Obsah (11)

§ 164§ 442§ 416§ 394§ 187§ 407§ 468§ 129§ 173§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 13.02.2024, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-288 Tsiviilasi R.-R. M. hagi R. M. v

§ 164lg-le 1.

1. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult. 1
2. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Otsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE 08.01.2024, korrigeeritult 23.01.2024, esitatud hagi kohaselt kostja ei maksa hageja ülalpidamiseks elatist regulaarselt, iga kalendrikuu eest ette, vähemalt summas, mis vastab kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 100 ja 101 järgi arvutatavale elatissummale. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist kindla maksena kalendrikuu eest ette summas, mis vastab PKS § 101 lõikes 1 alusel arvutatud elatissummale, alates hagiavalduse esitamisest. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole täitnud hagejate ülalpidamiskohustust, nõuab hageja ka tagasiulatuva elatise väljamõistmist PKS § 108 alusel alates 11.12.2023 kuni 07.01.2024, s.o hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani, summas 235,20 eurot. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda kuna hageja vajaduse kohtusse pöörduda põhjustas oma käitumisega kostja. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagimaterjal koos kirjaliku vastuse nõudega kättetoimetamisportaali KÄPO vahendusel kätte toimetatud 25.01.2024. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetamisportaali KÄPO vahendusel kätte toimetatud 25.01.2024, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 08.02.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407

lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 407

lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja seega saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vaidlust ei ole sellest, et hageja on kostja laps ning kostja on perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja § 97 punktist 1 tulenevalt kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu

1. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1716, p 11;
2. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale maksta elatist või mitte. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, et hageja poolt nimetatud vajadused oleks ülepaisutatud. Ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks aluse maksta hagejale elatist alla miinimumsuuruse, esile toodud ei ole. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Arvestades
4. aprillil 2022 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutust, oli elatise baassummaks alates
5. aprillist 2022 kuni
6. märtsini 2023 209,20 eurot ning alates
7. aprillist 2023 kuni
8. märtsini 2024 on baassummaks 249,78 eurot. PKS § 101 lg 4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
9. aprillil.
10. aprillil 2022 Statistikaameti 3 kodulehel avaldatu kohaselt oli
11. aastal Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot.
12. aprillil 2023 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli
13. aastal Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1685 eurot, millest 3% on 50,55 eurot. Tulenevalt PKS § 101 lg-st 5 ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Lapsetoetus on alates
14. jaanuarist 2023 80 eurot kuus (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3). Pooled ei vaidle, et lapsetoetus laekub hageja seaduslikule esindajale. Tulenevalt PKS § 101 lg-st 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagi esitamise hetkel on ühe lapse elatis, indekseeritud baassummat arvestades, elatiskalkulaatori alusel - 260,33 eurot. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks elatise miinimumsuuruses nõude esitamisel ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel

§ 468lg 1 p 2 alusel viivitamatule täitmisele.

Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 2 p 51 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Juhindudes

§ 129lg 2 on elatise nõude hagihind (260,33 eurot x 9 kuud) 2342,97 eurot.

Kostjale selgituseks- tegemist ei ole summaga, mida kostjal tuleks hagejale lisaks maksta. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3; § 415; § 416; § 442 tagaseljaotsusega.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 4