) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.
lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning
lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vastuväite lahendamine kohtu tegevusele 9.
lg 1 järgi menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.
lg 3 esimese lause kohaselt hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Kohus möönab, et TMS § 223¹ lg 2 järgi on avalduse, täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, läbivaatamisel kohtus menetlusosalisteks avaldaja ja sissenõudja, kuid kohus on kohtutäitur Kaire Põltsi kaasanud menetlusse
Isegi, kui kohus kohtutäiturit ei kaasaks puudutatud isikuna, küsiks kohus kohtutäiturilt teavet ja olemasolevaid tõendid selle kohta, millal esitati täitedokument esimest korda täitmiseks, samuti teavet ja tõendeid täitemenetluse aegumise võimaliku peatumise ja katkemise kohta.
Kohtutäitur on nimetatud teabe esitamiseks pädev isik, kes saab ja peabki antud menetluses ka oma seisukoha aegumise osas esitama. Samuti märgib kohus, et ei ole Kaire Põltsi kaasanud eraisikuna, vaid kohtutäiturina. Avaldaja sellekohane väide on põhjendamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Avaldaja nõude lahendamine
477¹ lg-te 1 ja 2 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks on seega vajalik välja tuua, mis on see oluline kahju, omavoli vältimine või muu põhjus. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja esialgse õiguskaitse taotluses esitanud ühtki veenvat väidet ega põhistanud, et esialgse õiguskaitse seadmine on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Esialgse õiguskaitse regulatsiooni eesmärgiks ei ole iga kohtusse esitatud avalduse reguleerimine esialgse õiguskaitse korras, vaid see eeldab selliseid erakorralisi asjaolusid, millest kohus saab järeldada, et üksnes esialgse õiguskaitse regulatsiooni kohaldamine on ainuvõimalik viis, et vältida olulist kahju või omavoli. Kohus leiab, et käesoleval juhul pole tegemist olukorraga, mille puhul oleks vaja õigussuhet esialgse õiguskaitse korras esialgselt reguleerida. Käesoleval juhul pole täidetud
Samuti märgib kohus, et kuna kohus on eelnevalt leidnud, et avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata, siis ei ole ka sel põhjusel esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja esialgse õiguskaitse avalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. Hagita menetluses kannab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine avaldaja kanda. 16.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd sissenõudjal ja kohtutäituril oli menetluses lepinguline esindaja, peab avaldaja hüvitama puudutatud isikutele tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
lg 1).
lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kohtutäituri esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 4,5 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot tund, käibemaksuta, järgmiselt: 1) 02.10.2023 täiteasja nr 025/2013/2589 toimikuga tutvumine (67 menetlusdokumenti), menetluslike asjaolude täpsustamine kohtutäituriga – 1 tund; 2) 02.10.2023 kirjaliku vastuse koostamine koos lisadega ning kohtule esitamine – 3,5 tundi. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas märgitud aeg on vastavuses osutatud teenustega. Kohus leiab, et kohtutäituri menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Sissenõudja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 2 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tund, käibemaksuta, järgmiselt: õigusabikulud vastuse koostamise eest (avaldusega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, vastuse koostamine, ülevaatamine ja kohtule edastamine) – 2 tundi. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas märgitud aeg on vastavuses osutatud teenustega. Kohus leiab, et sissenõudja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, peab põhjendatud õigusteenuse tunnihinnaks 100 eurot ja 120 eurot, käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituri esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 450 eurot ning sissenõudja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 240 eurot, mis tuleb avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja mõista. Puudutatud isikud on taotlenud
lg 4 alusel kohustada avaldajat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 17.
178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.