Obsah (5)

§ 65§ 74§ 69§ 76§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 28. veebruar 2024 Kriminaalasja number 1-21-1245 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingrid Kullerkann ja Ingeri Tamm Kohtuasi Tallinna Vangla Tart

) § 199 lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Pärnu Maakohtu poolt 16.

detsembril 2019 (kriminaalasi nr 1-19-9729) mõistetud karistuse võrra, saades liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendati A.

Tammele mõistetud vangistus 718 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat.

1. Harju Maakohtu
2. juuni 2022 määrusega pöörati A. Tammele mõistetud karistus

§ 69lg 6 alusel täitmisele, kuna A.

Tamm rikkus registreerimiskohustust ega pidanud kinni üldkasuliku töö täitmise graafikust. Samuti vahetas ta kriminaalhooldaja loata elukohta ja püüdis Eestist lahkuda.

1. Harju Maakohtu
2. augusti 2023 määrusega vabastati A. Tamm vangistusest tingimisi enne tähtaega. Talle kohaldati katseaega kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni
3. maini
4. Selleks ajaks määrati ta kriminaalhooldusele.
6. detsembril 2023 esitas kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule A. Tamme kohta erakorralise ettekande, heites viimasele ette kriminaalhoolduse nõuete rikkumist. A. Tamm on jätkanud hoolimata alkoholi tarvitamise keelust selle aine manustamist – politseilt on selle kohta laekunud vähemalt viis teadet. A. Tammelt ei olnud võimalik selgitust võtta, kuna ta ei ilmunud
7. novembril 2023 kohtumisele.
8. septembril 2023 alustati A. Tamme suhtes väärteomenetlust liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi – väärteo eest määrati talle rahatrahv.
9. novembril 2023 juhtis A. Tamm alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit, põhjustas liiklusõnnetuse ning lahkus sündmuskohalt. Ta pole asunud tööle ega võtnud end töötuna arvele, samuti ei ela ta kohtu poolt määratud elukohas.
10. Tartu Maakohus planeeris
11. detsembriks 2023 kohtuistungi. A. Tamm teatas, et ta on haige ega saa istungil osaleda, kuna samaks päevaks on tal planeeritud silmaarst. Maakohus määras uue aja
12. detsembriks
13. Kuna A. Tamm
14. detsembril 2023 kohtuistungile kohale ei tulnud ega tulemata jätmisest kohut ei teavitanud, kuulutas maakohus ta tagaotsitavaks ning kohaldas tema suhtes tõkendina vahistamist.
15. jaanuaril 2023 peeti A. Tamm kinni. Kohus pidas tema küsitlemiseks
16. jaanuaril 2024 istungi, leides seejärel, et tema vahistamine on jätkuvalt põhjendatud.
18. jaanuaril 2024 toimunud kohtuistungil selgitas A. Tamm, et tööotsimise tõttu ei elanud ta määratud elukohas. Maakohtu määrus
19. Tartu Maakohtu
20. veebruari 2024 määrusega pöörati A. Tammele Pärnu Maakohtu
21. aprilli 2021 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 8 kuud 20 päeva vangistust,

§ 76lg 7 alusel täitmisele.

Taolist otsustust põhjendas esimese astme kohus lühidalt nii.

1. Teise võimaluse saanud A. Tamm on rikkunud peaaegu kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohus talle määras. 2
2. A. Tamm on hoolimata alkoholi tarvitamise keelust jätkanud korduvalt alkoholi pruukimist. Viimati tegi ta seda koos ühe kriminaalkorras karistatud isikuga. A. Tamme väide, justkui poleks ta alkoholikeelust teadlik olnud, on vale. Alkoholi tarvitamine on muutnud A. Tamme agressiivseks ja toonud kaasa uute süütegude sooritamise.
3. novembril 2023 alustati A. Tamme suhtes menetlust

§ 218

järgi selles, et ta sõi kaupluses toitu ning läbis kassarivi kauba eest tasumata – seejuures oli ta alkoholijoobes ja agressiivselt meelestatud.

1. novembril 2023 juhtis A. Tamm alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit, põhjustas sellega liiklusõnnetuse ning lahkus sündmuskohalt. Kriminaalhoolduse algusperioodist on teada veel teinegi liiklusalane rikkumine –
2. septembril 2023 alustati tema suhtes väärteomenetlust ning määrati talle LS § 227 lg 2 järgi rahatrahv. Kohtuistungil tunnistas A. Tamm, et ta peeti
3. detsembril 2023 kinni lubatud sõidukiiruse ületamise eest ja teda karistati (taas) rahatrahviga.
4. Süüdimõistetu pole maksnud kannatanule kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitist.
5. A. Tamm ei ole korrektselt täitnud registreerimiskohustust. Süüdimõistetu ei ilmunud ka kohtuistungitele. Hooldusalune ei käi ka tööl ega ole võtnud ennast töötuna arvele. On alust arvata, et süüdimõistetu ei ela tegelikult enda elukohaks märgitud aadressil.
6. Süüdimõistetu suhtumine on ükskõikne ja hoolimatu ning pole alust arvata, et see võiks muutuda. Määruskaebus
8. veebruaril 2024 esitas A. Tamm Tartu Maakohtu
9. veebruari 2024 määruse peale kaebuse, milles märgib lühidalt järgmist. Ehkki ta on erinevates riikides elanud ja töötanud, pole teda peale Eesti kusagil kriminaalkorras karistatud. Tal polnud võimalik end töötuna arvele võtta, kuna vana töösuhe oli lõpetamata. Jääb arusaamatuks, milliste rahaliste vahenditega peaks ta saama elada ja võlgu tasuda. A. Tamm soovib uut uurimist ning enda vabastamist.
11. veebruaril 2024 esitas määruskaebuse ka A. Tamme kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello. Kaitsja leiab, et kohus on A. Tamme ühiskonnaohtlikkust üle hinnanud. A. Tamm on selgitanud, et kontrollnõuete täitmist takistasid tema terviseprobleemid. Süüdimõistetu ei teadnud, et tal on alkoholi tarvitamise keeld. Ringkonnakohtu seisukoht
12. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et A. Tamme ja tema kaitsja määruskaebused on ilmselt põhjendamatud ja neil puudub ilmselgelt igasugune edulootus. Maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, mille tõttu oleks A. Tammele mõistetud karistuse kandmata osa ebaõigesti täitmisele pööratud. Pidades silmas A. Tamme senist kriminaalhoolduse kulgu – peaasjalikult tema minnalaskvat suhtumist kriminaalhoolduse nõuete täitmisesse ning sooritatud rikkumiste tihedat korduvust – leidis maakohus õigesti, et A. Tammele mõistetud vangistuse kandmata osa tuleb taas täitmisele pöörata. Esimese astme kohtu otsustus vastab kehtivale kohtupraktikale ja on proportsioonis A. Tamme poolt toime pandud rikkumistega. Neil põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lgst 3 ja §-st 390 jätab ringkonnakohus A. Tamme ja tema kaitsja määruskaebused läbi vaatamata.
13. A. Tamme kaitsja vandeadvokaadi abi A. Kello taotleb kohtumääruse ja kaitsealuse määruskaebusega tutvumiste ning määruskaebuse koostamise eest 72 eurot, millele lisandub käibemaks 15,84 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohtu meelest ei vasta kaitsja poolt välja toodud ajakulu (kokku 60 minutit) 3 toimingute tegemise ajale. Kaitsja määruskaebuses toodud argumendid on äärmiselt napid ega eeldanud keerukat õiguslikku analüüsi, mistõttu ei oleks kaitsjal tohtinud nende kirjapanemiseks kuluda kuigivõrd palju aega. Seda silmas pidades loeb ringkonnakohus kaitsja põhjendatud ajakuluks kokku 30 minutit – 20 minutit maakohtu määruse ja A. Tamme kaebusega tutvumiseks ning 10 minutit kaitsja määruskaebuse koostamiseks. Toimingute eest makstava tasu suuruseks on 36 eurot (1,2x30), millele lisandub käibemaks 7,92 eurot (36x0,22). KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu A. Tammelt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4