1-23-1887 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2024. a Tallinn Kriminaalasja number 1-23-1887 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov,

§ 121lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30.

oktoobri 2023. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Asja arutamise viis Süüdistatav Mihhail Verbilo kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kristel Pihlakas Kirjalik menetlus Mihhail Verbilo, isikukood: 38412240270, XXX, emakeel vene keel, XXX, XXX, elukoht: XXX, varasemalt kriminaalkorras karistatud, käesolevas kriminaalajas KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 28.12.2022.a. kell 22:47 kuni 30.12.2022.a. kell 11:15, tõkendit kohaldatud ei ole; Varasem karistatus: 10.09.2020.a Harju Maakohtu poolt

§ 141

lg 1 järgi karistatud 2 aasta pikkuse vangistusega,

§ 200

lg 1 järgi karistatud 3 aasta pikkuse vangistusega,

§ 64

lg 1 alusel suurendatud üksikkaristusest raskeimat ja liitkaristuseks mõistetud 3 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel mõistetud karistuseks 3 aastat, 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus s.t 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, katseajaks määrati 3 aastat ja 6 kuud. Katseaja alguseks loeti 10.09.2020.a Natalia Lausmaa Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a kohtuotsus Mihhail Verbilo suhtes jätta muutmata ning süüdistatava kaitsja esitatud apellatsioon rahuldamata.
4. Määrata Advokaadibüroole Natalia Lausmaa (reg. number 10783351) seoses vandeadvokaat Natalia Lausmaa poolt Mihhail Verbilole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks kokku 314,76 (kolmsada neliteist) eurot ja seitsekümmend kuus senti.
5. Välja mõista Mihhail Verbilolt Eesti Vabariigi kasuks 314,76 (kolmsada neliteist) eurot ja seitsekümmend kuus senti määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004) või Luminor Bank ASis (a/a EE401700017002872300, a/a EE873300333499990003). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu 30.10.2023 otsusega tunnistati Mihhail Verbilo süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistati Mihhail Verbilo süüdi

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti Mihhail Verbilole liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Mihhail Verbilole lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Juhindudes

§ 68

lg 1 alusel arvati Mihhail Verbilo karistuse hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg - 3 (kolm) päeva vangistust mõistes temale ärakandmata karistuseks 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Juhindudes

§ 65

lg 2 suurendati käesoleva kohtuotsusega Mihhail Verbilole mõistetud karistust (3 kuud ja 27 päeva vangistust) Harju Maakohtu 10.09.2020.a kohtuotsusega nr 1-20-4636 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 (kolme) aasta, 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra mõistes talle lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 2. Mihhail Verbilo on lühimenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 28.12.2022, kella 22.15 ajal aadressil XXX, Tallinn ähvardas oma ema X tapmisega. Mihhail Verbilo haaras 20 kg hantli, tõstis selle löögiks kannatanu pea juurde, ütles samal ajal „tapan su ära“. X võttis Mihhail Verbilo ähvardusi reaalsena, tundis hirmu oma elu ja tervise pärast, kuna Mihhail Verbilo oli tema suhtes varem kasutanud füüsilist vägivalda ning käitus 28.12.2022 väga agressiivselt. Seega pani Mihhail Verbilo toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Mihhail Verbilot süüdistatakse selles, et tema varem vägivalla kuriteo toimepannud isikuna uuesti 28.12.2022, kella 22.00 ajal aadressil XXX, Tallinn lõi oma ema X ühe korra jalaga vastu puusa, käega vastu nägu ning viskas kannatanut jalanõudega. Selle tegevusega tekitas Mihhail Verbilo kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (marrastus vasakul põsel). Seega pani Mihhail Verbilo toime

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toimepandud lähisuhtes ja korduvalt. 2

§ 120lg 1 järgi.

Kaitsja palub mõista Mihhail Verbilo

§ 120

lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks; mõista Mihhail Verbilole

§ 121lg 2 p 2,3 järgi rahaline karistus, mille täitmine määrata kindlaks osade kaupa.

3.

1. Kaitsja märgib, et Mihhail Verbilo tunnistas end süüdi osaliselt. Ta võttis õigeks, et oli vastastikuse tüli käigus visanud oma ema saapaga, mis tabas ema nägu. Ema tapmisega ähvardamist Mihhail Verbilo ei tunnistanud. 3.
2. Apellant leiab, et maakohus on süüdistatavat alusetult süüdi tunnistanud

§ 120lg 1 järgi, kuivõrd ta pole oma ema tapmisega ähvardanud.

28.12.2022.a. sama tüli käigus, kus ta viskas oma ema saapaga, võis ta küll ägestuda, tõsta häält ja karjuda emale mingeid solvanguid, kuid mitte mingil juhul ei omanud ta kavatsust oma ema tappa, kuna armastab teda. Ema on olnud ravil Psühhoneuroloogiahaiglas ja on kergesti ägestuv, samuti Mihhail Verbilo ise ja ta võtab õigeks, et 28.12.2022.a. oli nende tüli väga äge ning Mihhail Verbilo kasutas ema suhtes vägivalda, visates teda saapaga, millest ema sai haiget, kuid pärast seda, kui Mihhail Verbilo pöördus koju pärast 3 päeva kinnipidamist, leppisid nad ära ning pole enam tülitsenud. Ta on ema käest andeks palunud ja ema on talle andestanud. Korteris olid nad kahekesi emaga ja alumise korteri naaber võis küll läbi lae kuulda neid üksteise peale karjumas, kuid mitte enamat. 3.

1. Kriminaalasja vaadati läbi lühimenetluse korras, kusjuures kannatanu X kohtuistungil ei osalenud. Temalt ei olnud võimalik küsida, kas ta jääb oma eeluurimisel antud ütluste juurde. Eelneval kohtuistungil, milles kannatanu osales, kuid millel sisulist arutamist ei toimunud, kuna puudus süüdistatav, kinnitas ta kohtule, et soovib kohtuasja lõpetamist ja ei soovi poja karistamist, kuna on pojale andestanud. Ta selgitas, et tema arvates ei ole vaja poega karistada, kuna ta on oma eksimusest aru saanud. Poeg elab emaga koos ning abistab teda. 3.
2. Maakohus juhindus Mihhail Verbilo süüdimõistmisel

§ 120lg 1 järgi kriminaalasja toimikus olevatest eeluurimisel kogutud tõenditest.

Nendeks tõenditeks olid X eeluurimisel antud ütlused, teise poja W ütlused, kellele ema oli vahetult pärast tüli kurtnud Mihhail Verbilo käitumise üle ja alumise korteri naaber C ütlused, kes kuulis läbi lae vastastikust karjumist ja löögihääli. Apellatsioonikaebuse esitaja leiab, et ülalviidatud tõendid ei olnud küllaldased, mille alusel võinuks teha järelduse, et Mihhail Verbilo pani toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava tapmisega ähvardamise oma ema suhtes.

Tunnistajad W ja C ei viibinud vahetult tüli juures. W andis ütlusi selle kohta, mida ema oli talle pärast sündmust rääkinud, seega ta ei tajunud sündmust vahetult. Samuti ei tajunud sündmust vahetult alumise korruse naaber C, kuna kirjeldas seda, mida ta kuulis läbi lae ja milliseid järeldusi ta ise sellest tegi. X kohtulikul arutamisel oma eeluurimisel antud ütlusi ei kinnitanud. Vastupidi, ta kinnitas, et suhted tema ja poja vahel on head ja hirmu ta poja ees ei tunne. Apellant taotleb Mihhail Verbilo õigeksmõistmist

§ 120lg 1 järgi.

3.5. Apellant samuti taotleb maakohtu otsuse tühistamist Mihhail Verbilole mõistetud karistuse osas. Maakohus ei ole küllaldase veendumusega põhjendanud, miks ainukeseks mõeldavaks karistuseks toimepandu eest on vangistus. Maakohus on ebaõigesti väitnud, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on Mihhail Verbilo kahetsus. Ta küll ei tunnista süüdistust täies mahus, kuid selles osas, millises ta on vägivallateo õigeks võtnud, on ta väljendanud kahetsust. 3

§ 120lg 1 järgi süüdistuse tõendamiseks kogutud tõenditele antud hinnanguga.

Kohtukolleegium peab vajalikuks juhtida tähelepanu ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3- 5

§ 120lg 1 järgi on täielikku tõendamist leidnud.

9.

1. Arvestades, et kriminaalasi oli lahendatud lühimenetluse korras, minetasid pooled kohtistungil kannatanu ning tunnistajate konfrontatsiooniõiguse ehk võimaluse neid ristküsitleda ning võimaluse täiendavate tõendite kogumiseks. Ka süüdistatav ei taotlenud enda ristküsitlemist kohtus, avaldades vaid, et süüdi end ei tunnista, kuid võtab omaks, et viskas saapa emale näkku (tlk 108-109). Kaitsja ei väidagi esitatud apellatsioonis, et kannatanu X ning tunnistajate W ja C ütluste vahel esineksid kõrvaldamata vastuolud, mis tingisid kogutud tõenditele ebaõige hinnangu andmise. Kriminaalasjas uuritud ning kogumis hinnatud tõendid kinnitavad üheselt süüdistusversiooni toimunust. 9.
2. Iseenesest on õige kaitsja tähelepanek, et tunnistaja W on saanud teada süüdistatava tegudest kannatanu vahendusel. Kohtukolleegium märgib, et see asjaolu ei vähenda mingil määral tunnistaja W ütluste usaldusväärsust tõendina. Maakohus on õigesti märkinud, et tunnistaja W ütlused on lubatav tõend KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses, kuna tema ütluste sisuks on emalt vahetult peale kuriteosündmust kuuldu. Maakohtul ei olnud põhjust kahelda, et X oli vahetult peale kuriteosündmust teisele pojale helistades juhtunu mõju all ja puudub alus arvata, et ta oleks tõde moonutanud. X ja W ütlused kasutatud vägivalla ja tapmisega ähvardamise kohta on oma sisult kokkulangevad. Nimelt nähtub mõlema isiku ütlustest, et lisaks Mihhail Verbilo poolt ema rusikaga vastu nägu löömisele ja jalaga peksmisele vastu keha, ähvardas ta ema tapmisega ja hoidis 20 kg hantlit tema pea kohal. Mõlema isiku ütlustest nähtub, et ta hakkas karjuma ja naabrid kutsusid politsei. Naabriks, kes palus sotsiaalmaja turvatöötajal politsei välja kutsuda, oli tunnistaja C, kelle ütlustest nähtub, et 28.12.2022 kella 22.00 ajal kuulis ta meesterahva (M. Verbilo) karjumist, kes solvas ja ähvardas oma ema, kannatanu karjus appi. Tunnistaja on ülekuulamisel kinnitanud, et tema sai aru, et poeg peksab oma ema ja ta hakkas kartma, et poeg tapab ema ära (kd I tl 26). Kohtukolleegium märgib, et kui juba kannatanu naabrist tunnistaja C avaldas oma ütluses, et ta kartis kannatanu elu pärast, kuna poeg võis ema ära tappa, tuleb igati usutavaks pidada kannatanu enda ütlusi, et ta võttis tapmisähvardusi reaalsetena. Apellatsiooni väide selle kohta, et M. Verbilo ei omanud kavatsust oma ema tappa, ei ole

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul asjakohane.

Nimelt ei ole ähvardamise koosseisu puhul oluline, kas täideviija ka päriselt plaanis oma ähvardust täide viia või mitte. Määrav on üksnes see, et ähvardus oli veenev (RKKKo 1-191849 p 23). 10. Kohtukolleegium ei nõustu samuti kaitsja apellatsiooni argumentidega süüdistatavale mõistetud karistuse vaidlustamise osas. Kaitsja toob ainsa argumendina välja, et kuna kannatanu on oma pojale andestanud, süüdistatav töötab mitteametlikult, siis tuleks teda karistada rahalise karistusega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses (vt nt RKKKo nr 3-1-1-14-07). Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut täiel määral järginud. Kohtukolleegium leiab maakohtuga nõustuvalt, et M. Verbilo süü on keskmisest suurem. Süüdistatav nii peksis oma ema kui ka ähvardas teda tapmisega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt avaldas M. Verbilo mitmel korral, et ema on psüühikahäirega isikuks. Antud asjaolu toob süüdistatav välja enda kaitseks ning oma tegevuse õigustamiseks, mis kohtukolleegiumi hinnangul 6

§ 121lg 2 p 2, 3 osas.

Puhtsüdamlikku kahetsust M. Verbilo ütlustest ning kohtuistungil avaldatud seisukohast süüdistuse osas kriminaalasja materjalidest ei nähtu. Vastupidi, M. Verbilo avaldas nii eeluurimisel kui ka kohtus, et süüdi end ei tunnista. Asjaolu, et ta võttis omaks, et viskas ema saapaga, ei ole võimalik lugeda karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 mõttes, millisteks on süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Iseäranis ilmekas on, et süüdistatav ei suutnud ilmuda isegi vahendusmenetluse kohtumisele emaga, kus ainukeseks kannatanu tingimuseks oli, et poeg palub ema käest andeks. Asjaolu, et kannatanu andis süüdistatavale ise andeks, ei ole aga hinnatav leppimisena kannatanuga

§ 57lg 1 p 9 tähenduses, kuna süüdistatav leppimist ei soovinud.

Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid teisi karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis.

§ 58sätestatud raskendavad asjaolud M.

Verbilo käitumises puuduvad. Karistuse liigi ja määra üle otsustamisel on maakohus asjakohalt märkinud, et süüdistatav on ka varem karistatud raskete vägivalla kasutamisega seotud kuritegude eest, kuid on jätkanud vägivallategude toimepanemist. Süüdistatavale mõistetavatest raskeima

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kuni 5-aasta pikkune vangistus. Mõistes süüdistatavale praeguses kriminaalasjas kuritegude kogumi eest liitkaristuseks kõigest 6 kuud vangistust, on maakohus kaugele alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud seega koosmõjul M. Verbilo süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, õiguskorra kaitsmise huvisid, aga ka seda, et kannatanu on süüdistatavale andestanud. Et kuriteod oli toime pandud katseajal, tingis see

§ 65lg 2 alusel M.

Verbilole liitkaristuse mõistmise Harju Maakohtu 10.09.2020 kohtuotsusega nr 1-20-4636 mõistetud karistuse ärakandmata osaga.

1. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 30.10.
2. a otsuse Mihhail Verbilo suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
3. Süüdistatav Mihhail Verbilole õigusabi osutanud kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 309,60 eurot. Kaitsja tasu ja kulude hüvitamise taotluses on menetlustoiminguteks märgitud tutvumine maakohtu otsusega ning selle analüüs ja apellatsiooni koostamine, nõupidamine süüdistatavaga ning ajakuluks on näidatud kokku 230 minutit ja taotletavaks summaks 258 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasu ja kulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatav M. Verbilo kanda ning kuulub temalt väljamõistmisele. Allkirjastatud digitaalselt 7