Obsah (5)

§ 76§ 118§ 65§ 68§ 75

1-15-10810 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-15-10810 Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Na

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Oleg Grigorjev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Viru Vangla esitas 26.01.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O. Grigorjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. 2. O. Grigorjev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 23.03.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-10819

§ 118lg 1 p 1, 7 järgi, mille eest on karistuseks mõistetud 9 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja loeti karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o Harju Maakohtu 25.07.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 9 kuud 26 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 9 kuud 26 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg (14.07.2015 kuni 1 1-15-10810 26.08.2015), s.o 1 kuu 13 päeva, karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti 23.03.

1. Kohtuotsus jõustus 25.08.
3. Tartu Maakohtu 29.03.2021 kohtumäärusega vabastati O. Grigorjev tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 06.12.2022 ning määrati Tallinna Vangla LääneHarju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. O. Grigorjevi kohustati täitma

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ning talle määrati käitumiskontrolli ajaks lisakohustus: mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Kohtumäärus jõustus 14.04.2021. 4. Harju Maakohtu 27.09.2022 kohtumäärususega pöörati

§ 76lg 7 alusel täitmisele O.

Grigorjevile Harju Maakohtu 23.03.2016 kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 1 aasta 7 kuud ja 22 päeva vangistust. O. Grigorjevi kohustati ilmuma kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse (aadressil: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa) Harju Maakohtu kantselei poolt määratud kuupäeval. Kohtumäärus jõustus 22.11.

2. Viru Vangla lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule/täiskasvanutele(risk ühiskonnas). Ohustatud on isikud, kellega tekivad ühise alkoholitarvitamise käigus erimeelsused, kui isik tunneb end solvatuna ja mõnitatuna. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, mille tagajärjel tekitab kannatanutele raskeid kehavigastusi ning võib saabuda kannatanu surm. Oht on kõige tõenäolisem kannatanutega ühise alkoholi tarvitamise käigus, kui O. Grigorjevile tundub, et teda solvatakse või rünnatakse. Ohtlikkust suurendab impulsiivsus ja oskamatus lahendada probleeme. Kuriteo toimepanemisel võib kasutada ettejuhtuvaid esemeid relvana (nuga). Ohtlikkus võib suureneda, kui isik ei loobu alkoholitarvitamisest ning ei õpi lahendama probleeme sihipäraselt.
3. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata O. Grigorjev´ile katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni s.o kuni 19.09.
4. Käitumiskontrolli ajaks peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata O. Grigorjev´ile järgmised kohustused:

75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi- uute kuritegude toimepanemise riski alandamiseks;

§ 75

lg 2 p 4 järgi otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks, asuma tööle või võtma end Eesti Töötukassas arvele hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest- majandusliku toimetuleku tagamiseks. Kui kohus peab otstarbekas kinnipeetava karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad tegevused: vestlus alkoholi kuritarvitamise ja kriminaalse käitumise seostest; jätkutegevused vanglas läbitud sotsiaalprogrammidele eesmärgiga toetada iseseisvat toimetulekut ja vältida vägivalla kasutamist.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab O. Grogorjev ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Süüdimõistetu O. Grigorjev palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. O. Grigorjev selgitas, et vabaduses plaanib asuda tööle. Helistasin oma sõbrannale, kes ütles, et leidub töö, mis vastab tema oskustele ja erialale. Garantiid tööle asumiseks ei ole, aga alguses võib minna Töötukassa arvele. Saab xxx, mis on esialgseks toimetulekuks piisav. Kui enne vanglasse sattumist töötas, siis tasus ka võlgnevusi, seega kavatseb võlgnevusi tasuda. Vabanedes suudab mitte tarvitada alkoholi ja tal on olemas vastav motivatsioon. Sõbranna töötab xxx ja ta on temaga rääkinud alkoholi teemal. K avati uus huvikeskus, kus on olemas 2 1-15-10810 võimalus keskenduda tegevustele, et mitte tarvitada alkoholi. Need tegevused ei ole seotud alkoholisõltuvusest vabanemisega. Vabaduses alkoholisõltuvusest vabanemise puhul aitab teda peamiselt töötamine. Alguses tal ei ole aega mõelda alkoholile, peab töökoha otsima ja tegelema kõige muuga, dokumente tegema, käima haiglate vahet, see võtab mingi aja. Eelmisel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kolis elama S ja teda aeti elukohast välja ja selle peale ta jõi. Siis sõber tegi nii, et teda vallandati töölt ja uuesti jõi selle peale. Kui kolis tagasi T , siis kõik hakkas normaliseeruma, kuid siis suri ema ära ja võttis uuesti napsu. Nüüdseks sai aru, et alkoholi tarvitamine on tervisele väga halb. Kui ta mõtleb sellele, siis tekib iiveldus. Tal ei olnud kohta, kus elada ja õudne stress oli. Inimene, kelle juurde koliks teda välja ei tõsta ning soovib tema abi. Sai aru, et käitus halvasti ja ei tohi teistega niimoodi käituda. O. Grigorjevi sõnul on parem eemalduda ja ära minna, mitte konflikti endale ligi lubada. Kahetseb, et viimane kord napsu võttis. Teab, et tal olid keelud peal. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et O. Grigorjevi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 10.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
3. Vangla iseloomustuse kohaselt on O. Grigorjevile koostatud individuaalne täitmiskava, millest tulenevalt paikneb ta alates 10.11.2023 Viru Vangla avavanglas. Alates 10.05.2023 töötab isik xxx). 29.05.2023 alustas B1 taseme õppega, kuid seoses avavanglasse paigutamisega jäi õpe pooleli. Isik soovib
4. aasta kevadel läbida riigikeele eksami. 20.04.202308.06.2023 läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetav läbis programmi täies mahus. Täitis kõik talle antud ülesanded korralikult. Läbiviija hinnangul on kinnipeetaval olemas tugev motivatsioon ning oskused ja võimalused, et oma tarvitamisharjumusi vabanedes 3 1-15-10810 muuta.
5. Täitmiskavast nähtuvalt planeeriti kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamine alates 10.11.
6. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole O. Grigorjevil tekkinud probleeme avavanglas korra jälgimisega, seega võib tema avavanglas kantud karistuse kandmist pidada edukaks.
7. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). O. Grigorjevil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis on kahtlemata positiivne asjaolu tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Isiku elutingimused
8. Kinnipeetaval puudub käesolevalt rahvastikuregistri andmetel sissekirjutus, kuid 24.01.2022-25.05.2022 on olnud sisse kirjutatud S . Enne vangistust elas xxx. Korter kuulub isiku sõnul sõbrale. Maksis korteri omanikule elektri eest raha, kuid üüri ei maksnud. Enne seda oli sissekirjutus S , kus elas neli kuud sõbra juures, kuid pidi sealt erimeelsuste tõttu lahkuma. Ennetähtaegse vabanemise korral on O. Grigorjevil võimalik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on teisel korrusel asuva 3-toalise keskmises seisukorras korteriga, kus kõik eluks vajalik on olemas (WC, vannituba, köök). O. Grigorjevil jaoks on olemas eraldi tuba. O. Grigorjev ja korteri omanikust sõber elaksid korteris koos, teisi isikuid nendega ei ela. Isikut tõendav dokument, elamisloakaart, kehtib kuni 21.09.
10. Vangla iseloomustuse kohaselt alustas O. Grigorjev haridusteed K V G ja lõpetas seal viis klassi. Eelistas õppimisele töötamist, mistõttu jättis hariduse omandamise pooleli. 16.06.2021 lõpetas vanglas T T G põhikooli. Isik on õppinud riigikeelt 09.02.2017-22.05.2017 tasemel A1 ning 24.07.2017-13.11.2017 tasemel A2, läbis kursuse positiivse tulemusega. 29.05.2023 alustas B1 taseme õppega, kuid seoses avavanglasse paigutamisega jäi õppe pooleli. Isik soovib kevadel 2024 läbida riigikeele eksami. Kutseharidust omandada ei soovi, kuna soovib selle asemel töötada ja raha teenida.
11. Isiku töö ja majandusliku toimetuleku kohta on märgitud, et töötamise registri järgi on O. Grigorjev töötanud ametlikult 23.04.2021-24.12.2021 N E OÜ-s (tööleping lõpetatud poolte kokkuleppel) ja 04.04.2022-08.04.2022 ettevõttes OÜ K E (tööleping lõpetatud katseajal). Enne vangistust ei töötanud, kuna ei leidnud T tööd. Enda sõnul on varasemalt mitteametlikult töötanud seitse aastat xxx ja xxx ning kahel korral abitöölisena. Mainib, et varasemalt ja ka R elades tegi juhutöid. Elas xxx ja juhutöödel teenitud rahast (isiku sõnul on tal xxx kuni 2024 kevadeni). Tööoskustena toob välja lihunikutöö, liha suitsetamise ja ehitusoskused. K-Raha andmetel on isikul 15.01.2024 seisuga rahalisi nõudeid summas 3493,92 eurot. 15.12.2023 Täitis registri andmetel on kinnipeetaval võlgasid 6711,23 euro ulatuses. On motiveeritud vangistuse ajal töötama ja seeläbi ka rahalisi nõudeid tasuma, vabaduses võlgu ei tasunud. O. Grigorjev ei ole avaldanud vabanemise korral töökohta.
12. O. Grigorjevi päritoluperekonda kuuluvad ema (surnud) ning vennad. Isa oma sõnul ei tunne, elab U . Varasemalt elas koos ema, ema elukaaslase ja vennaga ning koos tarvitati alkoholi. Ühise alkoholitarvitamise käigus on O. Grigorjev korduvalt muutunud vägivaldseks ema elukaaslase suhtes ning käesolevat vangistust kannab ema elukaaslasele raske tervisekahjustuse tekitamise eest, mille tagajärjel ema elukaaslane suri. Isiku sõnul on tal head suhted kahe vendadega, ühe vennaga peaaegu ei suhtle. Oma sõnul ema elukaaslane solvas ja alandas teda pidevalt verbaalselt ning seetõttu alkoholijoobes kasutas korduvalt tema suhtes vägivalda. Vangistuses suhtleb vendade, naabriga ning sõbraga, kellega koos elas. Kaks venda on kriminaalkorras karistatud. Vestlusest sõbraga selgus, et O. Grigorjeviga on suhted nende 4 1-15-10810 vahel head ja vägivalda ei esine. Sõber tunnistab, et enne vangistust jõid nad koos O. Grigorjeviga alkoholi päris tihti.
13. Vangla meditsiiniosakonna andmetel kuritarvitas enne vangistust alkoholi ning sellest olid tingitud mitmed probleemid. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud sõltuvus. Enda sõnul alustas alkoholi tarvitamist 19-aastaselt. Enne vangistust tarvitas enda sõnul kakskolm korda nädalas (viimati 2022 detsember) lahjat alkoholi (kanget õlut). Tavaliselt jõi paar liitrit õlu õhtu jooksul ning peale seda võttis ka paar pitsi viina. Peamiselt tarvitas alkoholi siis kui olid rasked ajad ja keegi teda solvas või alandas. Alkoholi mõjul on korduvalt muutunud agressiivseks ja vägivaldseks. Enamasti näeb süüd teisel osapoolel, kuna teised on teda solvanud. Isik on kriminaalhoolduse erakorralise ettekande järgi
14. aasta aprillis ja juulis korduvalt alkoholijoobes vägivaldne olnud oma korterikaaslase ning venna suhtes. Kriminaalhooldusel olles on tulnud registreerimisele nähtavalt tugevas joobes. Vabanedes plaanib alkoholi vähem tarvitada, kuna see mõjub tervisele halvasti. Tallinna Vanglas olles on ajavahemikul 25.01.2016-21.03.2016 läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Lisaks läbis antud programmi 20.04.2023- 08.06.2023 Viru Vanglas. Läbiviija hinnangul on kinnipeetaval olemas tugev motivatsioon ning oskused ja võimalused, et oma tarvitamisharjumusi vabanedes muuta.
15. Kokkuvõtvalt oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel elukoht ning võimalus pöörduda Töötukassa poole. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et tal puudub kindel töökoht ja tal on tasumata rahalisi kohustusi mitme tuhande euro ulatuses. Isikul on enda sõnul osaline töövõime käesoleva aasta kevadeni, seega on võimalik vähemalt esialgu elatuda xxx. Lisaks mõjutab isiku käitumist vabaduses alkoholisõltuvus. Vabastamise võimalikud tagajärjed
16. Vangla iseloomustuses märgitakse, et O. Grigorjevi on kriminaalkorras karistatud neljal korral, millest kaks on arhiveeritud. Vangistuses viibib kolmandat korda. Varasemalt on kriminaalkorras karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest (kehaline väärkohtlemine, raske tervisekahjustuse tekitamine). Käesolev karistus isikuvastase kuriteo toimepanemise eest (raske tervisekahjustuse tekitamine kui on põhjustatud oht elule ning saabus isiku surm). Vägivalduses raskusaste on suurenenud, kuna seekord saabus kuriteo tagajärjel ka kannatanu surm. Kuriteod on samaliigilised, etteplaneerimata ning nii varasemate kui ka käesoleva kuriteo soodusteguriks on sõltuvusprobleemid ning puudulik probleemilahendusoskus ja impulsiivsus (alkoholijoobest tingitud agressiivne käitumine).
17. Kohus peab oluliseks välja tuua, et vabaduses hakkaks isik elama elukohas aadressil xxx, kus toimus tingimisi ennetähtaegse vabastamise ajal kaklus, kus O. Grigorjev koos teiste asjaosalistega oli tugevas alkoholijoobes. Samuti on samas elukohas elav sõber tunnistanud, et nad tarvitasid pidevalt koos alkoholi. Seega võib vabaduses isiku elukeskkond mõjutada tema seaduskuulekat elu. Vangla iseloomustuse kohaselt puudub O. Grigorjevil vabaduses töökoht. Kohtuistungil on isik selgitanud, et tal oleks võimalik tuttava kaudu leida talle sobiv töö, kuid see ei ole garanteeritud. Vabaduses on isikul võimalik esialgu elatuda töövõimetustoetusest ning registreerida ennast Töötukaasas, kus tagatakse talle riigipoolsed toetavad teenused. Varasemalt on O. Grigorjev olnud tööga hõivatud nii vangistuses viibimise ajal kui ka vabaduses. Kohus hindab positiivselt, et isik on varasemalt enda sõnul töötanud pikaajaliselt ning samuti olnud osaliselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise perioodil tööga hõivatud. Samuti hindab kohus positiivselt, et vangistuse jooksul on isik töötanud xxx. Arvestades, et isik on vangla iseloomustuse kohaselt varasemalt võtnud vennale enda nimel kiirlaene ning tal on suure summa ulatuses võlgnevusi, siis on kohtu hinnangul oluline, et isik asuks vabaduses tööle ning asuks võlgnevusi tasuma. 5 1-15-10810
18. Väheoluliseks ei pea kohus sedagi, et enne vangistust kuritarvitas isik alkoholi ja tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Karistuse kandmise põhjuseks oleva kuriteo pani isik toime alkoholijoobes. Nii vangla iseloomustuse kohaselt kui ka kohtuistungil väljendatu kohaselt tunnistab O. Grigorjev, et tal on alkoholisõltuvus, kuid leiab, et kui elus on kõik hästi, siis ei tarvita ta alkoholi. Kohus leiab, et sellisel kujul sõltuvuse tunnistamine ei pruugi tagada vabaduses õiguskuulekat käitumist. Kohtu hinnangul on paratamatu, et iga isiku eluperioodides esinevad asjaolud, mis on rasked ning O. Grigorjevi puhul sellistel juhtudel lohutuseks alkoholi poole pöördumine kannab endas suurt riski uute kuritegude toimepanemiseks. Nimetatud arusaam viitab sellele, et isik ei teadvusta endale alkoholi tarvitamisega seonduvaid riske täielikult või ei pea enda sõltuvust tõsiseks. Seega puudub kohtul veendumus, et isik on võimeline vabaduses alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma. Teadaolevalt ei ole vangistuses võimalik alkoholi tarvitada ning selle tarvitamisest loobumine ei ole isiku tahtest olenev. Ometi on alkohol vabaduses kaubanduskettide kaudu vabalt kättesaadav. Kohus peab oluliseks rõhutada, et Tartu Maakohtu 29.03.2021 määrusega vabastati O. Grigorjev tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, kuid vabaduses käitumiskontrollile allutatuna näitas ta, et ei suuda enda alkoholi tarvitamist kontrolli all hoida. Nimelt on Harju Maakohtu 27.09.2022 määrusega temale mõistetud ja kandmata karistus täitmisele pööratud, kuna isik on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, samuti oli O. Grigorjev sattunud alkoholijoobes kakluse osaliseks enda elukohas. Arvestades, et karistuse kandmise põhjuseks oleva kuriteo pani isik samuti toime alkoholijoobes oma lähedase inimese suhtes, siis on tuvastatav, et isikust tulenev risk ei ole vähene ja võib korduda. Kohtu hinnangul on positiivne, et ajavahemikul 20.04.202308.06.2023 on isik Viru Vanglas läbinud taaskord sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kuid kohus leiab, et isik oli nimetatud sotsiaalprogrammi läbinud ka
19. aastal, seega ei saa arvestades vabaduses toime pandud rikkumisi, sellele liiga suurt positiivselt kaalu omistada.
20. Kohtu hinnangul annavad eelnimetatud asjaolud aluse jõuda järeldusele, et O. Grigorjevi puhul on eriti olulisel kohal isiku enda motiveeritus elada seaduskuulekat elu ja loobuda alkoholi tarvitamisest. Paraku ei ole võimalik isiku käitumisest järeldada, et isik oleks motiveeritud enda elu muutma. Kohtuistungil toodud selgituste kohaselt usub isik, et tema seekordsel vabanemisel on tema elu paremini korraldatud, seega tagaks see tema seaduskuuleka käitumise. Isik selgitas, et eelmise kriminaalhoolduse ajal olid tal probleemid elukohaga ja ema surm mõjutas tema käitumist, kuid ometi ei ole kohtu hinnangul välistatud elulised raskused ka sellel korral. Kohtuistungil tõi isik välja, et soovib pöörduda huvikeskusesse, kus on võimalik osaleda erinevates huvitegevustes ning hoida ennast selle kaudu hõivatuna. Samuti selgitas isik, et vabaduses ei ole tal esialgu toimetuste tõttu aega alkoholi tarvitada ja alkohol ajab teda iiveldama. Kohtul puudub veendumus, et nimetatud alkoholi tarvitamise takistused maandaks alkoholi tarvitamisest tulenevad riskid piisaval määral. Eeltoodu tõttu on kohtu hinnangul säilinud alkoholi tarvitamisest tulenev risk isiku seaduskuulekale käitumisele.
21. Kohus peab oluliseks peatuda O. Grigorjevi avavanglas viibimisel. Kohtu hinnangul on positiivne, et isikul on võimalik avavanglas viibida ning hindab positiivselt, et isikul puuduvad rikkumised seoses avavangla elukorraldusega. Kohus leiab, et järele jäänud karistuse kandmise ajal on võimalik O. Grigorjevil omandada avavanglas positiivseid harjumusi, mida rakendada vabaduses. Ometi ei ole O. Grigorjevi elutingimused sellised, mis tema retsidiivsusriski oluliselt maandaksid. Isikul puudub töökoht, tal on sõltuvusprobleemid ja isiku varasem tingimisi ennetähtaegne vabastamine on ebaõnnestunud.
22. Kohus ei saa jäta tähelepanuta O. Grigorjevi pingutusi (vanglas töötamine, avavanglas viibimine, distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammides osalemine), kuid jõuab siiski seisukohale, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid ei jõua kohus veendumusele O. Grigorjevi valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. 6 1-15-10810 Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaatamata O. Grigorjevi vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edasise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
23. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus, ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Vangla ohuhinnangu kohaselt on süüdimõistetu kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule ning vangla arvutuste kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 31% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Kohtul pole võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid, seega ei saa kohus nimetatust lähtuda tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel.
24. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu O. Grigorjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa kohtunik 7