Obsah (10)

§ 663§ 657§ 651§ 456§ 172§ 175§ 171§ 178§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-19-11289 Kohtuasi X avaldus

) § 172 lg 3 alusel lapse esindamisega seotud menetluskulud riigi kanda. Maakohus jättis sama paragrahvi lg 1 järgi erandlikult lapse ema menetluskulud lapse isa kanda, kuna lapse isal ei olnud alust lepitusmenetluse avalduse esitamiseks, sest lapse ema ei olnud lapsega suhtlemise korda rikkunud. Maakohus pidas põhjendatud ja mõistlikuks nii lapse ema lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks) kui ka ajakulu õigusabitoimingutele kokku 13 tundi. Määruskaebus

1. Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse osas, milles maakohus jättis lapse ema menetluskulud lapse isa kanda ja mõistis need lapse isalt välja. Lapse isa palub teha uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda või alternatiivselt vähendada lapse ema kasuks välja mõistetud menetluskulusid. Lapse ema rikkus määrusega kehtestatud suhtlusgraafikut ja lapse isa on seda tõendanud. Lapse isa pidi lapsega veetma
2. aasta jõulud, kuid lapse ema ei võimaldanud lapse isal lapsega kohtumist, sest nad läksid spaasse. Lisaks ei arvestanud lapse ema lapse isa suvepuhkusega, kuna kui lapse isa teatas oma puhkuse kuupäevadest, ütles lapse ema, et juuliks on tal juba lapsega Itaaliasse piletid ostetud. Avaldaja esitas ka tõendid, miks ta ei saanud jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis ja mais lapsega kohtuda, kuna Soome oli punases tsoonis ja piiri ületamine oli keelatud. Nii eestkosteasutus kui ka lapsele määratud esindaja on tuvastanud, et vanematevahelist mõistlikku dialoogi ei ole ja tuleb kohaldada lepitusmenetlust. Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et lapse isa ei ole võimeline olemasolevat määrust täitma ja et lapse ema ei rikkunud suhtluskorda. Kuna avalduse esitamine oli vajalik, siis on äärmiselt ebaõiglane ja põhjendamatu jätta lapse ema menetluskulud lapse isa kanda. Kui ringkonnakohus otsustab jätta menetluskulude jaotuse muutmata, palub lapse isa vähendada mõistlikus ulatuses lapse ema kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid. Esimese astme kohus venitas menetlust ja toimus ainult üks kohtuistung. Lapse ema esindaja ajakulu sai olla umbes 5 tundi ning arvestades keskmist tunnihinda 120 eurot, võiks lapse ema menetluskuludeks olla 600 eurot. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
3. Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud lapse isa kanda. 3 2-19-11289
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb lapse ema menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

10.

§ 651

lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes lapse ema menetluskulude lapse isa kanda jätmist ja lapse ema menetluskulude kindlaksmääramist (vaidlustatud määruse resolutsiooni menetluskulude jaotuse p-d 2 ja 3), mistõttu on maakohtu määrus ülejäänud osas jõustunud (

§ 456lg 4 teine lause koosmõjus §-ga 659).

11. Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus jättis lapse ema menetluskulud õigesti lapse isa kanda.

§ 172

lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viidatud säte annab kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Nimetatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14). Kolleegiumi arvates ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks on õiglane jätta praeguses asjas lapse ema menetluskulud maakohtus lapse isa kanda. Maakohus tõi esile, et erandlikult on õiglane jätta lapse ema menetluskulud lapse isa kanda, kuivõrd lapse isal ei olnud alust lepitusmenetluse avalduse esitamiseks, sest lapse ema ei olnud lapsega suhtlemise korda rikkunud. Lapse isa väidab määruskaebuses küll endiselt, et lapse ema rikkus suhtluskorda, mistõttu oli avalduse esitamine põhjendatud, kuid samad väited olid esitatud ka maakohtule ning maakohus tuvastas, et lapse ema suhtluskorda ei rikkunud. Lapse isa ei vaidlustanud maakohtu määrust selle sisulises osas, s.o lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise ja suhtluskorra muutmise osas. Maakohus juhtis menetluses lapse isa tähelepanu sellele, et tema väited lapse ema rikkumiste kohta on tõendamata ja et tõendamata on ka see, et lapse isa oleks saanud või soovinud suhtluskorda nõuetekohaselt täita. Kuna lapse isa väited ei lükka ümber maakohtu järeldust ja tuvastust, et lapse ema suhtluskorda ei rikkunud, ei ole alust kahelda maakohtu kaalutlusotsustuses jätta erandlikult lapse ema menetluskulud lapse isa kanda. Lapse isa ei ole määruskaebuses toonud esile muid asjaolusid, mis võimaldaksid jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. 12. Lapse isa vaidlustab ka lapse ema menetluskulude suurust. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi samuti kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, mistõttu sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Maakohus pidas põhjendatuks lapse ema lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks) ja tehtud toiminguid: lapse isa avaldusega tutvumine, nõupidamine kliendiga – 1 tund; 17.06.2021 vastuse ettevalmistamine – 2 tundi 30 minutit; 17.06.2021 kohtuistungiks 4 2-19-11289 ettevalmistamine ja osavõtt – 2 tundi 30 minutit; kohaliku omavalitsuse 21.06.2021 seisukohaga tutvumine, arutelu kliendiga – 1 tund; lapse isa 07.07.2021 menetlusdokumendiga (sh selle lisadega) tutvumine, arutelu kliendiga – 1 tund 30 minutit; lapse ema 19.08.2021 seisukoha ettevalmistamine, kliendiga kooskõlastamine – 2 tundi 30 minutit; 30.03.2023 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osavõtt – 2 tundi. Lapse isa leiab, et lapse ema lepingulise esindaja kulud on põhjendatud üksnes 5 tunni ulatuses ja tunnihinnaga 120 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus lapse ema menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud ja määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Tõele ei vasta lapse isa määruskaebuse väide, et asjas toimus vaid üks kohtuistung. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt toimus lepitusmenetluses kaks ärakuulamist: 17.06.2021 ja 30.03.2023, millest kummalgi osales ka lapse ema lepinguline esindaja. Lapse isa ei ole toonud esile ühtegi muud toimingut, mis oli tema arvates lapse ema õiguste kaitseks mittevajalik või ülepaisutatud. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu kaalutlusõigusesse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel sekkuda üksnes lapse isa üldsõnalisel väitel, et lapse ema lepingulise esindaja kulu oleks pidanud olema väiksem või toimingutele kuluma vähem aega. Maakohus on

§ 175

lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes lapse ema lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning kolleegiumil ei ole alust ümber hinnata maakohtu diskretsiooniotsust. Samuti ei saa nõustuda lapse isa väitega, et põhjendatud peaks olema vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnihinna 130 euro asemel 120 eurot. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Riigikohus on hiljutises praktikas pidanud lepitusmenetluses lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta) turuhinna piiridesse jäävaks ning nõustus maakohtuga, et vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu oli 180 eurot, millele lisandub käibemaks (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 23). Praegusel juhul ei saa asja olemust ja lapse ema lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades pidada keskmisest kallimaks tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks) ning ringkonnakohtu hinnangul oli vastav tunnitasu käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik. 13. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seonduvad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel lapse isa kanda.

Eeltoodu puudutab üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulu, kuivõrd

§ 178lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Lapse isa määruskaebusest (sisuline tekst ca 2

1. lk)moodustab menetluskulude jaotust puudutav osa veidi üle 1,5 lk ja lapse ema vastuses määruskaebusele (sisuline tekst ca 2
2. lk)samuti ca 1,5 lk. Seetõttu leiab kolleegium, et määruskaebemenetluses moodustab vaidluse mahust menetluskulude jaotust puudutav osa 75%. Seega tuleks lapse isal hüvitada lapse emale 75% tema vajalikest ja põhjendatud õigusabikuludest. 15.

§ 174

lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. Lapse ema 08.02.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema õigusabikulu määruskaebemenetluses 4 tundi, mis vastab summale 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot). Lapse emale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Lapse ema ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on kulu arvestatud käibemaksuga. Lapse ema lepingulisel esindajal kulus lapse isa määruskaebusega tutvumisele 5 2-19-11289 ja kliendiga arutamisele 2 tundi ning määruskaebusele vastamisele ja kliendiga kooskõlastamisele samuti 2 tundi. Lapse isa menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul ei saa pidada lapse ema lepingulise esindaja ajakulu määruskaebemenetluses täies ulatuses põhjendatud ja vajalikuks, mida lapse isa peaks hüvitama. Võttes arvesse seda, et tegemist oli tsiviilasja materjalidega kursis olnud vandeadvokaadist esindajaga, samuti et tegemist oli üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamisega ning nii määruskaebus kui ka vastus määruskaebusele olid mahult lühikesed ja sisult lihtsad menetlusdokumendid, on määruskaebusega tutvumise ja selle peale vastuse koostamise ning nendega seotud toimingute põhjendatud ajakulu 3 tundi. Lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning seda saab pidada põhjendatuks. Tulenevalt kindlaksmääratud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurusest, samuti lapse isa kohustusest hüvitada neist 75%, tuleb lapse isalt mõista lapse ema kasuks välja menetluskulude hüvitis 405 eurot [(3 x 150 + 20%) x 75%]. Lisaks peab lapse isa tulenevalt lapse ema taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. 16.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6