Obsah (9)

§ 9§ 29§ 1§ 2§ 108§ 23§ 22§ 65§ 193

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-13349 Tsiviilasi Tallinna linn

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 9

lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

1. Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) esitas Harju Maakohtule avalduse A. S.a pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ületab pärandvara koosseisu kuuluvate kohustuste hulk pärandvara väärtust, mistõttu pärandvarast ei piisa pärandaja kohustuste täitmiseks ja pärija ei ole nõus oma vara arvelt rahuldama pärandaja kohustusi. A. S. on surnud xx.xx.xxxx, pärimistunnistus on välja antud 02.09.2022 ja pärandvara inventuur on tehtud 11.07.
3. Pärandvara koosseisu kuulub võlgniku pangakontode jääk Swedbank AS arvelduskontodel kokku 15.
4. eurot, millele lisandub kindlustusandja Swedbank P&C Insurance AS poolt alusetult kinni peetud ja tagastamisele kuuluvad kindlustusmaksed summas 34.14 eurot, seega on pärandvara kokku. 48.92 eurot. Äriregistri andmetel võlgnikul kehtivaid seoseid äriühingutega ei ole. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole võlgniku nimel väärtpaberikontot avatud. Pensionikeskus AS andmetele ei ole võlgnik liitunud kohustusliku ega täiendava kogumispensioniga. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel ei kuulu võlgnikule registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, 5 2-22-13349 jette. Riikliku Ehitisregistri andmetel ei kuulu võlgnikule ehitisi kui vallasasju. Kinnistusraamatu andmetele ei kuulu võlgnikule kinnisasju. Teadaolevaid kohustusi on pärandvaras kokku 1784.61 eurot, mis koosneb inventuuri tegemise ajal olnud maksuvõlast 61.21 eurot, mis 17.05.2022 seisuga Maksu- ja Tolliameti puudub. Kohtu hinnangul pole välistatud, et võlgniku maksuvõlg on pärast võlgniku surma loetud lootuselt laekuvaks nõudeks. Samuti koosneb pärandvaras olev kohustus kohtutäitur Hille Kudu tasust inventuuri koostamise eest summas 42 eurot. Kohtuinfosüsteemi (KIS2) kohaselt oli võlgnik menetlusosaline kriminaalasjas nr xxx, kus võlgnikul tekkis riigi ees menetluskulude ja sundraha nõue kokku 1742.40 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pärandavara koormavad kohustused ületavad vara ja tegemist on püsiva maksejõuetusega.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole pärandvaras vara ja vara tagasivõitmise võimaluste puudumise tõttu ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna A. S.’e pärandvarast ei piisa kohustuse täitmiseks ja võlgnik on surnud ning pärija on pärast inventuuri tegemist esitanud pankrotiavalduse, siis ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik A. S.’e kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. 7.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Pankrotiavalduses ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseid välja toodud. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et tema hinnangul on pärandaja püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul pärandaja surm ehk pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik seoses oma surmaga

1. aastal. Võlgnik on surnud xx.xx.xxxx. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et vastavalt võlgniku Swedbank AS pangakonto XXXXXXXXXXXXXX väljavõttele, on pärast võlgniku surma xx.xx.xxxx laekunud võlgniku kontole 24.04.2020 Eesti Haigekassalt 103.10 eurot ja 27.04.2020 S OÜ-lt lõpparvena 727.20 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande koostamise ajaks oli võlgniku pangakontode jääk kokku 15.02 eurot, kuna peale võlgniku surma on toimunud ülekanded (püsimaksed) Elisa Teleteenuste AS-le, Eesti Energia AS-ile, Telia Eesti AS-ile. Nende ülekannete tegemine võib olla tagasinõutav. Ülekanded Elisa Eesti AS-ile ja Swedbank P&C Insurance AS-ile on toimunud igakuiselt aasta jooksul kuni aprillini
2. a. Rohkem arvelduskontosid ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul ei ole. Sularaha on 0.00 eurot. Vara kokku on hinnanguliselt 15.02 eurot. Kohtuinfosüsteemi (KIS2) kohaselt oli võlgnik alates 16.04.2018 menetlusosaline kriminaalasjas nr xxx, kus võlgnikul tekkis riigi ees menetluskulude ja sundraha nõue kokku 1742.40 eurot. Võlgnikule on kuulunud kinnistu nr xxxxxxxx, milleks on korter aadressil xxx, suurusega 65,6 m2 kuni 27.12.2018, korteri uus omanik on M. P. Kinnistule oli seatud käsutusõiguse piiranguks A. S. isiklik kasutusõigus. Nimetatust järeldub, et võlgnik on võõrandanud talle kuulunud kinnistu peale eelnimetatud kriminaalasjas menetlusosaliseks saamist. Nimetatust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, kuna võlgnik pidi olema teadlik võimaliku rahalise karistuse ja kohtumenetlusega kaasneva menetluskulu nõude tekkimisest ja on sellele vaatamata võõrandanud oma kinnisvara, millest tulenevalt ei ole pärandvara arvelt võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja kanda pankrotimenetluse kulusid. 6 2-22-13349 8.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgniku sissetulekuks oli ajavahemikus

1. a –
2. a pension summades 369-532 eurot kuus. Samuti on võlgniku kontole laekunud ajavahemikul jaanuar
3. a kuni juuni
4. a pension M. P. nimele summades 150-167 eurot kuus. Võlgniku kontolt on M. P.le ajavahemikul
5. a –
6. a tehtud ülekandeid summades 10-250 eurot. 19.04.2020 on M. P.le üle kantud 600 eurot. Võlgnikule on kuulunud kinnistu nr xxxxxxxx, milleks on korter aadressil xxx, suurusega 65,6 m2 kuni 27.12.2018, korteri uus omanik on M. P. Kinnistule oli seatud käsutusõiguse piiranguks A. S. isiklik kasutusõigus. Omanik M. P. on surnud 02.06.
7. Pärimismenetluse algatamise teade on ilmunud 13.09.
8. Võõrandamise tehingu (kinkeleping) tagasivõitmise võimalus ilmselt puudub. Tehingust on möödunud rohkem kui 3 aastat ning ei ole teada, et omandaja oleks olnud võlgniku lähikondne. Eelnimetatud kinkelepingu sõlmimise ajal oli võlgnik kohtuinfosüsteemi (KIS2) kohaselt menetlusosaline kriminaalasjas nr xxx, kus võlgnikul tekkis riigi ees menetluskulude ja sundraha nõue kokku 1742.40 eurot. Võlgnikul on olnud pangakontod: Swedbank AS arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXX, saldo seisuga 06.10.2022 oli 14.78 eurot ja nr XXXXXXXXXXXXXX, saldo oli 0.24 eurot. Kontole nr XXXXXXXXXXXXXX on pärast võlgniku surma, so xx.xx.xxxx, laekunud 24.04.2020 Eesti Haigekassalt 103.10 eurot ja 27.04.2020 S OÜ-lt lõpparvena 727.20 eurot. Peale võlgniku surma on võlgniku pangakontolt toimunud ülekanded (püsimaksed) Elisa Teleteenuste AS-le, Eesti Energia AS-ile, Telia Eesti AS-ile. Nende ülekannete tegemine võib olla tagasinõutav. Ülekanded Elisa Eesti AS-ile ja Swedbank P&C Insurance AS-ile on toimunud igakuiselt aasta jooksul kuni aprillini
9. a. Vastuseks täiendavale päringule on Swedbank Insurance AS teatanud, et võlgniku arvelt on pärast tema surma võetud maha maksed vastavalt kindlustuspoliisi lepingule. Kuna pärijad kodukindlustust ei lõpetanud, siis peab kindlustusandja poliisi maksete teostumist põhjendatuks. Pikenduspoliisi maksed arvestuslikus summas 34.14 eurot on kindlustus lubanud tagastada.
10. Harju Maakohus tegi 04.01.2023 määrusega võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta A. S.a pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. S.a pärandvara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et kuna pärandvaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb A. S.a pärandvara pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

10. Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: 7 2-22-13349 pankrotiseaduse (edaspidi

) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 193

lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. A. S.’a ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasuks 7,85 töötunni eest 863.50 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Ajutine pankrotihaldur palub arvestada ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 110 eurot tund. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus tal ülesannete täitmiseks 7,85 tundi, sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, aruande koostamine jne. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 110 eurot.

§ 23

lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

1. a oli töötasu alammääraks 654 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 8 2-22-13349 09.12.2021 määrusele nr
2. Seega on

§ 23lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 130.80 eurot.

Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning kutseoskustele 8,75 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Jüri Truuts’i ajutise pankrotihalduri tasu summas 863.50 eurot, millele ei lisandu käibemaks, on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele OÜ Autente B2C. Kohus on lõpetanud menetluse A. S.’a pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohus on tuvastanud, et A. S.´a pärandvarast ei piisa kohustuste täitmiseks ega pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine pankrotihaldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu summas 654 eurot välja mõista riigi vahenditest.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu pankrotiseaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepinguseaduse § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 01.01.2022 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2022 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kehtestatud 654 eurot. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada tasu 577.50 eurot (8,75 h x 66).

§ 23

lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb ajutisele pankrotihaldurile hüvitada riigi vahenditest 577.50 eurot. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts on palunud tema tasu üle kanda OÜ Autente B2C pangakontole, mis ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud määrata osaliselt halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest, kokku summas 577.50 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Ülejäänud osas, s.o summas 286 eurot tuleb ajutise halduri tasu välja mõista A. S.´a pärandvara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 9