KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2024, Paide Tsiviilasja number 2-24-797 Tsiviilasi XXi hagi YYi vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad ja Kohtuistung nende Hageja XX (isikukood
- x)Kostja YY (isikukood
- x)06.02.2024 RESOLUTSIOON 1. Lahutada XXi ja YYi abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx x x, ja mille kohta on tehtud abielukanne nr x. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.
- ee)30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku – edaspidi: TsMS – § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud 1. XX esitas 16.01.2024 hagiavalduse YY vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx x x. Hagiavalduse kohaselt on hageja teinud viimase aasta jooksul endast kõik, et abielu päästa, kuid käesolevaks ajaks on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud, ning abielu ei ole enam võimalik taastada. 2. Kohtuistungil 06.02.2024 jäi hageja hagi juurde ja kinnitas, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja abielu lahutamisega ei nõustunud. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused 3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 4. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 5. Kohtu hinnangul ei ole esiletoodu pinnalt alust arvata, et poolte abielu taastamine on võimalik. Hageja leiab, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud, hageja abielusuhete taastamist ei soovi. Arvestades eeltoodud asjaolusid, sh seda, et hageja ei soovi abielusuhteid taastada, ja leiab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud, on PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. 6. Kohus leiab, et vaatamata kostja seisukohale, mille järgi ta ei soovi abielu lahutada, tuleb siiski abielu lahutada. Hageja abielusuhete jätkamist ei soovi. Seega on abielu jätkamine võimatu. Abielusuhete jätkamiseks on vaja mõlema abikaasa tahet. Kostja ei selgitanud, kuidas kostja näeb, et abielu on võimalik päästa ja abielulisi suhteid jätkata. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama ja pooltele tuleb anda võimalus oma eluga edasi minna. 7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 2