Obsah (16)

§ 113§ 101§ 9§ 16§ 76§ 271§ 37§ 162§ 42§ 158§ 3§ 170§ 20§ 108§ 159§ 160

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-144203 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi AS Ühisteenused hagi A. M.i vastu võ

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras.

1. Jätta läbivaatamata AS Ühisteenused hagi leppetrahvist nr 0258007106 tuleneva põhi- ja kõrvalnõuete osas.
2. %) Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele (64% : 36 1 5.1 Välja mõista A. M.ilt AS Ühisteenused kasuks hageja menetluskulude katteks 332 (kolmsada kolmkümmend kaks) eurot 80 senti. 5.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses EDASIKAEBAMISE KORD Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. AS Ühisteenused esitas 02.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. M.i vastu võla nõudes. Kohus tegi 03.11.2023 A. M.ile makseettepaneku, millele viimane esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 13.11.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning avaldaja nõue võlgniku vastu anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.11.2023.a. määrusega jättis Viru Maakohus hagi käiguta ja andis AS-le Ühisteenused tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – põhjendatud hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.
2. AS Ühisteenused palub hagiavalduses A. M.ilt välja mõista hageja kasuks kokku 358,93 eurot (millest põhivõlg on 180 eurot, viivis 28,93 eurot ja sissenõudmiskulu 150 eurot) ja lisanduva viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.1 Hagiavalduse kohaselt parkis A. M. korduvalt sõiduautot AS Ühisteenused poolt parkimist opereeritavas eraparklas, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mille eest on talle esitatud leppetrahvinõuded kokku 180 eurot eest 2 Leppetrahvi nõude nr Kuupäev Parkla Auto reg. nr Leppetrahvi põhjus Nõue (EUR) 1018000131 8.02.2021 Tallinna mnt 13 XXX Parkimistasu maksmata 35 0258007106 14.01.2022 Tallinna mnt 13 XXX Parkimistasu maksmata 35 0258007382 11.03.2022 Tallinna mnt 13 XXX Parkimistasu maksmata 35 0258007478 5.04.2022 Tallinna mnt 13 XXX Parkimistasu maksmata 35 1040000239 9.04.2023 Tallinna mnt 13 XXX Parkimistasu maksmata 40 AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi nõuded kokku 180 eurot, mis kostja on avaldajale jätnud tasumata. Leppetrahvi esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole vaiet hagejale leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud. AS Ühisteenused volitas 22.03.2022. a end esindama kohtulikus menetluses OÜ-d Julianus Inkasso, edasivolitamise õigusega. OÜ Julianus Inkasso andis edasivolituse OÜ-le Julianuse Õigusbüroo. 2.2 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni

§ 113

lg 1 teises lause sätestatud määras: Leppetrahvi nr Arve (EUR) summa Arvestusperiood Viivis (EUR) 1018000131 35 24.02.2021-29.11.2023 8,76 0258007106 35 30.01.2022-29.11.2023 6,15 0258007382 35 27.03.2022-29.11.2023 5,72 0258007478 35 21.04.2022-29.11.2023 5,53 1040000239 40 25.04.2023-29.11.2023 2,77 Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid 28,93 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude (180 euro) tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.3 Vastavalt

§-le 113² lg 2 p 1 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 3 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Iga leppetrahvi (so 1018000131, 0258007106, 0258007382, 0258007478, 1040000239) nõude sissenõudmiskulu on 30 eurot: esimene võlateatis maksumusega 15 eurot; kaks järgnevat võlateatist maksumusega 5 eurot; ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (mis sisaldavad: päringu tegemine Transpordiametile; nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu; kontaktandmete otsingu ja päringu kulu; võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulu; võlanõude avaldamisega tehtud kulu). Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 150 eurot.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise ette, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 16

lg 1 kohaselt peab olema pakkumus ehk ofert piisavalt määratletud ja väljenduma pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõutumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (Parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit parkla sissesõiduteel on võimalik pidada parklaoperaatori poolseks pakkumuseks, samuti on sellel ära toodud sõlmitava lepingu tingimused ammendaval kujul, s.t pakkumus sisaldab juba lepingu täisteksti, mida oferent enam ei muuda).

§ 76

lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. 3. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu. Hageja selgitab, et

§ 271

mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja parkis korduvalt sõiduautot hageja poolt parkimist opereeritavas parklates.

§ 37

lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja on tõendanud, et tingimused olid parklasse sisenemisel olemas ning need on saanud lepingu osaks. Kostjale kuuluv auto sisenes parklasse hageja poolt reguleeritud parkimisalasse, kus kostja pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasus hoolsuskohustus kontrollida, kas võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides tuleb tasuda selle eest üüri või veenduma, et tasuta parkimise korral on nähtaval kohal luba/parkimiskell. Hageja esitab tõendina pildi Tallinna mnt 13 parklatingimustest. Riigikohus on oma lahendi punktis 2-17-117146 p 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Leppetrahvi esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole vaiet hagejale leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga leppetrahvi nõude vähendamisest

§ 162lg 1 alusel.

Leppetrahv on lepingut rikkunud lepingupoole (antud juhul sõidukijuhi) kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele (eramaa omanik või parkimiskorraldaja) lepingus määratud rahasumma. See tähendab, et rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parkimistingimusi, võib parkimiskorraldaja nõuda sõidukijuhilt leppetrahvi tasumist. Leppetrahvil on kaks funktsiooni: survefunktsioon, mille eesmärgiks on tagada kohustuse täitmine ning kahju hüvitamise funktsioon. Käesolevas asjas ei ole leppetrahvi hoiatus kostjat ilmselgelt mõjutanud parkimisel parkimistingimusi jälgima ja selle eest korrektselt tasuma. Kostja on korduvalt ja teadlikult 4 ikka ja jälle parkimistingimusi eiranud, seega puudub hageja seisukohalt lähtudes alus leppetrahvi vähendamiseks. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Hageja on määranud leppetrahvi summaks 40 eurot, mis ei ületa kokkulepitud leppetrahvi summat. Parkimistingimuste kohase tasu maksmata jätmisega eiras kostja parkimislepingut ja selle lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest trahvi ettenägemine ei ole tühine tüüptingimus. Kokkulepe, mille kohaselt peab kostja tasuma hagejale parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi kuni 57 eurot, ei ole tühine tüüptingimus

§ 42lg 3 p 5 alusel, kuna leppetrahvi summat ei saa pidada ebamõistlikult suureks.

Võrreldes Tallinna mnt 13 parkimistasu ühe päeva kohta on 3 eurot ja tund 0,60 eurot siis leppetrahv 35-40 eurot ei ole ebamõistlik. Hageja rõhutab, et Tallinna Ringkonnakohus oma 28.06.2017 lahendis tsiviilasjas 2-16-116867 punktis 33 leidnud: Kokkulepe, mille kohaselt peab hageja tasuma kostjale parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi kuni 57 eurot, ei ole tühine tüüptingimus, kuna leppetrahvi summat ei saa pidada ebamõistlikult suureks võrreldes päeva parkimistasuga kuus eurot päevas (

§ 42lg 3 p 5).

Kostja väidab, et sissenõudmiskulud ja leppetrahv on seega oma olemuselt samasugused õiguskaitsevahendid.

§ 158

lg 1 põhimõtte kohaselt on leppetrahv mõeldud muu hulgas kokkuleppe rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise funktsiooni täitmiseks. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga ja vaidleb sellele vastu. Hagejal on õigus nõuda samaaegselt nii leppetrahvi kui ka sissenõudmiskulude hüvitamist. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib leppetrahviga tasumisega viivitamisel nõuda ka viivist (Riigikohtu 15.10.2008.a lahend ts 3-2-1-69-08 p 24). Olukorras, kus võlausaldajal on õigus nõuda viivist on võlausaldjal õigus nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist, rahalise kohustuse rikkumise korral. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana väljavõte kostjale saadetud tasulistest meeldetuletuskirjadest (vt hagi lisa 13). Käesoleval juhul kohaldatakse kirjade kätte saamisel TsÜS § 70, mille järgi loetakse kiri kättesaaduks ajal, mis on tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud. Hageja on saatnud kirjad e-posti teel kostja toimivale e-posti aadressile, millelt on kostja hagejaga ise ka suhelnud. Seega on ilmselgelt kostja ka nimetatud teated kätte saanud. II KOSTJA VASTUVÄITED 4. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata / alternatiivselt leppetrahvide summat vähendada. 5.

§ 158

lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja esitab nõude, mis on seotud tasulises parkimistsoonis sõiduki parkimisega ilma parkimistasu tasumiseta. Antud tsoonis (З73) kehtivad järgmised tasud: esimesed 2 tundi on tasuta, ühe tunni hind on 0,6 eurot, 24 tunni on 3 eurot ja kuutasu on 30 eurot. Kostja leiab, et määratud leppetrahvide summad on ebamääraselt suured võrreldes väidetavalt rikutud kohustusega. Ehk juhul, kui kostja on kohustatud tasuma parkimistasu ja tema sõiduk nt. seisaks parkimisalal 24 tundi jooksul, siis on rikutud kohustuse maksumus 3 eurot. Parkimisleping võib olla tüüptingimustega leping.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. 5 Lähtudes sellest isegi kui hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping, siis parkimistasu suurusega arvestades on määratud leppetrahv ebamõistlikult suur võrreldes võimaliku hageja kahjuga. Kostja leiab, et parkimisleping on tühine leppetrahvi suuruse osas. Juhul kui kohus leiab, et kokkulepe leppetrahvi suuruse kohta ei ole tühine, siis leppetrahvi summa kulub vähendamisele. Hageja põhinõue on 180 eurot. Arvestades sellega, et kuutasu suurus on 30 eurot, siis 180 eurot on tasu sõiduki parkimise eest poolaasta jooksul. Seega leppetrahvi suurus on ebamõistlik. Hageja määrab sissenõudmise kulude suuruseks 150 eurot. Iga leppetrahvi sissenõudmise kulude suuruseks määratakse 30 eurot mis võõrdub leppetrahvi suurusele. Hageja ei esita mitte üski tõendit selle kohta, et iga konkreetse kulu oli tehtud seoses iga konkreetse leppetrahvi väljanõudmisega. Kostja seisukohal sissenõudmise kulude summa on ilmselgelt põhjendamatu. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (

) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt

§ 3

võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. 8. AS Ühisteenused hagiavalduse kohaselt parkis kostja A. M. korduvalt AS Ühisteenused opereeritavas parklas Narvas, Tallinna mnt 13 parkimistingimusi rikkudes, mille eest vormistati leppetrahvinõuded (nr 1018000131, 0258007106, 0258007382, 0258007478 ja 1040000239, dtl 45-54). Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud parkimisleping parkimiskoha kasutamiseks tingimustel, mis olid nähtavad parkla sissesõidu juures ja millele järgnes parkija kohustus parkimistingimuste rikkumise korral tasuda leppetrahvi. Riigikohus on märkinud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

§ 271mõttes.

Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-77-16 p 18). Hageja esitab seega kostja (üürniku) vastu parkimislepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi ja

§ 1131 lg 1 tuleneva sissenõudmiskulude hüvitamise nõude.

1. Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 23.03.2016 lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahend 3-2-1-68-16 (p 31). Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 1-3, sh viivistasu/leppetrahvi tasumise kohustus LS § 188 lg 2). Enamasti on sõiduki juhiks sõiduki omanik või vastutav kasutaja, aga isegi kui see nii ei ole, kehtib eraparklates sõiduki omaniku või vastutava kasutaja vastutuse eeldus. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-68-16 märkinud, et sõiduki juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on sõiduki omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ning on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud esitada selle kohta tõendeid parkla haldajal. 6 Seetõttu tuleb sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks lugeda sõiduki omanik või vastutav kasutaja kui ta ei tõenda, et sõidukit juhtis sel ajahetkel muu isik. Leppetrahv nr 1018000131 08.02.2021.a. on tehtud sõiduki reg.nr XXX parkimise eest, nr 0258007106 14.01.2022 sõiduki reg. nr XXX parkimise eest ja 0258007382 11.03.2022, 0258007478 05.04.2022 ja 1040000239 09.04.2023 sõiduki reg.nr XXX parkimise eest. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega on tõendatud, et Toyota Corolla reg. nr XXX omanik on AS SEB Liising, vastutav kasutaja A. M. (dtl 115). Sõiduauto Toyota Corolla reg.nr XXX omanik on Swedbank Liising AS, vastutav kasutaja I. K.ja kasutaja M. K. (dtl 117). Iseenesest ei ole hageja tõendanud, millistest andmetest tulenevalt on leppetrahvi nõue esitatud kostja vastu, samas ei ole ka kostja vastu vaielnud, et sõidukit kasutas ja parkis tema. Seega loeb kohus hagis toodud faktiväited selles osas kostja poolt omaksvõetuks. Sõiduauto Toyota Corolla reg. nr XXX on 08.03.2022 registrist kustutatud kui riigist väljaviidud sõiduk (dtl 118), mistõttu ei ole võimalik kohtul kohtrollida, kes oli sõiduki omanik ja/või vastutav kasutaja 08.02.2021.a. (parkimistrahvi tegemise ajal), kuid kuivõrd kostja ei ole vastu vaielnud, et sõidukit kasutas ja parkis tema, loeb kohus ka selles osas hageja esitatu kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt lasus kostjal võimaliku parkimislepingu rikkumisega kaasnev vastutus.
2. Hagiavalduse kohaselt volitas AS Ühisteenused 22.03.2022.a võlgnikelt võla sissenõudmisel end kohtuvälises ja kohtumenetluses esindama Julianus Inkasso OÜ-d ning viimane omakorda edasivolitusega Julianus Õigusbüroo OÜ-d (dtl 56-58). Hageja on hagiavalduse lisana esitanud 01.06.2022.a. võlateate (dtl 70), milles Julianus Inkasso OÜ teavitab kostjat, et …… (isik märkimata) on 05.01.2022 loovutanud kostja leppetrahvi loovutamise lepinguga OÜ-le Aktiva Finants. Teatise kohaselt sõlmis 5.01.2022.a. võlausaldaja nõudeõiguste loovutamise lepingu, mille alusel loovutas kõik leppetrahvist nr. 0258007106 tulenevad nõuded A. M. vastu, koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega, samuti kõigi tagatistega ning muude õigustega, Aktiva Finants OÜ-le (reg.kood: 10746479). Samas märgitakse, et Ühisteenused AS (esialgne võlausaldaja) leppetrahvi nõude tähtajaks tasumata jätmise tõttu, on Julianus Inkasso OÜ menetluses kostja omanduses olnud sõiduki parkimistrahv nr.
3. Kohtule jääb arusaamatuks, kas viidatud teatises on eksitud nõude loovutamise kuupäevas (kohus juhib tähelepanu, et leppetrahv 0258007106 tehti 14.01.2022, seega väidetava loovutamise ajaks ei olnud leppetrahvi veel tehtud). Teates teavitatakse võlgnikku aga nõude loovutamisest ning

§ 170

sätestatut arvestades (kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv), loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud. Seega ei ole hageja tõendanud esmalt, mille alusel nõuab Julianuse inkasso OÜ-le Aktiva Finants loovutatud leppetrahvinõude täitmist, teiseks tõendamata on ka see, mille alusel nõuab AS Ühisteenused loovutatud leppetrahvi nr 0258007106 ja selle kõrvalnõudeid kohtumenetluses (nt puuduvad tõendid selle kohta et nõue oleks tagasi loovutatud). Kuivõrd leppetrahvi nr 0258007106 (ja selle kõrvalnõuete) osas ei ole hageja tõendanud oma nõudeõigust, jätab kohus selles osas hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata. 11. Poolte vahel oli sõlmitud üürileping / parkimisleping, millega hageja (üürileandja) võimaldas parkimist vajava auto juhil (kostja/üürnikul) kasutada tasu eest parkimisala. AS Ühisteenused Tallinna mnt 13 parkla sissesõidu juurde oli paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele (dtl 110). Tüüptingimustes on parkimiskorraldaja avaldanud oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib. 7 Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Seega tegi AS Ühisteenused pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimiseks parklasse (

§ 16lg 1).

Sõiduki kasutaja parkides sõiduki aga omakorda andis sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks (

§ 20lg 1).

Järelikult oli poolte vahel leping sõlmitud (

§ 9lg 1).

Sõiduki(te) parkimine parklas on tõendatud esitatud fotodega (dtl 46, 50, 52, 54, 110). Tüüptingimustes esitatud kokkulepe võib vastata leppetrahvi kokkuleppele

§ 158

lg 1 mõttes ja selle nõude alus saaks olla

§ 108lg 1.

Iseenesest ei keela seadus ka rahalise kohustuse rikkumise puhuks leppetrahvi kokku leppida. Samuti eeldatakse

§ 159

lg 1 järgi, et leppetrahv on lepitud kokku selliselt, et see ei välista leppetrahviga tagatud kohustuse täitmise nõuet, st parkimistasu maksmise nõuet. Küll peavad leppetrahvi nõudmiseks olema täidetud seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (

§ 160

), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (

§ 159lg 2).

Hageja esitatud fotodelt on näha, et leppetrahvikviitung asetati sõiduki kojameeste vahele 08.02.2021 (dtl 46), 11.03.2022 (dtl 50), 05.04.2022 (dtl 52), 09.04.2023 (dtl 54). Riigikohus on märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt Riigikohtu 06.12.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 2-15-3430). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTsKO 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). 12. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta on leppetrahvi nõude kohaselt täitnud või tal puudub kohustus seda täita. Kostja ei ole vastu vaielnud ka sellele, et leppetrahvinõue on tasumata. Kuivõrd kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et parkimistingimuste rikkumise eest oleks vastutav mõni muu isik, on kostja sõiduki kasutajana rikkunud pooltevahelist üüri/parkimislepingut (

76 lg 1, § 100), mis annab võlausaldajale võimaluse kasutada õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud kostja vastu (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist,

§ 101lg 1 p 1, § 108 lg 1).

Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise eest kokku 145 eurot: leppetrahvi nr 1018000131 alusel 35 eurot leppetrahvi nr 0258007382 alusel 35 eurot leppetrahvi nr 0258007478 alusel 35 eurot leppetrahvi nr 1040000239 alusel 40 eurot 13. Kostja on seisukohal, et parkimisleping on tühine leppetrahvi suuruse osas. Kostja leiab, et määratud leppetrahvide summad on ebamääraselt suured võrreldes väidetavalt rikutud kohustusega.

§ 42

lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. 8 Kohus kostjaga ei nõustu.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu tüüptingimus ebamõistlikult kahjustav ka siis, kui sellega nähakse ette, et lepingupool peab kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Tingimuste kohase tasu maksmata jätmisega eiras kostja parkimislepingut ja selle lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest trahvi ettenägemine ei ole tühine tüüptingimus. Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, mille kohaselt peaks leppetrahvi vähendama

§ 162

g 1 alusel.

§ 162lg 1 kohaselt võib leppetrahvi vähendamist nõuda kui see on ebamõistlikult suur.

Leppetrahvi suuruse ebamõistlikkust tuleb hinnata lähtuvalt sellest, milline on konkreetses lepingus leppetrahvi funktsioon, kas eelkõige kompenseerida kahju või sanktsioneerida rikkumist. Kui leppetrahvi funktsioon on eelkõige sanktsioneerida rikkumist, tuleb arvestada rikkumise raskust, poolte majanduslikku seisundit, huvi täitmise vastu jms. Parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi nõude eesmärk on sanktsioneerida rikkumist, sh ära hoida järgnevad rikkumised. Kostja tugineb leppetrahvi vähendamise taotluses asjaolule, et leppetrahvi suurus ületab kordades põhikohustust, ehk kui ööpäevas tuleb tasuda parkimise eest nimetatud parklas 3 eurot, siis leppetrahv 35-40 eurot on ebamõistlikult suur. Kohus sellega ei nõustu. Parkija huvi on parkida turvaliselt oma sõiduk, eraparkla omaniku õigustatud huvi on saada tasu (üüri) parkimisala kasutamise võimaldamise eest. Arvestades parkimistingimustes toodud parkimise hinda, on parkijal alati võimalus täita parkimistingimused, vältimaks parkimistasu mitmekordses määras leppetrahvi nõuet. Määrates parkimistasuga võrdse leppetrahvi suuruse või ebaoluliselt suurema määra võrreldes parkimistasuga, ei motiveeri see sõidukijuhti parkimistingimusi täitma ja nende rikkumisest hoiduma. Leppetrahvi nõue 35-40 ei koorma kostjat ebamõistlikult. Kohus arvestab seejuures ka asjaolu, et kõik leppetrahvid käesoleval juhul on määratud ühes ja samas parklas parkimise eest, kus parkimistingimused olid kostjale teada, sh leppetrahvi suurus nende rikkumise eest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kokkulepe, mille kohaselt peab kostja peab tasuma hagejale parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi 35-40 eurot, ei ole tühine tüüptingimus kuna leppetrahvi nõuet ei saa pidada ebamõistlikult suureks võrreldes (

§ 42

lg 3 p 5) ega ole põhjendatud ka leppetrahvi vähendamine

§ 162lg 1 alusel.

14. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud suuruses, erinevalt

§ 113lg-s 6 sätestatud intressilt viivise arvestamise keelust.

Lähtudes

§ 113

lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega võib hageja leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist (Riigikohtu 15.10.2008.a lahend ts 3-2-1-69-08 p 24). Hageja on arvestanud viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni

§ 113

lg 1 teises lause sätestatud määras (dtl 60-64): Kohus jättis läbi vaatamata hageja leppetrahvi nr 0258007106 nõude, seega jääb läbivaatamata kohustuse täitmata jätmisest tulenev viivise nõue. Põhjendatud on leppetrahvi nr 1018000131, 0258007382, 0258007478, 1040000239 viivise nõue kokku 22, 78 eurot TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult 9 mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldas põhinõude osaliselt (summas 145 eurot), seega mõistab Ts

MS § 367 alusel välja viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so alates 30.11.2023 kuni põhinõude tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

15. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskuluse hüvitamist

§ 1131 lg 1 alusel.

15.1 Viidatud sätte kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses kohtuväliselt võla nõudmisega ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustust kohaselt täitnud ja võlausaldaja teeb toiminguid oma võla maksmapanekuks. Vastavalt

§-le 113² lg 2 p 1 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt on iga leppetrahvi (so 1018000131, 0258007106, 0258007382, 0258007478, 1040000239) nõude sissenõudmiskulu 30 eurot: - esimene võlateatis maksumusega 15 eurot; kaks järgnevat võlateatist maksumusega 5 eurot; ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (mis sisaldavad päringuid Transpordiametile; nõude andmete töötlemist ja kontrollimist; kontaktandmete otsinguid ja päringuid, võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulu; võlanõude avaldamisega tehtud kulu). Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on kokku 150 eurot. 15.2 Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulu nõue põhjendatud osaliselt. Hageja on arvestanud iga leppetrahvi tasuliste kirjadele lisaks 5 eurot nn muude makseviivitusega tekkinud kulu. Kohus on seisukohal, et nn muu makseviivitusega tekkinud kulu on põhjendatud 5 euro ulatuses kõigi leppetrahvide kohta. Hageja on esitanud väljavõtte võla sissenõudmisega seotud toimingute kohta (dtl 111-112). Väljavõte hõlmab toiminguid ajavahemikul mai 2023 - november 2023 (leppetrahvid tehti 2021,

1. ja 2023.a) ning väljavõttest ei ole võimalik eristada kas ja milliste leppetrahvide osas toimingud on tehtud, mistõttu loeb kohus et toimingud on tehtud kõigi leppetrahvide sissenõudmiseks (telefonikõned, SMS-id). 15.3 Hageja on esitanud hagiavalduse lisana väljavõtte kostja e-posti aadressidele saadetud tasulistest meeldetuletuskirjadest (dtl 65 jj). Riigikohus on märkinud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellisel juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-kirja adressaadi serverisse. Kui tahteavaldus (teade) on jõudnud adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi adressaadile üle ka avaldatu sisust teadasaamise risk 09.11.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-19-14714 p 11.2). Seega on tõendatud nii meeldetuletuskirjade saatmine kui kostja võimalus nendega tutvuda. 10 15.3.1 Leppetrahvi 1018000131 kohta on saatnud hageja meeldetuletused/võlateated 01.06.2022, 11.08.2022, 06.09.2022 (dtl 65-68) Kui 01.06.2022 ja 11.08.2022 saadetud võlateadetel on viide nõude alusdokumendile olemas (leppetrahv 1018000131), siis 06.09.2022 saadetud võlateatel puudub viide nõude alusdokumendile (dtl 68). Samal kuupäeval on kostjale saadetud veel teisi võlateateid (vt dtl 73-75, 79-80), millel ühelgi pole viidet nõude alusdokumendile. On küll märgitud võlanõude viitenumber, kuid kohtu hinnangul ei ole võimalik teate saajal eristada, millise kohustuse täitmist, millise teatega nõutakse. Arvestades, et tegemist on nn tasuliste kirjadega, tuleb inkassofirmal ka kiri vormistada selliselt, et oleks võimalik üheselt eristada millise nõude tasumise kohustuse täitmist millise meeldetuletuskirjaga nõutakse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud leppetrahvi 1018000131 osas 01.06.2022 ja 11.08.2022.a. meeldetuletuskirja osas ehk 20 eurot. 15.3.2 Leppetrahvi nr 0258007106 nõue koos kõrvalnõuetega jääb läbivaatamata, seega jääb läbivaatamata ka sissenõudmiskulu nõue. 15.3.3 Leppetrahvi nr 0258007382 nõude tasumiseks on saadetud e-kirjad (dtl 76-80) 01.06.2022, 28.06.2022 ja 06.09.
2. Viide nõude alusdokumendile on neist vaid 01.06.2022 saadetud kirjal (dtl 76-77). 28.06.2022 ja 06.09.2022 kirjal on viide ainuüksi võlanõude viitenumbrile. Kohus loeb põhjendatuks sissenõudmiskulu 01.06.2022 kirja osas ehk summas 15 eurot. 15.3.4 Hagiavalduse kohaselt on leppetrahvi 0258007478 sissenõudmiseks saadetud kostjale ekirjad 26.06.2023, 24.07.2023 ja 18.09.2023 (dtl 81-85). Ühelgi neist ei ole viidet nõude alusdokumendile, millist leppetrahvi sisse nõutakse. Viide on võlanõude viitenumbrile, kuid ainuüksi võlanõude viitenumber ei anna võlgnikule selgust, millist nõuet tuleb täita, samuti ei tõenda see kohtule millise nõude tasumiseks meeldetuletus/võlanõue on saadetud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nimetatud kirjade kulu ei ole põhjendatud. 15.3.5 Leppetrahvi nr 1040000239 tasumiseks on hageja hagiavalduse kohaselt saatnud ekirjad/meeldetuletused 26.06.2023, 13.07.2023 ja 01.08.2023 (dtl 86-91). Viide nõude alusdokumendile on 26.06.2023 ja 13.07.2023 kirjal (dtl 86-87, 87-88). Seega on nõue põhjendatud 20 eurot (15+5). 15.4 Kohus on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulu nõue on põhjendatud osaliselt - 55 eurot kirjade saatmise kulu + 5 eurot muud kulud kokku 60 eurot.
3. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt, ning kohus rahuldab hagi osaliselt. Arvestades hagihinda, menetles kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
4. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi. 11 Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 64% ulatuses, jäävad 64% hageja menetluskuludest kostja kanda.
5. Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 140 eurot ja esinduskulu (õigusabikulu) 696 eurot arvestusega esindaja 4 töötundi x 169 eurot tunnihind + 20 eurot maksekäsu kirimenetluse kulu. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu hüvitamise taotluse põhjendatud osaliselt. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et hageja on esitanud 2 menetlusdokumenti, mille sisu osaliselt kattub, loeb kohus põhjendatud ajakuluks 3 töötundi. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud ka hageja esindaja töötunni hind. Hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaat, kelle erialane ettevalmistus ja pädevus õigustab kõrge(ma)t töötunni hinda. Kohus arvestab seejuures nii vaidluse asjaolusid, asja mahukust ja keerukust (tavapärase mahu ja keerukusega), kui ka hagihinda ja loeb põhjendatuks töötunni hinna 120 eurot, esinduskulu seega 3 x 120 ehk 360 eurot. Põhjendatud menetluskulu kokku 360 + 140 + 20 eurot = 520 eurot. Kostja kanda jääb 64 % hageja menetluskuludest ehk 332,80 eurot. Kostja menetluskulu nimekirja pole esitanud, mistõttu loeb kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
6. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras vastavalt Ts

MS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 12