, § 252 koostoimes §-ga 269 ja § 656 lg 2 teise lause alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ei tee ise uut otsust, nagu paluti apellatsioonkaebuses. 8.
lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab kostja maakohtu otsuse osas, milles maakohus tuvastas, et korteriomand kuulub hageja lahusvara hulka ning jättis vastuhagi ühisvara jagamiseks nimetatud korteriomandi suhtes rahuldamata. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et kinnistu kuulub hageja lahusvara hulka ning jättis vastuhagi ühisvara jagamiseks nimetatud kinnistu suhtes rahuldamata. 9. Ringkonnakohus võib
alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (
Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea
kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (
lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11). 10. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on kostja menetlusõigusi asja lahendamisel oluliselt rikkunud. Kostja taotles enda vande all üle kuulamist
Maakohus rahuldas 29.09.2023 määrusega kostja taotluse (dtl 249). Maakohus edastas 30.08.2023 kostja lepingulisele esindajale kutse 30.10.2023 istungile (dtl 253–254), mille esindaja sai 31.08.2023 e-toimiku vahendusel kätte. Kostja lepinguline esindaja teatas 20.09.2023 kohtule, et ei esinda enam kostjat (dtl 259). 30.10.2023 kohtuistungi protokollist (dtl 278–286) nähtuvalt kostja kohtuistungile ei ilmunud. Maakohus märkis, et kuna kostja toonane lepinguline esindaja sai 5
§-st 252 koostoimes §-ga 269 on kohtul sarnaselt tunnistaja kohtuistungile kutsumisega ka vande all üle kuulatava poole istungile kutsumise kohustus. Maakohus 30.10.2023 kohtuistungile kostjale isiklikult kutset ei edastanud. Kui kostja ei ilmunud istungile, kus pidi toimuma tema vande all üle kuulamine, pidanuks maakohus välja selgitama kostja istungile ilmumata jätmise põhjuse ning andma talle võimaluse istungil vande all seletusi anda, lükates istungi edasi. Seda enam, et kostjal ei olnud istungi toimumise ajal lepingulist esindajat, kohtukutse oli üksnes esindajale kätte toimetatud ja kohus oli eelnevalt otsustanud kostja vande all üle kuulata. Seda tegemata jättes rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohus ei saa rikkumist kõrvaldada ka apellatsioonimenetluses, sest kostja ei ole enda vande all üle kuulamist apellatsioonkaebuses taotlenud. Kuna ringkonnakohtul ei oleks praeguses asjas võimalik teha tühistatud osas ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus
11.
lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.