← Eesti

1-20-6658/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teine määruskaebemenetluse pool Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. veebruar 2024 1-20-6658 Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Gennadi Starodubtsevi (isikukood 37009163710) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus Gennadi Starodubtsev Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalja Firsova Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Maakohtu
  7. oktoobri
  8. a otsusega tunnistati Gennadi Starodubtsev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus, millest ärakandmisele kuulus 4 aastat 1 kuu ja 8 päeva vangistust. Süüdimõistetu asus karistust kandma
  9. veebruaril
  10. Vangistus lõppeb
  11. märtsil
  12. detsembril 2023 saatis Viru Vangla maakohtule materjalid G. Starodubtsevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toetanud tema vabastamist.
  13. Viru Maakohtu
  14. jaanuari
  15. a määrusega jäeti G. Starodubtsev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et G. Starodubtsevil oleks vabaduses kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ja vangistuses on ta osalenud tööhõives ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Siiski pole tema vabastamine põhjendatud. G. Starodubtsevi on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vangistuses viibib ta neljandat korda. Ta pole teinud enda jaoks vajalikke järeldusi, hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest. Niisamuti nähtub materjalidest, et pärast seda, kui G. Starodubtsev vabastati viimati vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, pani ta katseajal toime uue kuriteo ehk mootorsõiduki juhtimise narkojoobes. Ehkki G. Starodubtsevil oleks vabaduses kindel töökoht, oli tema sissetulekuks enne vangistust kriminaaltulu, mistõttu ei pruugi ta enda töökohal püsida. Pealegi on tema suhtes suured võlanõuded (tasumata rahalised kohustused 27 377 € ulatuses), mis suurendavad võimalust, et ta hakkab uuesti hõlptulu teenima. Kuigi G. Starodubtsevil on lähedaste toetus, koosneb tema suhtlusringkond suuresti kriminaalkorras karistatud isikutest. Lisaks on tal korduvalt olnud probleeme narkootikumidega ja ta ei suutnud vabaduses neist hoiduda isegi siis, kui ta oli läbinud sotsiaalprogrammi ja kohtunud tugiisikuga. Elektrooniline valve ei tagaks G. Starodubtsevi uutest kuritegudest hoidumist.
  16. Maakohtu määruse vaidlustas G. Starodubtsev, kes taotleb selle tühistamist ja enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Alternatiivina palub ta määrata, et järgmine vabastamine otsustataks nelja kuu pärast. G. Starodubtsevi arvates on maakohtu põhjendused vastuolulised, kuna ühest küljest tunnustas kohus teda vangistuses eeskujuliku käitumise ning kindla elu- ja töökoha olemasolu eest, ent leidis siiski, et tema karistatus osutab sellele, et ta ei suuda vabaduses õiguskuulekalt käituda. Vabastamata jätmist ei saa põhjendada pelgalt toime pandud kuriteo raskusega. G. Starodubtsevi sõnul näitab tema eeskujulik käitumine vangistuse kandmisel, kindla töö- ja elukoha ning tugivõrgustiku olemasolu, et ta on siiski võimeline vabaduses hoiduma uutest õigusrikkumistest. G. Starodubtsev on pingutanud, et vabaneda vangistusest enne tähtaega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  17. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu määrus põhjendatud ja määruskaebuses esitatud väited ei too kaasa selle tühistamist. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  18. septembri
  19. a määrus nr 1-15-2671/174, p 12 koos viitega). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  20. oktoobri
  21. a määrus nr 1-09-3703/83, p 8). Vaidlustatud määruses on G. Starodubtsevi vabastamise üle otsustamisel aluseks võetud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud ning põhjendatud, miks ei saa teda vabastada, vaatamata tema vabastamise kasuks kõnelevatele asjaoludele. Maakohus ei omistanud ühelegi asjaolule selgelt ebaõiget kaalu ega esitanud sobimatuid kaalutlusi.
  22. Määruskaebuses on viidatud, et kohtupraktika järgi ei tohi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist põhjendada ainult kuriteo raskusega, vaid määrav on hinnang edasisele õiguskuulekale käitumisele. Kolleegium märgib, et see on iseenesest õige (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  23. veebruari
  24. a määrus nr 1-15-1446/76, p 14 koos viitega), kuid kohus peab hindama KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis. Seepärast võib vabastamist otsustav kohus leida, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa sellegipoolest vabastada, kuna kuriteo toimepanemise asjaolud või tema varasem elukäik võimaldab väita, et ta jätkab vabaduses suure tõenäosusega kuritegude toimepanemist. Maakohus leidiski, et G. Starodubtsevi varasem elukäik (sh karistatus ja sõltuvusprobleemid), aga ka kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud ega võimalda tema vabastamist. Kolleegium nõustub sellega.
  25. G. Starodubtsevi on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, neist kolm on kehtivad. Vangistuses on ta viibinud neli korda. Eriti tähelepanuväärne on see, et G. Starodubtsev tunnistati Viru Maakohtu
  26. märtsi
  27. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9308 süüdi ja teda karistati muu hulgas narkokuritegude toimepanemises (sh suure varalise kasu saamise eesmärgil) ning narkokuritegusid toime pannud kuritegelikku ühendusse kuulumises ja selle juhtimises. Samas asjas vabastati G. Starodubtsev tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo, juhtides mootorsõidukit narkojoobes. Käsiloleva asja 2

(3)materjalidest nähtub, et tal on pikaajalised sõltuvusprobleemid. Maakohus osutas põhjendatult, kuidas G. Starodubtsevi varasemad püüdlused sõltuvusega tegeleda pole edu toonud, vaid ta on isegi katseajal viibides jätkanud narkootikumide tarvitamist ja seda olukorras, kus ta vabastati tingimisi enne tähtaega muu hulgas narkokuritegude eest kantava pikaajalisema vangistuse kandmiselt. Nii on G. Starodubtsevi puhul märkimisväärne oht eeskätt uuteks narkootikumidega seotud kuritegudeks. Ohuhinnangut mõjutab ka narkokuritegudega kriminaaltulu teenimine, aga seegi, et G. Starodubtsevi suhtlusringkond koosneb paljuski kriminaalkorras karistatud isikutest.
  1. Kokkuvõttes on G. Starodubtsevi puhul uute kuritegude toimepanemise oht liiga suur, vabastamaks teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Seda ei kaalu üles vabastamise kasuks rääkivad asjaolud (kindla elu- ja töökoha ning tugivõrgustiku olemasolu, nagu ka mitte õiguskuulekas käitumine vangistuses). Neil põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  4. Kolleegium ei nõustu G. Starodubtsevi taotlusega määrata järgmine vabastamise üle otsustamine nelja kuu pärast. Vangistusseaduse § 76 lg 4 järgi edastab vanglateenistus kinnipeetava enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödudes tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus pole määranud materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks lühema tähtaja määramist. G. Starodubtsevist lähtuv risk uuteks kuritegudeks vabaduses on kõrge ja pole alust arvata, et ohuhinnang lähiajal märkimisväärselt muutuks. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.