← Eesti

2-23-17719/10

Obsah (6)§ 440§ 630§ 455§ 173§ 164§ 150

2-23-17719 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 29.02.2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt

§ 440lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud.

Antud juhul on kostja tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks võtnud. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja R. K. ja kostja E. K. abielu sõlmiti 12.11.

  1. a Tartu Linnavalitsuses. Poolte kinnitusel lõppesid nende abielulised suhted
  2. aasta detsembris. Kumbki pooltest ei pea võimalikuks ega soovi suhete taastamist. Kohus leiab, et esitatud asjaoludest saab teha järelduse, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kuna kumbki pooltest kooselu ega abielulisi suhteid taastada ei soovi, siis ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kohus rahuldab hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega ja lahutab poolte abielu. 2 Kuna pooled on loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonikaebuse esitamise õigusest, siis tulenevalt

§ 630

lg-st 2 ei saa käesoleva otsuse peale esitada apellatsioonikaebust ja otsus jõustub pooltele kättetoimetamisega.

§ 455

lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks. Menetluskulude jaotus 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega

§ 164lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 100 eurot. Kuna pooled on loobunud enne otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis

§ 150

lg 2 p 3 kohaselt kuulub pool tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot, hagejale tagastamisele. Hageja taotlusel makstakse tagastatav summa tema pangakontole, millelt riigilõivu tasuti. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.