Hagi alus ja kohtu selgitused
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja Swedbank AS vahel 21.09.2021 sõlmitud laenulepingust nr 21-059108-AL ning 19.10.2021 sõlmitud väikelaenulepingust nr 21-065440-VL tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt 2 kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingutest. Hagiavalduse kohaselt teostas esialgne laenuandja enne hagi aluseks olnud lepingute sõlmimist laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja hindas laenusaaja krediidivõimelisust laenutaotluste (dtl 39-40, 62-63), kliendi Swedbanki konto väljavõtte ning telefoninõustamise alusel. Esialgne laenuandja tuvastas, et lepingu nr 21-059108AL alusel antud laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole sissetulek tööandajalt B OÜ ja keskmine töötasu suurus oli 1200 eurot. Laenuandja tuvastas, et igakuised kohustused väljaspool Swedbanki enne kõnealuse lepingu sõlmimist puudusid ning igakuine kohustus Swedbanki ees enne kõnealuse lepingu sõlmimist oli autolaenu kohustus kuumaksega 317,13 eurot. Uue lepingu 21-059108-AL kuumakse oli 157,17 eurot. Lepingust tulenev igakuine makse ja igakuised muud krediidikohustused moodustasid ca 39,5% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest. Samuti tuvastas esialgne laenuandja, et lepingu nr 21-065440-VL alusel antud laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole sissetulek tööandajalt B OÜ, keskmine töötasu suurus oli 1233 eurot, igakuised kohustused väljaspool Swedbanki enne kõnealuse lepingu sõlmimist puudusid. Igakuised kohustused Swedbanki ees enne lepingu nr 21-065440-VL sõlmimist oli autolaenude kohustused kuumaksetega 474,30 eurot. Uue lepingu 21-065440-VL kuumakse 93,75 eurot, seega lepingust tulenev igakuine makse ja igakuised muud krediidikohustused moodustasid ca 46,1% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest. Creditinfo maksehäired krediitide väljastamise ajal puudusid. Esialgne laenuandja kinnitas, et teostas kliendi krediidivõimelisuse kontrolli, krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on olnud piisavalt selge ning krediitide väljastamisel oli laenusaaja maksevõimeline. Eelnevat kinnitas laenuandja hinnangul ka asjaolu, et laenuvõtja täitis lepingutest tulenevaid kohustusi ca 1,5 aastat. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid summas 157,15 eurot ja 93,75 eurot. 4.
lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale makseettepanekut kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoha aadressiks XXX. Sama aadressi on hageja märkinud kostja elukohana ka hagiavaldusse. Lisa-aadressina on registrisse märgitud XXX. Kohtul ei ole õnnestunud nimetatud aadressidel kostjale menetlusdokumente kätte toimetada (XXX korteriomanik kinnitas 27.10.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil; võlgniku isa kinnitas 27.10.2023, et võlgnik ei ela aadressil XXX ja võlgniku aadressi ta ei tea). Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3 5.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud
6. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 4 000 eurot tasuda riigilõiv summas 455 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 455 eurot. 7.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.