lg 1 kohaselt kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks töötuna tööd otsinud ning pärast ettevõtluskonto avamist otsinud tulutoovamat töökohta, et tal oleks võimalik tasuda võlausaldajatele võlgnevust suuremas ulatuses, kui kohtu poolt määratud 10 eurot kuus mittearestivavast sissetulekust. Võlgnik ei ole väitnud ega tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimalda üldse töötada. Võlausaldaja hinnangul ei saa pidada kuni 50 euro suuruse kuusissetulekuga ettevõtlusega tegelemist mõistlikult tulutoovaks tegevuseks. Võlausaldaja leiab, et võlgnik oleks pidanud otsima oma tervislikule seisundile vastavat tulutoovamat tööd. Võlgnik ei ole tõendanud, et töö leidmiseks esinesid tal objektiivsed takistused. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt
lg-s 1 sätestatud kohustust ning kahjustanud sellega võlausaldaja huve, mistõttu tuleb jätta võlgnik kohustustest vabastamata. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 3.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 4.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud
6. Kohus on Mxxxx Sxxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
7.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Mxxxx Sxxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 3 8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Menetluse alguses oli võlgnik töötu ning Eesti Töötukassas tööotsijana arvel. Tööle saamise peamisteks takistavateks asjaoludeks võis pidada võlgniku osalist töövõimet (tervisest tulenevalt ei sobi pidevat intensiivset füüsilist pingutust nõudvad tegevused, raskete esemete tõstmine ja kandmine, sundasendis töötamine, viibimine niiskes ja külmas keskkonnas), eaka ja dementse ema hooldamisvajadust ning ülalpeetava koduõpet. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul saab pidada eaka ema hooldamist ning koduõppel olevat tütart piisavaks põhjuseks, et võlgnik ei saanud töötada. Samuti arvestades võlgniku haridustaset, oskusi, vanust, elukohta ja osalist töövõimet on võlgniku terviseseseisundile vastava töö leidmine oluliselt piiratud. Terve menetluse kestel oli võlgnikul olulisi muresid nii füüsilise kui ka vaimse tervisega ning võlgnik käis regulaarset eriarstide vastuvõtul, sh taastusravis. Kohtule on esitatud tõendid, kust nähtub, et võlgnikul onx Võlgnikule ei sobi raske füüsiline ja suure koormusega töö. Samuti ei sobi töö pikalt sundasendis istudes ja seistes, pikalt kõndides, raskeid esemeid liigutades ja käsitsedes. 2021.a aasta lõpus avas võlgnik ettevõtluskonto, et tegeleda ametikult käsitöö müügiga, mida ta oskab, kui tulenevalt tervislikust seisundist ei saa käsitöö tegemisega pikalt järjest tegeleda, seetõttu on sellest teenitav sissetulek olnud minimaalne. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
8.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
8.3.
Võlgniku sissetulekuks oli töövõimetoetus, hooldajatoetus, peretoetus ja käsitöö müügist saadav tulu. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on teinud menetluse kestel väljamakseid 600 euro ulatuses vastavalt kohtumääruses sätestatule. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
Võlgnik on pidanud võimalikuks oma mittearestitava sissetuleku arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgnik on näidanud üles tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. 4 Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). 8.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
8.5.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale
§-st 173 tulenevad kohustused. 10.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 11. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad
lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Mxxxx Sxxxxxxx tuleb
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 12.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Mxxxx Sxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Mxxxx Sxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 13.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Mxxxx Sxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Mxxxx Sxxxxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Mxxxx Sxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5 Maimu Laumets 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.