← Eesti

2-18-7394/86

Obsah (10)§ 657§ 651§ 3401§ 661§ 175§ 445§ 463§ 654§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Krista Kirspuu, liikmed Ulvi Loonurm ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-18-7394 Kohtu

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 20. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning vaidlustatud määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 koosmõjus §-ga 659 ja § 667 lg-ga 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks kostja lepingulise esindaja tegelikust tunnitasust väiksema tunnitasu järgi ning sellest lähtuvalt tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused menetluskulud, jättis viivise välja mõistmata. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab kostja menetluskulud kindlaks kostja lepingulise esindaja tegeliku tunnitasu järgi ja seejärel tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulud ning mõistab välja viivise. 21. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määrust menetluskulude kindlaks määramisel lähtutud kostja lepingulise esindaja tunnitasu osas ja tunnistajale hüvitise maksmise osas ning palunud lahendada tema taotlused. Määruskaebuse puuduste kõrvaldamisega on kostja esitanud ka soovi kostja esindajal menetlustoimingutele kulunud aja suurendamiseks ja menetluskuludelt viivise välja mõistmiseks.

  1. Kõigepealt võtab Ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse puuduste kõrvaldamisega esitatud kostja täiendavate protsessuaalsete taotluste ning põhjenduste osas.
  2. Maakohtu 20.10.2022 määruse järgi oli kostja määruskaebuse protsessuaalne taotlus ebaselge ja määruskaebuse esitamise pealt riigilõiv maksmata. Seetõttu andis maakohus kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ehk määruse põhjenduste kohaselt protsessuaalsete taotluste täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Sama määrusega jättis maakohus rahuldamata kostja määruskaebuse taotluse anda kostjale täiendav tähtaeg määruskaebuse põhjendamiseks. Seega said ülejäänud ja täpsustamist vajavad protsessuaalsed taotlused olla seotud ainult kostja esindaja tunnihinna arvestamisega menetluskulude kindlaksmääramisel ja tunnistaja Y saamata jäänud keskmise töötasu hüvitamisega. Kostja palus aga 15.11.2022 määruskaebuse puuduste kõrvaldamisega kohtult ka suurendada menetluskulude kindlaksmääramisel kostja lepingulisel esindajal menetlustoimingutele kulunud aega ning mõista hagejalt kostja kasuks välja seadusjärgses määras viivis väljamõistetud menetluskulude pealt. Kuna aga algses määruskaebuses palus kostja aga lahendada tema taotlused, siis hõlmab see ringkonnakohtu arvates ka maakohtus esitatud taotlust viivise väljamõistmiseks. 24.

§ 3401

lg 1 kohaselt jätab kohus menetlusdokumendi seniks käiguta ja määrab tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv.

§ 3401

lg 1 alusel annab kohus menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mitte täiendavate protsessuaalsete taotluste ja põhjenduste esitamiseks. Ka õiguskirjanduse kohaselt ei ole

§ 3401

lg 1 eesmärgiks anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks või viimistlemiseks (

II komm

(2017), § 3401, p 3.2.3). 25. Kostja esitas määruskaebuse 08.06.2021 ja kõrvaldas määruskaebuse puudused 15.11.2022 ehk rohkem kui aasta hiljem pärast määruskaebuse esitamist.

§ 661

lg 1 esimese lause 5 2-18-7394 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja on esitanud koos puuduste kõrvaldamisega täiendavad protsessuaalsed taotlused ja põhjendused pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. Seega tuleb kostja täiendavad protsessuaalsed taotlused ja põhjendused jätta tähelepanuta, va viivise osas. 26. Järgmiseks võtab ringkonnakohus seisukoha kostja täpsustatud protsessuaalsete taotluste ja kostja 08.06.2021 määruskaebuse põhjenduste osas. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 koosmõjus

§-ga 659 kontrollib ringkonnakohus ainult määruskaebusega vaidlustatud osas maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust.

  1. Kostja ei esitanud määruskaebuse protsessuaalseid taotlusi täpsustades enam taotlust tunnistaja Y saamata jäänud keskmise töötasu väljamõistmiseks. Seega on kostja eeltoodud taotluse esitamisest loobunud ning ringkonnakohtul ei ole vaja seda taotlust käsitleda.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 140–150 eurot on põhjendamatult kõrge võrreldes keskmise õigusteenuse osutamise tunnitasuga. 29.

§ 175

lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-1910324, p 17).

  1. Asja keerukusest lähtuvalt leidis maakohus, et põhjendatud pole õigusteenuse osutamine keskmisest õigusteenuse osutamise hinnast kõrgema hinnaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kaalutlusega, et antud asjas poleks põhjendatud keskmisest kõrgema hinnaga õigusteenuse osutamine. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli kõrgem kui keskmine õigusteenuse osutamise tunnitasu. Maakohus tugines oma järelduses
  2. aasta Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusele (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13). Maakohus tegi vaidlustatud määruse
  3. aasta keskel. Vahepealse ajaga on aga üldine elukallidus ja seega ka teenuste keskmised hinnad tõusnud. Riigikohtu
  4. aasta praktika järgi ei ületa vandeadvokaadi tunnitasu 150 eurot käibemaksuta keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 16.05.2018, 2-16-8344, p 15). Riigikohtu
  5. aasta praktika järgi on peetud vandeadvokaadi mõistlikuks tunnihinnaks ka 170 eurot tunnis ilma käibemaksuta (RKTKm 16.04.2021, 2-20-4817, p 20). Arvestades eeltoodut ei ületa keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu käesolevas asjas kostjale õigusabi osutanud vandeadvokaadi tunnihinnad 140 eurot, 145 eurot (käibemaksuta). Järelikult on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud advokaadi mõistlikuks tunnihinnaks nii 168 eurot (käibemaksuga, s.o 140 eurot + käibemaks) kui ka 174 eurot (käibemaksuga, s.o 145 eurot + käibemaks).
  6. Järgmiseks arvutab ringkonnakohus kostja menetluskulude nimekirjast lähtudes kostja maakohtumenetluses kantud menetluskulud kostja lepingulise esindaja tegeliku tunnihinna järgi. 6 2-18-7394 31.
  7. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindaja on tunnitasuga 168 eurot (koos käibemaksuga) teinud maakohtumenetluses järgmised toimingud: 11.10.2018 hagiavaldusega tutvumine ja vastuse koostamine hagiavaldusele 3 h 15 min; 15.11.2018 hageja vastusega tutvumine 15 min; 22.04.2019 kohtu nõudekirjaga tutvumine 9 min; 23.04.2019 vastuse koostamine kohtule 1 h 15 min; 23.04.2019 vastuse koostamine kohtule 22 min; 03.05.2019 tõendi esitamine kohtule 8 min; 16.05.2019 hageja vastusega tutvumine, vastuse analüüs, tõendite kogumine ja vastuse koostamine hageja vastusele 3 h 10 min; 16.05.2019 vastuse koostamine kohtule 13 min; 21.08.2019 istungiks ettevalmistamine ja tunnistajale küsimuste koostamine 1 h 15 min; 23.08.2019 kohtumine tunnistajaga 30 min; 23.08.2019 istungil osalemine 1 h. Kostja esindaja 30-minutilist kohtumist tunnistajaga ei pidanud maakohus põhjendatuks ega vajalikuks. Kokku kulus kostja esindajal seega 11 h 2 min toimingutele, mis olid põhjendatud, vajalikud ja mille tunnitasuks oli 168 eurot. Menetluskulud nende toimingute pealt kokku on 1544 eurot 66 senti (11 h 2 min x 168 eurot/h = 1853 eurot 49 senti). 31.
  8. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindaja on tunnitasuga 174 eurot (koos käibemaksuga) teinud maakohtumenetluses järgmised toimingud: 01.10.2019 hageja vastusega tutvumine, vastuse analüüs, tõendite kogumine ja vastuse koostamine hageja vastusele 30 min;03.10.2019 hageja menetlusdokumendiga tutvumine, analüüs ja vastuse koostamine 2 h; 04.10.2019 vastuse koostamine kohtule 20 min; 08.10.2019 vastuse koostamine kohtule 30 min; 08.10.2019 vastuse koostamine kohtule 30 min; 17.10.2019 istungiks ettevalmistamine ja tunnistajatele küsimuste koostamine 1 h; 17.10.2019 istungil osalemine 2 h. Kokku kulus kostja esindajal seega 6 h 50 min toimingutele, mille tunnitasuks oli 174 eurot. Menetluskulud nende toimingute pealt kokku on 990 eurot 83 senti (6 h 50 min x 174 eurot/h = 1188 eurot 99 senti). 31.
  9. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub ka, et kostjal kulus dokumentaalsete tõendite kogumiseks 5 eurot. Kostja poolt maakohtus kantud menetluskulud on seega kokku 3047 eurot 48 senti (5 eurot + 1853 eurot 49 senti + 1188 eurot 99 senti). Kohus mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud summas 1980 eurot 86 senti (65% x 3047 eurot 48 senti). 32.

§ 445

lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

§ 463

lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ringkonnakohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 31 eurot 28 senti (1980 eurot 86 sent – 1949 eurot 58 senti). Kuna kostja taotles menetluskulude tasumisega viivitamisel välja mõista viivis, siis tuleb kostja taotlus rahuldada. 33. Eeltoodust lähtuvalt tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus osaliselt tühistada ning teha uus määrus, millega kostja menetluskulud määrata kindlaks kostja lepingulise esindaja tegeliku tunnitasu järgi ja seejärel tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulud. Tulenevalt

§ 654

lg-st 2² esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 34. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 7 2-18-7394 35.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 178

lg 2 alusel võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.