KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-94 Haldusasi Rahapesu Andmebüroo taotlus vara riigi omandisse ka

§ 57

lg 3 p 1 alusel Xi AS-s LHV Pank asuval kontol nr xxxxxxxxxxx olevale varale summas xxxxxxx täiendava käsutuspiirangu 60 kalendripäevaks. Ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud on kajastatud RAB-i 06.01.2023 dokumendis nr 3-1/19-

2. Peale 60–päevase piirangu seadmist tegi RAB täiendavaid toiminguid tuvastamaks vara legaalset päritolu. X ega tema lepinguline esindaja ei esitanud jätkuvalt RAB-le tõendeid piiratava vara legaalse päritolu kohta. RAB esitas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (

) § 57 lg 6 alusel 02.03.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks varale täiendava piirangu seadmiseks kuni üheks aastaks. 02.03.2023 rahuldas Tallinna Halduskohus RAB taotluse ning andis loa Xi AS LHV Pank

§ 57lg 7 alusel. Taotluse kohaselt avas RAB kontrolltoimiku Xi AS LHV Pank

§ 57

lg 6 alusel 02.03.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks varale täiendava piirangu seadmiseks kuni üheks aastaks. 02.03.2023 rahuldas Tallinna Halduskohus RAB taotluse ning andis loa Xi AS LHV Pank kontol nr xxxxxxxxxxxx oleva vara käsutamise edasiseks piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks (s.o 09.03.2023 k.a). 03.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/225-2 kehtestas RAB nimetatud loa alusel Xi AS LHV Pank kontol nr xxxxxxxxxxxx olevale varale summas xxxxxxx käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Käesoleva taotluse esitamise hetkeks on RAB läbiviinud omapoolse analüüsi ning erinevad toimingud, mis jätkuvalt kinnitab rahapesu kahtlust, et Xi kontol olev vara pärineb kuritegelikust tegevusest ning seetõttu ei ole tema vara tegelik omanik. X ise ega tema volitatud 2 esindaja ei ole RAB-le jätkuvalt vara päritolu tõendavaid dokumente esitanud. RAB on teinud omapoolseid toiminguid ja mõistlikke jõupingutusi rahapesukahtlusega vara legaalse omaniku või tegeliku kasusaaja välja selgitamiseks, kuid käeoleva taotluse esitamise hetkeks ei ole õnnestunud tuvastada vara legaalset omanikku või tegelikku kasusaajat. Seega esineb alus loa taotlemiseks vara riigi omandisse kandmiseks

§ 57lg 7 alusel.

Kuna RAB-l ei ole õnnestunud siiani tuvastada Xi kontol piiratud vara legaalset päritolu ega selle vara tegelikku omanikku ning on kahtlus, et vara käsutuspiirangu lõppemisel (s.o 08.03.2024) tuleb varad vabastada võimaliku kuriteo toime pannud isikutele või sellele kaasa aidanud isikutele, peab RAB oluliseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist Eesti Vabariigis sätestatud võimaluste piires täies ulatuses. Eeltoodut arvesse võttes esitab RAB kohtule käesoleva taotluse. Kuigi puudutatud isiku vara riigi tuludesse kandmine võib riivata tema omandiõigust, on seaduses sätestatud riivet tasakaalustavana, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates (

§ 57lg 7 viimane lause).

Selleks peab puudutatud isik aga ise vastavad legaalset omandiõigust tõendavad dokumendid esmalt esitama.

§ 57

lg 7 kohaselt võib RAB taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha. Sättes nimetatud üheaastast tähtaega tuleb arvestada esmase piirangu kehtestamisest

§ 57lg 1 alusel (vt Riigikohtu 15.10.2020 määrus haldusasjas nr 3-20-664 p 11).

Käesoleval juhul kehtestati Xi kontol oleva vara käsutamiseks esmane piirang 09.12.2022, seega on käesoleva taotluse esitamise hetkeks möödunud ühe aastane tähtaeg ning taotlus on esitatud halduskohtule lahendamiseks

-s sätestatud tähtaegu järgides.

1. Kohus võttis RAB taotluse 18.01.2024 menetlusse.
2. Puudutatud isik oma seisukohta RAB taotluse suhtes ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8.

§ 1

lg 1 kohaselt on

eesmärgiks ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.

§ 4

lg 1 kohaselt on rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara muundamine või üleandmine; omandamine, valdamine või kasutamine; või varjamine.

-e, rahapesu tõkestamise direktiivi ja Rahapesu Tõkestamise Nõukoja (The Financial Action Task Force (FATF)1 standardi mõte on võidelda rahapesu ja sellega seotud kuritegude vastu. Vara omanik ja tegelik kasusaaja saab olla vaid vahendite osas, mis on saadud legaalsel teel ehk vara allikas ja päritolu on legaalne.

§ 57

lg 7 ja lg 8 koostoimes tuleb konto omanikku käsitada kontol oleva käsutuspiiranguga vara valdajana, kellel on ka valdaja õigused, kuid mitte selle vara omanikku ja tegeliku kasusaajana. 9. Halduskonfiskeerimiseks peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (

§ 57

lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks (

§ 57

lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (

§ 57

lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse 1 https://www.fatf-gafi.org/en/publications/Fatfrecommendations/Fatfrecommendations.html 3 terrorismi rahastamiseks (

§ 57

lg 3 p 2) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1937, p 14). Lisaks tuleneb

§ 57

lg-st 6 nõue, et RAB-il endal või kriminaalasja menetlejal pole samuti õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat (vt samas). Kohtu hinnangul on need nõuded antud juhul täidetud. 10. RAB pädevuses on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, mille käigus kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele (

§ 54lg 1 p 1 ja lg-d 2‒3).

See, kas rahapesu kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes kriminaalmenetluses. RAB pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud (vt Riigikohtu 14.05.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-77-13, p 10 ja 20.05.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-76-13, p 13).

1. Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem on üles ehitatud FATF soovitustele,2 mille sisuline täitmine on kõikidele maailma riikidele kohustuslik, sh ka Eestile. FATF
2. soovitus toob muu hulgas välja, et riikidel peaksid olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuritegelik vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta (lk 41). Samuti on viidatud soovituse juures toodud, et riigid peaksid kaaluma selliste meetmete rakendamist mis nõuavad, et teo toimepanija tõestaks konfiskeerimisele kuuluva vara seaduslikku päritolu.
3. Seadused ei eelda, et RAB rahapesu kahtlus peab olema kõikide

§ 4koosseisuelementide suhtes.

Kahtlus võib seega seisneda ka kahtluses mõne koosseisuelemendi osas. Näiteks nn varjamistegevus (

§ 4

lg 1 p 1) teatud juhtudel eraldiseisvalt või koostoimes teadmisega isikust, kes vara varjab (näiteks teadmine eelnevast kuritegelikust tegevusest või seostest kurjategijatega), isiku võimatusest sellises suuruses või sellisel viisil tehinguid teha, või teadmisega vara (kahtlasest) päritolust või võimalikust (kahtlasest) päritolust. 13.

§ 57

lg-s 10 kasutatud mõistet „vara legaalne päritolu [tõendamine]“ tuleb sama paragrahvi lõike 6 kohaldamise kontekstis mõista selliselt, et isik, kelle nimel on pangakonto avatud, peab tõendama, et tema ning raha tema pangakontole kandnud isiku vahel oli tegelik ja õiguspärase sisuga majandustehing. Selleks võib aga olla vajalik minna tagasi vara algse päritoluni. RAB on oma analüüsi käigus jõudnud järeldusteni, et tegemist ei ole olnud õiguspärase sisuga majandustehingutega, vaid tehingutega, mille lõppeesmärgiks on olnud vara tegeliku päritolu varjamine.

1. Esimestest käsutuspiirangu seadmistest teavitas RAB Xit võimalusest esitada RAB-le tõendid vara legaalse päritolu kohta. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei olnud X ega tema lepinguline esindaja esitanud RAB-le tõendeid piiratava vara legaalse päritolu kohta. Samuti ei olnud selleks hetkeks RAB läbiviidud analüüs ümber lükanud kahtlust, et Xi kontodel piiratud vara on rahapesu kahtlusega.
2. Taotluses ja ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavates dokumentides on kirjeldatud toiminguid, mida RAB on teinud vara legaalse päritolu ja tegeliku omaniku tuvastamiseks. See ei ole vaatamata püüdlustele õnnestunud. Puudutatud isik ei ole esitanud täiendavaid sisulisi 2 https://www.fatf-gafi.org/en/publications/Fatfrecommendations/Fatfrecommendations.html 4 selgitusi ega tõendeid. Info ja RAB järeldused on välja toodud kontodel oleva vara käsutamise piiramise ettekirjutuste faktilistes asjaoludes, mis on kohtule edastatud eraldi dokumendina ja krüpteeritult. 16.

§-st 57 tulenevad RAB volitused on kahtlusepõhised, mida tuleb peamiselt sisustada majandus- ja ärisuhete toimimise põhimõtete kaudu, kus hoolsuse mõõdupuuks on leida tehingutest või toimingutest ratsionaalsus. Kahtlus võib seisneda ühes eraldiseisvas või mitmes asjaolus kogumis, mida RAB peab analüüsima ja kontrollima, mis on ja kas on ebareeglipärane ja normist kõrvalekalduv, mistõttu on vaja RAB-l uurimiskohustuse täitmiseks aega. Nii on ka seadusandja sätestanud, et nii

§ 57lg 1, 3 ja 6 toiminguks on sisuliselt vara päritolu legaalsuse kontrollimine.

Varaga seotud isikul on RAB-ga koostööd tehes ja selgitusi ja tõendeid esitades võimalik selles menetlusprotsessis osaleda, tal on õigus olla kaasatud ja aidata seda protsessi kiirendada ning teha jõupingutusi vara legaalsuse tõendamiseks. Kuna on kahtlus, et vara on seotud rahapesuga, mida iseloomustab selle päritolu varjamine ja soov jätta muljet, et see on saadud seaduslikul teel, tuleb kahelda selles, et see säilib puudutatud isiku valduses. 17.

§ 57

lg-s 10 kasutatud mõistet „vara legaalne päritolu“ tuleb sama paragrahvi lõike 6 kohaldamise kontekstis mõista selliselt, et isik, kelle nimel on pangakonto avatud, peab tõendama, et tema ning raha tema pangakontole kandnud isiku vahel oli tegelik ja õiguspärase sisuga majandustehing. Selleks võib aga olla vajalik minna tagasi vara algse päritoluni. RAB on oma analüüsi käigus jõudnud järeldusteni, et tegemist ei ole olnud õiguspärase sisuga majandustehingutega, vaid tehingutega, mille lõppeesmärgiks on olnud vara tegeliku päritolu varjamine. 18. Tallinna Halduskohus andis 02.03.2023 loa Xi AS LHV Pank

§ 57lg 7).

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys 5 6