi vanglasse. Kirjeldatud asjaolude valguses saab prognoosida, et võimaliku vabastamise korral libastuks O. Grigorjev uuesti ning jätkaks taas alkoholi tarvitamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tõdemusega, et O. Grigorjev pole esitanud veenvaid argumente, mis taolise kartuse ümber lükkaks. Niisugust seisukohta ei muuda ka maakohtu poolt tuvastatud positiivsed asjaolud, sest uute kuritegude liiga kõrge risk jääb püsima neist hoolimata.
35. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
36. veebruari 2024 määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3