KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-122959 Kohtuasi Aktsiaseltsi P

§ 4891lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Asjaolud 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital (avaldaja) esitas 28.07.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (võlgnik) 1283,99 euro saamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks. 2-21-122959

1. Kohus koostas 03.08.2021 makseettepaneku, milles tegi võlgnikule ettepaneku tasuda võlg 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest või esitada nõudele sama tähtaja jooksul vastuväide. Makseettepanek toimetati võlgnikule kätte 18.08.2021 e-posti aadressil XXX. Võlgnik makseettepanekule vastuväidet ei esitanud.
2. Kohus koostas 08.09.2021 maksekäsu, mis saadeti 08.09.2021 võlgniku e-posti aadressile XXX ja loeti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3141 lg 1 alusel võlgnikule kätte toimetatuks 14.09.

1. Maksekäsk jõustus 30.09.
3. Võlgnik esitas 03.01.2024 maksekäsu peale määruskaebuse, milles palus maksekäsu määruse tühistada, kuna vaatamata sellele, et võlgniku e-posti aadressilt on kohtule kinnitatud makseettepaneku kättesaamist, ei ole võlgnik seda tegelikult kätte saanud maksekäsus märgitud ajal. Makseettepanek ei ole võlgnikule isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Võlgnik sai maksekäsu kätte alles 19.12.2023 e-toimiku kaudu lepingulise esindaja vahendusel. Makseettepanek on õigusvastane ja ei vasta vähemalt viivise arvestuse osas materiaalõigusele. Maakohtu määrus
4. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi 24.01.2024 määruse, millega jättis võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmata, kuna oli seisukohal, et võlgnik sai maksekäsust teada varem kui 19.12.2023 ning seetõttu on 03.01.2024 määruskaebus esitatud seaduses ettenähtud tähtaega ületades. Määruskaebus
5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus Pärnu Maakohtu 24.01.2024 määruse tühistada ja kohustada maakohut uuesti otsustama 03.01.2024 esitatud määruskaebuse menetlusse võtmine.
6. Võlgnik ei eita, et ta kasutas e-posti aadressi XXX, kuid ta ei ole endale teadaolevat esitanud ühtegi kinnitust seoses maksekäsu kiirmenetlusega. Kirja võis saata võlgniku endine elukaaslane. Võlgnik möönab, et olles teadlik täitemenetlusest, pidi olema ta teadlik ka võimalikust maksekäsust, kuid maksekäsust teadmine ei võrdu maksekäsu kättetoimetamise ega võimalusega sellega tutvuda. Lisaks on võlgnik seisukohal, et maksekäsuga on jõustunud otsus, mis ei ole kooskõlas materiaalõigusega ja soosib liigkasuvõtjalikku võlgade sissenõudmist. Menetluse edasine käik
7. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
8. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas lahendamiseks kohtunikule. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 2 2-21-122959 11. Maksekäsu peale määruskaebuse esitamise võimalused on ajaliselt piiratud.

§ 4891

lg 1 kohaselt võib võlgnik maksekäsu peale esitada 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest, määruskaebuse. Kui maksekäsk toimetatakse kätte avalikult, võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui võlgnik sai maksekäsust või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. 11.

1. Asja materjalidest nähtuvalt kinnitas võlgnik 03.08.2021 koostatud makseettepaneku (dtl-d 7–9) kättesaamist e-posti teel 18.08.2021 (dtl 11). Kuivõrd võlgnik vastuväidet ei esitanud, koostati 08.09.2021 maksekäsk (dtl 19–20), mis saadeti samale võlgniku e-posti aadressile, millelt võlgnik oli kinnitanud makseettepaneku kättesaamist. Võlgnik kinnitab määruskaebuses, et ta kasutas e-posti aadressi XXX, kuid ei mäleta, et oleks kohtule makseettepaneku kättesaamist kinnitanud. Eelnimetatud e-posti aadress on märgitud võlgniku kontaktina ka rahvastikuregistris perioodil 30.01.2017–18.02.
2. Võlgniku kahtlus, et kinnituse võis saata tema endine elukaaslane, on paljasõnaline. 11.
3. Võlgniku etteheide, et talle ei toimetatud makseettepanekut kätte isiklikult allkirja vastu, ei ole põhjendatud.

§ 4891

lg 2 p 1 järgi võib võlgnik määruskaebuses tugineda asjaolule, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Kuivõrd makseettepanek toimetati võlgnikule kätte elektrooniliselt, ei pidanud seda kätte toimetama isiklikult allkirja vastu. 11.3. Võlgnik möönab määruskaebuses, et ta oli teadlik maksekäsu kiirmenetlusest, kuna ta teadis maksekäsu alusel tema suhtes algatatud täitemenetlusest, kuid väidab, et talle ei võimaldatud maksekäsuga tutvumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see usutav. Kohtunikuabi tegi järelepärimise kohtutäiturile, kes viib vaidlusaluse maksekäsu alusel läbi täitemenetlust. Kohtutäituri vastusest nähtub, et 08.09.2021 maksekäsk on täitedokumendiks täiteasjas nr 182/2021/1322 ning selle täiteasjaga seonduvalt suhtles võlgnik kohtutäituriga sama e-posti aadressi kaudu, sh esitas korduvalt (sh esimest korda 17.09.2021) taotlusi maksegraafikus kokku leppimiseks, 23.09.2021 esitas digitaalselt allkirjastatud konto väljavõtte ning 25.10.2021 alustas maksegraafiku alusel ka võla tasumist (dtl-d 87–90). Seejuures on võlgnik oma 25.01.2023 e-kirjas kohtutäiturile viidanud käesolevale tsiviilasjale ja nõudejäägile. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik alustas võla tasumist ja viitas täpsele võla summale maksekäsuga tutvumata. Seega ei ole usutav võlgniku väide, et ta sai maksekäsust teada alles 19.12.2023 e-toimiku kaudu lepingulise esindaja vahendusel. 11.4.

§ 4891

lg 1 teise lause kohaselt võib maksekäsu avaliku kättetoimetamise korral esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, kui võlgnik sai teada maksekäsust või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Viidatud sättega on pikendatud 15-päevast kaebetähtaega 30 päevani. Kohus on eelneva alusel tuvastanud, et võlgnik sai maksekäsu täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada septembris

1. Kuigi võlgnikule ei ole maksekäsku toimetatud kätte avalikult, oleks ka sellisel juhul määruskaebuse esitamise tähtaeg 03.01.2024 möödunud.
2. Lisaks on võlgnik määruskaebuses seisukohal, et maksekäsuga on jõustunud otsus, mis ei ole kooskõlas materiaalõigusega ja soosib liigkasuvõtjalikku võlgade sissenõudmist.

§ 4891

lg 2 p 3 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda ka sellele, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt 3 2-21-122959 põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et määruskaebemenetluses tuleb erinevalt maakohtu menetlusest kontrollida ka nõude põhjendatust (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-165-16, p-d 14.3– 14.4). Kuivõrd võlgnik esitas maksekäsu peale määruskaebuse hilinenult, ei lahenda ringkonnakohus määruskaebuse muid väiteid sisuliselt ega kontrolli maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude õiguslikku põhjendatust. 13. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et kui maksekäsk on jõustunud, siis selle vaidlustamise viimaseks võimaluseks on teistmine

§ 702alusel.

Seejuures tuleb teistmise alusena kõne alla vaid osa

§ 702

lg-s 2 nimetatud asjaoludest, eelkõige

§ 702

lg 2 p-d 2 ja 3 (

III komm

§ 637lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata.

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel võlgniku kanda.

Siiski ei ole praeguses asjas alust võlgnikult avaldaja menetluskulusid välja mõista, sest maakohus on juba mõistnud võlgnikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise maksimummääras. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus

§ 484

² järgi maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks, sh muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Riigikohus on leidnud, et 20 euro suurune menetluskulude hüvitamise piirang kehtib kogu maksekäsu kiirmenetlusele, sh määruskaebemenetlusele (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-165-16, p 12.1–12.3). (allkirjastatud digitaalselt) 4