KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 31.01.2024 Kohtuasja number 1-20-6658 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Asja läbivaatamise kuupäev 18.01.2024 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Gennadi STARODUBTSEVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Gennadi STARODUBTSEV sünd. 16.09.1970, isikukood 37009163710, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht XXX, xxx Karistuse kandmise algus 09.02.2021 ja lõpp 17.03.2025 Jätta Gennadi STARODUBTSEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Gennadi Starodubtsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Gennadi Starodubtsev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.10.2020 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 lg.1 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2, §76 lg.8 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 1 kuu 8 päeva alates 09.02.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6 korda, kehtivaid karistusi on 3 ja vangistust kannab neljandat korda. Kinnipeetava kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on varalise kasu saamise eesmärk ja narkootikumide tarvitamine. 1 Kinnipeetav töötab vangistuses xxx ja xxx, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omandas riigikeele A2 tasemel ning osales seejärel ka B1 taseme kursusel, kuid ei sooritanud eksamit ning osales erinevates vestlustes. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda kasuemale kuuluvasse korterisse. Kinnipeetava kasuema on nõus kinnipeetava elama asumisega enda juurde ning lisaks sobib elamispind ka elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht ettevõttes XXX xxx. Kriminaalhooldaja leiab, et kuivõrd kinnipeetava sissetulek põhines kriminaaltulul, on kaheldav, kas ta suudab töökohal püsida. Kinnipeetaval on 09.11.2023 seisuga tasumata rahalisi kohustusi 27 377 € ning vabanemisfondis on 571,39 €. Kinnipeetaval on lähedastest kasuema ja 2 täisealist poega, kellega on head suhted ning lisaks suhtleb ta ka tädiga. Kinnipeetava suhtlusringkond koosneb suuresti kriminaalkorras karistatud isikutest. Kriminaalhooldaja toob välja, et kuivõrd kinnipeetav hakkas pärast vangistuses sotsiaalprogrammi läbimist ja tugiisikuga kohtumist taas narkootikume tarvitama, on põhjust sügavalt kahelda, et ta suudaks vabaduses narkootikume mitte tarvitada. Kriminaalhooldaja hinnangul on kinnipeetaval välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ja ta on korduvalt rikkunud katseaja tingimusi. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata käitumiskontroll ja katseaeg kuni 17.03.2025, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.21, 4, 7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks tuleb määrata 4 kuud. Abiprokurör Natalja Firsova maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“ Maakohtu istung Kinnipeetav Gennadi Starodubtsev teatas, et tal polnud vabaduses kriminaaltulu ning teda tunnistati süüdi narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kinnipeetav lisas, et kohtuistungi toimumise ajal oli ta juba töötuna arvel ning sel ajal ta enam endiste sõpradega ei suhelnud. Kinnipeetav märkis, et ta ei arvestanud sellega, et ta ei suuda narkootikumidest loobuda. Kinnipeetav keeldus tugiisiku toest, sest arvas, et ta saab ise endaga hakkama, kuid alles süüdimõistmisel sai ta aru, et ta ei istuks narkojoobes rooli. Kinnipeetav märkis, et tal on registreeritud koht 2 rehabilitatsioonikeskuses ja ta suhtleb käesoleval hetkel igapäevaselt oma tugiisikuga. Kinnipeetav teatas, et programm SÜTIK suudab teda reaalselt aidata. Kinnipeetav selgitas, et ta ei kavatse kokkulepitud tööle minna igaveseks, kuid see aitab tal üüri tasuda seni, kuni ta leiab endale midagi sobivamat. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi asja arutamisest osa võtta ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga ning samale järeldusele jõudis ka Tartu Ringkonnakohus oma 20.09.2023 määruses kohtuasjas nr.1-21-
- Maakohus sedastab, et käesolevas asjas on täidetud KarS §76 lg.2 p.2 sätestatud ennetähtaegse vabanemise formaalsed alused. Samas ei tingi formaalsete eelduste täidetus koheselt kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vastavalt KarS §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6 korda, kehtivaid karistusi on 3 ja vangistust kannab ta neljandat korda. Maakohus leiab, et korduv kriminaalkorras karistatus näitab, et kinnipeetav ei ole oma varasematest karistustest järeldusi teinud, tal on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster ning ei suuda vabaduses kuidagi seadusekuulekalt elada. Kinnipeetava viimasest karistusotsusest nähtub, et pärast seda, kui Gennadi Starodubtsev oli vabastatud pikaajalise vangistuse kandmise eest tingimisi ennetähtaegselt (ta kandis karistust seoses narkokuriteo ja kuritegeliku ühenduse 3 organiseerimise eest), pani ta katseajal taas toime kuriteo, mis seisnes narkojoobes mootorsõiduki juhtimises. Eeltoodu ilmestab asjaolu, et kinnipeetav ei suuda ilma narkootikumideta oma elus kuidagi hakkama saada. Ühtlasi suhtub maakohus tema võimalikku taaskordsesse käitumiskontrollile allutamisse teatava reservatsiooniga, sest selline võimalus oli talle juba eelnevalt antud. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat hea käitumise eest vangistuses, ent peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt töötab kinnipeetav vangistuses xxx ja xxx, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omandas riigikeele A2 tasemel ning osales seejärel ka B1 taseme kursusel, kuid ei sooritanud eksamit ning osales erinevates vestlustes. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat, et ta on vangistuses osalenud tööhõives ja erinevates taasühiskonnastavates tegevustes, ent peab siiski arvestama ka teisi asjaolusid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda kasuemale kuuluvasse korterisse, mis sobib ühtlasi ka elektroonilise valve kohaldamiseks ja vastab seega justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused toodud nõuetele. Kinnipeetaval on olemas garanteeritud töökoht ettevõttes XXX xxx. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat, et tal on olemas kindel elu- ja töökoht. Samas võtab maakohus arvesse kriminaalhooldaja seisukohta, millest nähtub, et kuivõrd kinnipeetava sissetulekuks oli enne vangistust kriminaaltulu, siis ei pruugi ta sellel töökohal püsida. Lisaks kinnitas ka kinnipeetav ise maakohtu istungil, et see töökoht on tal vaid seni, kuni ta leiab endale midagi sobivamat. Niisiis kahtleb maakohus, kas kinnipeetav xxx ka reaalselt vabanemise korral tööle asub või kui kaua ta sel töökohal töötada suudab/kavatseb. Pealegi on kinnipeetaval 09.11.2023 seisuga tasumata rahalisi kohustusi 27 377 € ning vabanemisfondis on 571,39 €. Sedavõrd suured võlanõuded suurendavad kahtlemata uue kuriteo toimepanemise riski ja võivad teda kergesti ahvatleda taaskord hõlptulu teenima. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest kasuema ja 2 täisealist poega, kellega tal on head suhted ning lisaks suhtleb ta ka tädiga. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat, et tal on olemas vabaduses teatav lähedaste toetus. Samas ei pruugi sellisest lähedaste toetusest piisata, sest kinnipeetava suhtlusringkond koosneb suuresti kriminaalkorras karistatud isikutest. Niisiis leiab maakohus, et kriminaalne tutvusringkond ei pruugi kinnipeetavat seadusekuulekal teel hoida. Pealegi on kinnipeetaval olnud korduvalt probleeme narkootikumidega ja maakohus kahtleb sügavalt, et ta suudab taaskord vabaduses kainel teel püsida, sest ta ei suutnud ka eelmisel korral pärast isegi sotsiaalprogrammi läbimist ja tugiisikuga kohtumist seda teha. Suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega suurendab narkootikumide tarvitamisega seotud riski veelgi. 4 Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, märkides, et ta on kõrgohtlik avalikkusele. Vangla hinnangul on kinnipeetava poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 39% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21%. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kohtuasjas nr.1-09-14104) ei arvesta maakohus sellist riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõttes leiab maakohus, et kinnipeetava vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada selle eest, et tal on vabaduses teatavad väljavaated kindla elu- ja töökoha ning mõningate lähedaste toetuse näol ning ta on vangistuses ka erinevates tegevustes (s.h. tööhõives) osalenud ja hästi käitunud, kuid eeltoodu pole maakohtu silmis piisav selleks, et teda ennetähtaegselt vabastada. Eelkõige näitab kinnipeetava varasem korduv karistatus, suutmatus katseaja tingimustest kinni pidada ja varasem sõltuvuskäitumine, et teda on raske taaskord usaldada. Eeltoodut kogumit analüüsides leiab maakohus, et suure tõenäosusega saaks vabaduses narkosõltuvus taaskord Gennadi Starodubtsevile suureks komistuskiviks ning ta jätkaks suure tõenäosusega uute kuritegudega, mida ei suudaks ära hoida tema elukohas isegi elektroonilise valve kohaldamine. Olgugi, et kinnipeetav teatas maakohtu istungil, et tal on registreeritud koht rehabilitatsioonikeskuses, jääb see väide maakohtu jaoks paljasõnaliseks, sest selle kinnitamiseks pole ühtegi tõendit esitatud ning ainuüksi registreering ei pruugi veel tagada reaalset kohta ja võimalust asuda sealsele teenusele. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §76 ning KrMS §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5