Kohus juhtis tähelepanu, et tõendamata jätmise korral eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (Riigikohtu 3. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p-d 16, 17). Riigikohus on selgitanud, et
lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
lg 3 näeb ette, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool 2 seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka
lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (
Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti
lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (Riigikohtu
lg 4), võttes samal ajal arvesse
Esmalt märgib kohus, et võlatunnistuse on ette valmistanud hageja ning puudub alus kahelda, et maksekokkulepe ja võlatunnistus on tüüptingimustega leping
Hageja poolelt on lepingu koostanud võlgade sissenõudmisega tegelev ning vastava eriala kogemusega õigusteadmistega spetsialist. Kostja puhul tuleb eeldada, et tegemist on tavalise mõistliku isikuga, kes on jäänud oma kohustuste tasumisega hätta, kes on sundolukorras ning kellel valdkonna õigusteadmised puuduvad. Hageja selgituste kohaselt sõlmitakse võlatunnistus hageja veebilehel iseteeninduses, kus kostjal on mitu alternatiivset võimalust - tasuda võlanõue täies ulatuses ühekordse maksega, võtta ühendust võlausaldajaga, sõlmida kokkuleppeid jne. Kohus täpsustab, tuginedes sama hageja selgitustele sama protseduuri kohta teises tsiviilasjas (nr 2-22-127307), et võlgnikule on antud valida: „maksan“, „sõlmin kokkuleppe“, „võtan ühendust“, „arvuta võla suurus täitemenetluses“. Kohtu hinnangul sai kostjaga sarnane mõistlik isik kokkulepet sõlmides seega olukorrast aru saada selliselt, et kokku lepitakse olemasoleva kohustuse täitmise viisis, eelkõige ajagraafikus, mitte ei lepita kokku uut iseseisvat kohustust. Seejuures hageja pidi oma õigusteadmistest tulenevalt teadma, et kostja tegi tehingu oma erakorralisest vajadusest tingituna ning seetõttu oli iseseisva nõudealuse loomine ning sellega võimalikest tarbijat kaitsvatest vastuväidetest loobumine eelduslikult heade kommetega vastuolus ning tehing seetõttu tühine (TsÜS § 86 lg 2 p 1). Kostjaga sarnane mõistlik isik ei saanud kokkulepet sõlmides tõlgendada kokkulepet nii, et sundolukorras tehtud tehinguga saab loobuda tarbija kaitseks seaduses imperatiivselt ettenähtud vastuväidetest ning pöörata ümber seadusega tarbija kaitseks sätestatud tõendamiskoormise. Samuti ei saa tüüptingimustel ja seetõttu selles osas läbi rääkimata lepingu põhjal õigusteadmisteta isik tõlgendada vastavat lepingut viisil, et tema senise kohustuse kõrvale luuakse uus abstraktne kohustus. Hageja eesmärgiks saab lugeda kostjalt võlgnevuse kättesaamist hagejale soodsaimal viisil. Kostja eesmärgiks saab lugeda eelkõige maksegraafiku sõlmimist, et maksta võlga enda rahaliste võimalustega arvestaval viisil ja ajal; samuti on kostja huviks, et võlg ei suureneks ning hageja ei pöörduks tema vastu kohtusse ega kasutaks muid õiguskaitsevahendeid. Eelnevast tulenevalt ühtivad poolte eesmärgid osas, kus kostjal võimaldatakse võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel. Poolte ühiseks eesmärgiks ei saa aga lugeda tunnistatava võlgnevuse kõrvale uue iseseisva kohustuse tekitamist. Seejuures on tähtis, et kostja oli lepingu sõlmimisel sundolukorras. Kostjal oli küll võimalus jätta leping sõlmimata, kuid selle tagajärjeks oleks olnud hageja õigus nõuda võlgnevuse kohest täitmist, seejuures kohtu kaudu ning täiendavate kuludega. Kostjal ei olnud seejuures võimalik kujundada lepingutingimusi muus osas kui ainult maksegraafiku pikkuses. Kohtule ei nähtu, et pooltel oleks olnud ühine abstraktse kohustuse loomise tahe, samuti ei saaks kohtu hinnangul lepingust niimoodi aru lepingupooltega sarnane mõistlik isik. Kõnekas on ka asjaolu, et hageja nõuab viivist alates kokkuleppe sõlmimise päevast. Hageja esindajale, õigusteadmistega spetsialistile on teada, et viivist saab küsida rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Selles kontekstis ei ole jälgitav mõttekäik, mille kohaselt konstitutiivse võlatunnistusega kokku lepitud võla eest tuleb viivist maksta alates kokkuleppe sõlmimise päevast. Vastuoluline on 3 võlatunnistuses märgitu, mille kohaselt (konstitutiivne) võlatunnistus ei katkesta viivise arvestust põhivõla jäägilt. Seega hoolimata sellest, et võlatunnistuses on märgitud, et see on konstitutiivne, ei tuvasta kohus, et poolte tegelik ühine tahe oli suunatud konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimisele. Kohtu hinnangul tuleb poolte vahel sõlmitud võlatunnistus lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks. 6. Hageja on esile toonud, et pooled sõlmisid kokkuleppe, millega kostja nõustus looma iseseisva kohustuse ja kostja kaotas õiguse esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida kostja võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest. Kohus asub seisukohale, et tüüptingimustega lepinguna vormistatud deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärk on välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni kohaldumist, on käsitletav
Vaidlusaluste võlatunnistustega on võlausaldaja ühemõtteliselt soovinud välistada tarbijakrediidilepingute regulatsiooni kohaldamise võlasuhetele, mis algselt tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Asjaolu, et kostja ja võlausaldaja vahelised suhted tulenesid tarbijakrediidilepingutest, nähtub ka hagiavaldusest. Hageja on märkinud iga võlatunnistuse kohta, et kostja on sellega tunnistanud võlgnevust, mis muu hulgas sisaldab intressi. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahelistele õigussuhetele kohaldub tarbijakrediidilepingu regulatsioon, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus. Kokkuvõttes oli kostjaga sõlmitud võlatunnistuste eesmärk kalduda kõrvale tarbijakrediidilepingutele kohalduvast õiguslikust regulatsioonist. Kohtu hinnangul ei ole sellised lepingud kooskõlas kehtiva õigusega ja on seega
(Riigikohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.