Obsah (8)

§ 661§ 187§ 429§ 428§ 430§ 432§ 168§ 459

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2024, Rapla Tsiviilasja number 2-23-9671 Tsiviilasi T M ja R M hagi T M vastu ela

§ 661lg 4).

Kohus selgitab, et

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus Hagejate nõude asjaolud

1. 06.07.2023 esitasid hagejad kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks PKS § 101 alusel arvutatavas määras kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Hagejad esitasid lisaks nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks PKS § 108 alusel. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Kostja on kantud hagejate sünniaktidesse hagejate isana, mis nähtub rahvastikuregistrist. Hagejad elavad alates 2019.a oktoobrist igapäevaselt hagejate seadusliku esindaja juures. Kostja hagejaid toetanud ei ole. Hagejad ei veeda 2 2-23-9671 kostjaga 7 – 15 ööpäeva kuus. Alates 06.07.2022 – 06.07.2023 on hageja 2 veetnud kostjaga ühe ööpäeva. Hagejate seadusliku esindaja sissetulekud koosnevad töövõimetoetusest 317 eurot kuus, lapsetoetusest 160 eurot (2*80). Lisaks laekub hagejate seadusliku esindaja kontole hageja 2 puudetoetus 161 eurot. Hagejate seaduslikule esindajale kuulub Veski talu kinnisasi kaasomandina (50%). Laenumakse kuus on 478 eurot. Hagejate seaduslikule esindajale kuulub sõiduauto BMW 316IT T, 397 TFZ, (esmane registreerimine 1997). Hageja 1 igakuised vajadused on 450 eurot. Hageja 2 igakuised vajadused on 604 eurot.
2. Hagejate seaduslik esindaja ei nõustu kostja 15.08.2023 vastuväidetega. Kostja on ametlikult hagejate isa. Hagiavalduses toodud hagejate vajadused vastavad tegelikkusele. Hagejate seaduslik esindaja ei ole kasutanud hageja 2 puudetoetust mittesihipäraselt. Hagejate seaduslik esindaja ei ole hagejale 2 manustanud aegunud silmatilku. Hagejate seaduslik esindaja on arvestanud hagejate ja kostja suhtluses hagejate soovidega. Kostja vastuväited hagile
3. 15.08.2023 kostja vastusest nähtub, et kostja vaidleb hagile vastu. Kostja kahtleb, kas tema on hagejate isa. Hagejate seaduslik esindaja on kirjavahetuses tunnistanud, et kostja ei ole hagejate isa. Hagiavalduses toodud hagejate vajaduste suurus ei ole tõendatud. Hagejate seaduslik esindaja ei kasuta hagejale 2 määratud puudetoetust sihipäraselt ega võimalda kostjal hagejatega suhelda.
4. 08.09.2023 menetlusdokumendis taotleb kostja jätta hagi rahuldamata. Kostjale on määratud osaline töövõime. Tema igakuine sissetulek koosneb osalise töövõime toetusest, mille suurus on vahemikus 328,66 – 337,92 eurot, puudetoetusest 41,17 eurot kuus. Kostja tervis on halb ja ta ei saa käesoleval ajal tööle minna. Kostja on viibinud korduvalt haiglaravil. Käesoleval ajal ei ole näha, et kostja tervis lähitulevikus oluliselt paraneks. Kostja maksab üüri Akadeemia tee 38-79, Tallinn korteri eest 200 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud 40 – 80 eurot kuus. Vastuhagi Kostja seisukohad
5. 08.09.2023 esitas kostja hagejate vastu vastuhagi isaduse vaidlustamiseks. Vastuhagi kohaselt sai kostja hagejate seaduslikult esindajalt 04.10.2022 e-kirja, milles teatati, et hagejad ei pruugi olla kostja lapsed. Kosja ja hagejate seadusliku esindaja suhted on äärmiselt keerulised ning neil on võimatu omavahel suhelda. Põlvnemise tuvastamiseks taotles kostja ekspertiisi määramist. Hagejate seisukohad
6. Hagejad põlvnevad kostjast. Hagejate seaduslik esindaja nõustus ekspertiisitaotlusega.
7. 01.02.2024 menetlusdokumendis avaldas hagejate seaduslik esindaja nõustumust, et kostja ei ole hageja 1 isa ja oli nõus vastuhagi rahuldamisega hageja 1 suhtes. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus leiab, et kostja vastuhagi hageja 1 vastu tuleb rahuldadaja kostja vastuhagi hageja 2 vastu isaduse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata. 3 2-23-9671
9. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 lg 1 kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Hagile lisatud sünnitunnistusest nähtuvalt ja rahvastikuregistri andmetel on hagejate vanemateks kostja ja Marge Aasmaa. Vastuhagiavalduses palus kostja tuvastada, et hagejad ei põlvne temast.
10. PKS § 91 lg 1 näeb ette, et isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.
11. PKS § 95 kohaselt otsustab kohus isaduse vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu. Kostja väitel on hagejate seaduslik esindaja andnud talle 04.10.2022 e-kirjas teada, et ta ei pruugi olla hagejate isa, mistõttu on hagejate sünniakti kanded isa kohta ebaõiged ning kostja ei ole tegelikult hagejate isa. PKS § 93 lg 1 sätestab, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kohtu hinnangul on hagiavaldus esitatud tähtaegselt. Kostja väitel sai ta vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teada 04.10.2022 e-kirjast. Hagejate seaduslik esindaja ei vaidlustanud nimetanud asjaolu. Seega on vastuhagi isaduse vaidlustamises esitatud tähtaegselt.
12. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud uuringuaktiga nr 23E-GE1122 on tõendatud, et kostja saab 99,999999999% tõenäosusega olla hageja 2 bioloogiline isa. Seega ei ole kostja kohta tehtud kanne hageja 2 sünniaktis ebaõige ja kostja on kahtlusteta hageja 2 isa. Kohus jätab vastuhagi hageja 2 suhtes rahuldamata ja märgib, et puudub õiguslik alus tuvastada, et hageja 2 ei põlvne kostjast. Sama uuringuaktiga on tõendatud, et kostja ei saa olla hageja 1 bioloogiline isa. Hagejate seaduslik esindaja oli pärast uuringuaktiga tutvumist nõus, et kostja ei ole hageja 1 isa ja palub tuvastada, et hageja 1 ei põlvne kostjast. Seega tuleb vastuhagi hageja 1 suhtes rahuldada ja tuvastada, et hageja 1 ei põlvne kostjast. Hageja 1 hagist loobumise avalduse vastuvõtmine
13. Hageja 1 seaduslik esindaja esitas 06.02.2024 toimunud istungil avalduse hageja 1 nimel hagist loobumiseks. Kostja oli hagist loobumise taotlusega nõus.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab loobutud nõuete osas asjas menetluse. Kompromissi kinnitamine 14. Hageja 2 ja kostja jõudsid 06.02.2024 toimunud kohtuistungil elatise tasumise osas kokkuleppele, samuti jõudsid hagejad ja kostja kokkuleppele menetluskulude kandmise osas ning sõlmisid kompromissi, mis on protokollitud 06.02.2024 kohtuistungi protokollis. 15.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi 4 2-23-9671 kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et hageja ja kostjate esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Kohus selgitas menetluse lõpetamise tagajärgi tulenevalt

§ 43206.02.2024 kohtuistungil.

Kompromissi kinnitav kohtulahend on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 1 tähenduses. 16.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et nii hagi kui vastuhagi menetlusega seonduvad kulud jäävad poolte endi kanda.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 459

lg 2 sätestab, et otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Pooled on

§ 661

lg 4 välistanud kompromissi kinnitava kohtulahendi peale määruskaebuse esitamise õiguse. Menetluskulude jaotus 17. Pooled on menetluskulude kandmise kokku leppinud kompromissis, mille kohus on otsustanud kinnitada. Kuna pooled on menetluskulude kandmises kokku leppinud, siis ei määra kohus menetluskulude jaotust eraldi kindlaks. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5