KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-14000

) § 413 lg 1 alusel hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus otsustas, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

1. Hageja esitas
2. detsembril 2022 menetluskulude nimekirja, mille järgi on hageja menetluskuludeks riigilõiv 1200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1800 eurot (10 tundi tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga)). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tekkinud kuludelt tagasi arvestada. Samuti kinnitas hageja, et kõik kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega.
3. Kostja esitas
4. detsembril 2022 Harju Maakohtu
5. novembri
6. a tagaseljaotsuse peale kaja.
7. Harju Maakohus jättis
8. veebruari
9. a määrusega kostja kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. Maakohus arvas kajalt tasutud riigilõivu riigituludesse ning jättis kaja menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu
10. novembri
11. a tagaseljaotsus ja
12. veebruari
13. a määrus jõustusid
14. veebruaril
16. Hageja esitas
17. juunil 2023 kaja menetlemisega seotud menetluskulude nimekirja, mille järgi on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 270 eurot (1,5 tundi tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga)). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tekkinud kuludelt tagasi arvestada. Samuti kinnitas hageja, et kõik kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega. Esimese astme kohtu määrus
18. Harju Maakohus rahuldas
19. novembri
20. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Maakohus määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1596 eurot (käibemaksuga). 7.
21. Maakohus märkis, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1200 eurot, kuid vastavalt hageja taotlusele on maakohus hagejale
22. veebruari
23. a määrusega tagastanud enamtasutud riigilõivu 900 eurot. Seega tuleb põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks lugeda hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot (

§ 138lg 2 ja § 139 lg 1).

7.

1. Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja tunnihinda ning leidis, et arvestades vaidluse sisu, mahtu, keerukust ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja mõistlikuks ja põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta). Samuti leidis maakohus, et praegusel juhul ei ole põhjendatud kahe lepingulise esindaja kasutamine. 7.
2. Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja neile kulunud aega ning leidis, et need on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, s.o kokku 9 tunni ulatuses. Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1596 eurot (käibemaksuga, riigilõiv 300 eurot + õigusabikulud 1296 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
3. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldas. Kostja palus 2

§ 176lg 3 kohaselt menetluskulude nimekiri esitada hiljemalt 10.

novembril

1. Ka ei ole hageja menetluskulude nimekirja esitamiseks kohtule esitanud tähtaja ennistamise taotlust. Seega tulnuks maakohtul jätta hageja
2. detsembri
3. a taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks rahuldamata.
4. Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluses vaidlustada enam menetluskulude jaotust. Samuti käitub kostja hea usu põhimõtte vastaselt, proovides enda tegevusega kohtumenetlust venitada.
5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 12.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab kostja määruse osas, millega maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja ei ole maakohtu määrust rahuldamata jäetud osas vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause (koosmõjus

§ 463

lg-ga 2) alusel jõustunud osas, millega jäeti hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt rahuldamata.

1. Menetlusosalised vaidlevad määruskaebemenetluses selle üle, kas maakohus on õiguspäraselt hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates arvestanud hageja
2. detsembril 2022 esitatud menetluskulude nimekirjaga. Kostja leiab, et tulenevalt

§ 176

lg-st 3 on kõnealune menetluskulude nimekiri esitatud hilinemisega, mistõttu oleks maakohus pidanud selles osas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse jätma rahuldamata. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu, põhjendades seda alljärgnevalt. 14.

§ 176

lg 3 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramiseks

§ 413

alusel tehtavas tagaseljaotsuses ei või kohtu määratud tähtaeg hageja poolt kohtule menetluskulude nimekirja esitamiseks olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.

§ 413

näeb ette aluse tagaseljaotsuse tegemise kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral.

1. Praegusel juhul rahuldas maakohus
2. novembri
3. a kohtuistungil hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ning märkis, et menetluskulude kindlaksmääramise lahendab kohus pärast tagaseljaotsuse jõustumist. Maakohus tegi tagaseljaotsuse
4. novembril
5. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava 3

§ 177

lg 2 alusel, tuli maakohtul siiski

§ 176lg 3 järgi määrata hagejale tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et

§ 176ei näe ette erisusi eraldi määrusega menetluskulude kindlaksmääramise puhuks.

Seega tuleb menetluskulude nimekirjad esitada

§ 176

lg-te 1–4 kohaselt (

komm I

§ 176

lg-t 3 rikkudes hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks määramata, ei saa hagejale ette heita hilisemat menetluskulude nimekirja esitamist (vt ka RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-110-16, p 18). Seejuures ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette menetluskulude nimekirja hilisema esitamise tagajärjeks nende välja mõistmata jätmist põhjusel, et nimekiri on esitatud hilinemisega (vt RKTKo 07.09.2016, 3-2-1-60-16, p-d 13 ja 14). Täiendavalt märgib kolleegium, et kuivõrd maakohus ei olnud hageja kulunimekirja esitamise ajaks (9. detsember 2022) veel teinud otsustust kulude rahalise kindlaksmääramise kohta, siis ei põhjustanud vastav avaldus asja lahendamise viibimist. Veelgi enam, menetlus jätkus, sest kostja esitas tagaseljaotsuse peale 26. detsembril 2022 kaja, mille maakohus lahendas 9. veebruari 2023. a määrusega. Järelikult puudub põhjus jätta kõnealune avaldus ka

§ 331lg 1 alusel menetlemata.

Seega on maakohus kolleegiumi hinnangul õiguspäraselt hageja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrates arvestanud hageja

1. detsembri
2. a menetluskulude nimekirjaga.
3. Kostja ei ole määruskaebuses esitanud väiteid seonduvalt hageja
4. juunil 2023 esitatud menetluskulude nimekirjaga (kaja menetlemisega seotud hageja menetluskulud) ega vaidlustanud ka hageja menetluskulude koosseisu, sh hageja lepingulise esindaja toiminguid ja neile kulunud aega. Kolleegium märgib siiski, et maakohus on asjakohaselt hinnanud hageja menetluskulusid ning ka

§ 175

lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes hageja lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu diskretsiooniotsuse ümberhindamiseks. 18. Kostja on palunud määruskaebuse taotluse p-s 1.2 jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kuna määruskaebuses puuduvad põhjendused menetluskulude jaotuse osas, mõistab kolleegium seda taotlust kui taotlust jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud hageja kanda. Pealegi ei saa kostja niikuinii praeguses menetlusetapis enam menetluskulude jaotust vaidlustada, sest kohtulahendid, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati, on jõustunud. Ka hageja on esitanud taotluse menetluskulude jaotuse osas, paludes jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus märgib, et

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega, rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. 19. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4