1-15-10535/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-15-10535 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu G.G , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 14.09.2015 ja lõpp 14.03.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.02.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta G.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, G.G-le ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 18.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10535 tunnistati G.G süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 14.09.2015 karistusaja hulka ning kohus luges karistuse kandmise alguseks 14.09.
2. G.G on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning vanglas kannab isik karistust seitsmendat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on suletud keskkonnale omase subkultuuri tõekspidamiste omaksvõtt, impulsiivsus ja enesekesksus. Vangistuse jooksul on kinnipeetav täitnud järgmisi individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi: G.G töötas hooldajana ning osales erinevatel vestlustel teemadel 1 väärtused ja seaduskuulekus, samalaadsete tegude kordumise põhjused, alternatiivsed valikud ning alkoholi, käitumise ja agressiooni seosed. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx, kus kinnipeetav elas ka enne vangistust. Elukoha omanik on nõus G.G elama asumisega kõnealusele aadressile. G.G on olulise osa oma elust olnud vanglas ning on sellel perioodil töötanud või õppinud. Vabaduses töötas isik peamiselt mitteametlikult ning oma majanduslikku toimetulekut enne vangistust hindab G.G rahuldavaks. Varasemad kohtunõuded on enamasti makstud. Vanglas on G.G motiveeritud töötama. Vangistuse ajal toetab kinnipeetavat rahaliselt vajadusel elukaaslane. Vabanemisjärgselt garanteerib kinnipeetavale töökoha akende paigaldajana xxxx OÜ. G.G lähedaseks on elukaaslane. Kinnipeetav oma ema, kasuisa ja vennaga ei suhtle. Arvestades kinnipeetava vangistusi on tema suhtluskonnas ka kriminaalkorras karistatud isikuid. G.G on korduvalt karistatud röövimise eest. Varasemad röövid on toime pandud ettekavatsetult ja grupis ning tuntav on olnud kaasosaliste mõju. Käesoleva röövi pani toime üksi ning väidetavalt spontaanselt. Kinnipeetaval on olemas kindlad eesmärgid ning isik suudab neid järgida kuni väljaspoolt tulev impulss on seesmiselt tugevam ja kallutab eesmärgist kõrvale. Kinnipeetav õigustab enda varasemaid kuritegusid aja ja oludega. Samalaadsed korduva skeemiga kuriteod viitavad kriminaalsele subkultuurile omaste tõekspidamiste järgimisele, ükskõiksusele ühiskonna ja teiste isikute suhtes. Kinnipeetav on kahel korral vabanenud vanglast ennetähtaegselt, katseaega rikkunud ei ole. Ametnikega on olnud viisakas. Vangla hinnangul on G.G kõrgohtlik avalikkusele. Oht seisneb vägivalla kasutamises materiaalse kasu saamise eesmärgil, kergemate kehavigastuste tekitamises. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla G.G vabastamist ennetähtaegselt. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta G.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Nii asja menetlust juhtinud ringkonnaprokurör Natalia Miilvee kui ka arvamuse andja on, erinevalt vanglast, G.G ennetähtaegset vabastamist toetaval seisukohal. Maakohtu istung 27.02.2018 kohtuistungil avaldas G.G, et tal on olemas töökoht ning ta läheks tööle. Ta üritab rohkem mitte seadust rikkuda. Ta ei õigusta enda tegusid, lihtsalt asjade kokkulangevuse tõttu juhtus nii. Mis puudutab provotseerimist asjade äravõtmisele ja röövimisele, siis need asjad lendasid mööda tänavat laiali ja tema korjas need kokku ja pärast tagastas need. Vanglas ei ole talle sotsiaalprogramme määratud. Käesoleval ajal läbib ta viha vähendamise kursust. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja 2 neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu G.G ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. G.G on senise vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt – kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on G.G olnud ametnikega viisakas ning kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Lisaks eeltoodule on G.G läbinud ning läbib ka käesoleval ajal erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi, millest saab teha järelduse, et G.G on motivatsiooni muutuda. Kui hinnata kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi, siis midagi sellist, mis G.G vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada. Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on G.G olemas garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on kinnipeetaval võimalik tööle asuda akende paigaldajana ettevõttesse xxxx OÜ ning seda on kinnitanud ka ettevõtte omanik. Positiivseks tuleb pidada ka asjaolu, et G.G on vabanemisjärgselt nõus toetama tema elukaaslane. Kinnipeetava vanglast vabastamise võimalust võiks kaaluda olukorras, kus uue kuriteo toimepanemise risk oleks minimaalne ning kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Kohus, hinnates G.G isikut, varasemat elukäiku ning toime pandud kuritegusid, aga sellisele järeldusele ei jõua. G.G kannab vanglas karistust juba seitsmendat korda, (neist kolm karistust on kustunud). Teda on korduvalt üritatud õiguskuulekale teele suunata, kuid karistused (sealhulgas ka vanglakaristused) ei ole avaldanud isikule soovitud mõju. Kinnipeetav on käesoleva vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt, kuid kinnipeetava varasemad karistused viitavad üheselt sellele, et väljaspool kinnipidamisasutust võib tema kuritegelik käitumine tõenäoliselt korduda. Kinnipeetava oht seisneb vägivalla kasutamises materiaalse kasu saamise eesmärgil ning kergemate kehavigastuste tekitamises. G.G on korduvalt karistatud röövimise eest ning kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Samalaadsed kuriteod viitavad, et isikul on kujunenud välja sarnane käitumismuster kuritegude toimepanemisel. Muuhulgas viitavad samalaadsed kuriteod kriminaalse subkultuurile omaste tõekspidamiste järgimisele ning ükskõiksusele ühiskonna ja teiste isikute suhtes. G.G hindas oma majanduslikku toimetulekut enne vangistust rahuldavaks, kuid eeltoodu ei takistanud tal uut kuritegu toime panemast. Järelikult ei pruugi uute kuritegude toimepanemise riski vähendada ka asjaolu, et isikul on olemas garanteeritud töökoht ning majanduslik toetus elukaaslase poolt. Eeltoodust tulenevalt kujutaks G.G vabanemisel ohtu nii teiste inimeste tervisele kui ka nende varale. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et G.G on olulise osa oma elust olnud vanglas. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks võib olla impulsiivsus ja enesekesksus. Võttes arvesse G.G vangistusi ning asjaolu, et kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime grupis, on tema suhtlusringkonnas ilmselt ka kriminaalkorras karistatud 3 isikuid. Kohus hindab asjaolu, et G.G püüab enda sõnul neid tuttavaid edaspidi vältida ning keskenduda rohkem oma suhetele lähedastega, kuid kohus ei saa olla täiesti kindel, et isik nendega edasi ei suhtle. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et isik on vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt, kuid eeltoodu ei veena kohut piisavalt selles, et G.G oleks ennast käesoleval juhul piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Kohtu hinnangul on G.G puhul uute kuritegude aset leidmise tõenäosus liiga suur – seda näitab eelkõige isiku varasem elukäik ja toime pandud kuriteod. G.G iseloomustavad positiivsed asjaolud ei kaalu üle negatiivseid, kuna need ei pisenda G.G osas tehtavat uue kuriteo ohuprognoosi sel määral, et ta vangistusest vabastada. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu G.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
3. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4