KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. märtsil 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-10419 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau V

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 25. veebruari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu U.D kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo kaudu 48 eurot (nelikümmend kaheksa eurot) vandeadvokaat Niina Agarjovale tema poolt U.D-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista U.D-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. U.D tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „U.D 1-12-10419 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 25.02.2013 määrusega jäeti U.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. U.D mõisteti Viru Maakohtu 02.11.2012 otsusega süüdi KarS § 121 lg 1 järgi, karistades teda 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti karistusele Tartu Maakohtu 05.03.2008 otsusega mõistetud karistus 6 aastat ja 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 14.08.2007 ja lõpp 14.03.
2. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 03.01.
3. Esimese astme kohtu määruse sisu
4. Täitmiskohtunik, tutvunud kinnipeetava toimikuga, kuulanud ära tema seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et vaatamata formaalsete aluste esinemisele, ei ole põhjendatud U.D tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus, arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatut, põhistas U.D vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamist järgmiselt. 2.1 U.D on vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Teda on karistatud noomitusega (27.05.2008, 30.06.2008 29.05.2009, 04.03.2010, 04.03.2010, 08.11.2010, 09.12.2010, 01.09.2011), kartseriga katseajaga (17.09.2008, 18.09.2008) ja kartseriga (01.08.2008, 22.08.2008, 02.03.2009, 18.03.2009, 08.04.2009, 08.04.2009, 11.06.2009, 08.06.2009, 03.09.2009, 09.09.2009, 22.01.2010, 21.02.2011, 04.03.2011, 13.04.2012, 02.07.2012). Kartserit on talle mh määratud kambri veega uputamise, füüsilise vägivalla tarvitamise, WC loputuskasti lõhkumise ja vanglaametniku suhtes ebatsensuursete väljendite ja ähvarduste kasutamise eest. 2.2 Lisaks on mitmeid kordi kasutatud U.D suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ja seda nii tema enda süülisest käitumisest tingituna kui ka kaitsmaks teda kaasvangide agressiivse käitumise eest. 31.08.2012 pani U.D Viru Vanglas toime uue kuriteo, kasutades kaasvangi suhtes füüsilist vägivalda, mille eest teda karistati Viru Maakohtu 02.11.2012 otsusega KarS § 121 järgi. Eeltoodud asjaolud ei anna maakohtu arvates alust järeldada U.D seaduskuulekale teele asumist. Tõsi, viimasel ajal on küll distsiplinaarsüüteod muutunud kergemateks ja neid on ka harvemaks jäänud, kuid mingeid tõsikindlaid järeldusi sellest veel põhjendatud teha ei ole. 2.3 Positiivne vangistuse ajast on see, et U.D on osalenud majandustöödel ja läbinud taasühiskonnastava Tagasilanguse ennetamise programmi ning tunnistanud ennast toimepandud kuriteos täielikult süüdi. Tal on olemas väljastpoolt vanglat toetajaisik J F. S. , kes on valmis U.D eest ka vabaduses hoolt kandma – võimaldama talle elamispinda XXX ja abistama ka töö saamisel. Vabaduses on U.D vaimse intellektiga seoses olemas võimalus töövõimetuspensioni saamiseks. 2.4 U.D senisest elukäigust nähtuvalt ei ole osutunud katseajaga kriminaalhooldus otstarbekohaseks meetmeks – vägistamise eest mõistetud karistuse kandmise ajal katseajal ja kriminaalhooldusel olles jätkas ta uute kuritegude toimepanemist. 2.5 Kokkuvõtvalt leidis maakohus eeltoodut arvestades, et U.D käitumises ei nähtu tema asumist seaduskuulekale teele (kehtivad distsiplinaarkaristused, vähene osavõtt taasühiskonnastavatest programmidest, vangistuses uue kuriteo toimepanemine), mistõttu ei 2 ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. U.D senisest elukäigust nähtub, et katseajaga kriminaalhooldus ei ole kohane meede mõjutamaks teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, mistõttu tuleb teiste vabaduses viibivate isikute turvalisuse kaitseks, sh nende vara, tervise ja elu kaitseks U.D karistuse kandmist jätkata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada U.D ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valvega. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Kohus ei ole arvestanud kõiki U.D elus ja käitumises viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi. U.D kannab esimest reaalset vangistust ja tunnistab täielikult enda süüd. U.D leiab, et vanglas viibimisest on talle kasu olnud. 3.2 U.D oli väga raske elu – alates
6. eluaastast on ta Tilsi lastekodu kasvandik, kes õppis Urvaste abikoolis. Tema vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud ning suhted ema, õe ja vendadega puuduvad. See kõik on mõjutanud tema elu negatiivselt. 3.3 U.D täidab korralikult individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, ta on töötanud vangla majandustöödel ja osa võtnud Tagasilanguse ennetamise programmist. Peale vabastamist on tal plaan võtta end arvele Töötukassas, pretendeerida lihtsale kvalifikatsiooni mittenõudvale tööle ning edaspidi omandada eriala. OÜ XXX on valmis võimaldama talle tööd puhastusteenindajana. Lisaks võimaldavad probleemid tervisega saada töövõimetuspensioni. 3.4 U.D puuduvad probleemid alkoholi ja narkootikumidega. Ta soovib loobuda kuritegelikust käitumisest ja ennast muuta. Vabanemisel asub ta elama J. F. S. juurde, kes toetab rahaliselt ning lubab vabanemisjärgselt enda juurde elama võtta. Vangistusest on U.D küll kehtivad distsiplinaarkaristused, ent viimased neist on määratud 7 kuud tagasi, kui ta keeldus tööle minemast – s.o tegemist on vähetõsiste rikkumistega. 3.5 Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et U.D karistus on täitnud oma eesmärgi – tema elus on ilmnenud positiivsed muutused, ta on muutnud oma suhtumist elule ega hakka seadust rikkuma. Kõik eeldused seaduskuulekaks eluks on U.D olemas.
7. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 12.03.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 25.03.
8. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu kohtupraktikale ja märgib, et kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKm 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt RKKKo 31-1-92-11, p 15.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik U.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 3 5.
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et U.D ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, kelle suhtes on varasemalt kriminaalhooldus ebaõnnestunud, keda on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning kes on vangistuses toime pannud uue kuriteo, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Rahuldada ei saa ka kaitsja taotlust vabastada U.D elektroonilise valvega, kuna vastavat taotlust ei ole varasemas menetlusstaadiumis esitatud ja seega ei ole ka formaalsete eelduste esinemist elektroonilise valve kohaldamiseks kontrollitud. 5.2 Käesoleval juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka määruskaebuses esitatud positiivsete asjaoludega (vt määruse p 2.1, p 2.3), samuti on kaitsja maakohtus juhtinud tähelepanu U.D elukäiku mõjutanud negatiivsetele teguritele ja süüdimõistetu tulevikuplaanidele (tlk 23-24), ent sellele vaatamata on kohus leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtul ei tekkinud U.D iseloomustava informatsiooni pinnalt piisavat veendumust süüdimõistetu seaduskuulekale teele asumise osas. Maakohus osundas sellelegi, et U.D distsiplinaarsüüteod on muutunud viimasel ajal kergemateks ja neid on ka harvemaks jäänud, samas aga ei saa sellest teha tõsikindlaid järeldusi U.D muutumise osas. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud arvamusega ja lisab, et vastavalt kohtupraktikas juurdunud seisukohale on süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks tema edaspidine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest – nendele tingimustele vastavust peab näitama tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal (RKKK 3-1-1-91-06). 5.3 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäigu ning käitumisega karistuse kandmise ajal ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.4 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau