Obsah (5)

§ 123§ 137§ 119§ 118§ 143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-13171 Kohtuasi X ava

§ 123lg 1) ning kontrollima määruskaebuse väiteid.

1. Edasi selgitab kolleegium ema avaldusega seonduvalt järgmist. Ema esitas kohtule avalduse, milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse ning tervise osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus emale, sh palutakse anda emale otsustusõigus lapse elukoha registreerimise osas. Kolleegiumi hinnangul saab ema taotlust saada otsustusõigus lapse elukoha registriandmete muutmiseks käsitada alternatiivse taotlusena. Isa ei ole kohtule hooldusõiguses muudatuste tegemiseks ega otsustusõiguse saamiseks avaldust esitanud, kuid vaidleb avaldusele vastu, soovides osaleda lapse elu puudutavate otsuste tegemisel ja säilitada vanemate ühise hooldusõiguse. 34.
2. Kolleegium märgib, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal

§ 137

lg 1 I lause järgi õigus taotleda kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Samas, kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades 8 lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda

§ 119I lause järgi selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.

34.2. Riigikohus on selgitanud, et vanemale otsustusõiguse andmise nõue (

§ 119

) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (

§ 137

) on alternatiivsed nõuded, mistõttu saab kohus lahendada avalduse kas

§ 119või § 137 alusel, kuid mitte mõlema sätte alusel korraga.

Otsustusõiguse saamiseks (

§ 119

) saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada. Seevastu on ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise (

§ 137

lg 1) avalduse eesmärk üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse. Kohus ei ole

§-de 119 või 137 kohaldamise üle otsustamisel seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust, kuid peab menetlusosalistega õiguslikku kvalifikatsiooni arutama ja andma menetlusosalistele võimaluse avaldada selle kohta arvamust (vt RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 13; RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 25). 34.3. Praegusel juhul nähtub ema avalduse taotlusest ja põhjendusest üheselt, et ta soovib kestvaid muudatusi vanemate ühises hooldusõiguses

§ 137

tähenduses viibimiskoha ja tervise valdkondades ning üksnes alternatiivselt ühekordset otsustusõigust lapse elukoha aadressi andmete muutmiseks rahvastikuregistris

§ 119tähenduses.

Maakohus ei ole nõudealuseid korrektselt eristanud, mis aga ei anna alust hinnata menetlusosaliste väiteid ja tõendeid ühises hooldusõiguses muudatuste tegemise küsimuses maakohtust erinevalt. Kolleegiumi hinnangul esineb aga alus ema avalduse rahuldamiseks talle ainuotsustusõiguse andmiseks rahvastikuregistrisse kantud lapse elukoha aadressi andmete muutmiseks. 35. Kolleegium selgitab esmalt, et

§ 118

lg 1 järgi peavad vanemad teostama lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal

§ 137

lg 1 I lause järgi õigus taotleda kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sellisel juhul teeb kohus

§ 137

lg 2 p 2, § 137 lg 3 ja § 123 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe vanema kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest peaks tulema kõne alla siis, kui see on lapse huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates küsimustes kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna puhul ning hooldusõigust ei pea tervikuna lahendama tingimata ühtemoodi (RKTKm 22.11.2017, 2-165794, p 22.2).

1. Vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamata jätmise otsustas maakohus õigesti. Seejuures märgib kolleegium, et tsiviilasjas nr 2-20-11148 vaadati läbi ema avaldus mh ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes ning ainuhooldusõiguse andmiseks emale lapse viibimiskoha, haridust ja tervist puudutavates küsimustes, mis jäeti Harju Maakohtu 25.01.2021 määrusega (jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11148 9 14.03.2022 [dtl 82-91]) rahuldamata. Nii viidatud tsiviilasjas kui ka praeguses asjas leidis ema, et tal peaks olema ainuhooldusõigus viibimiskoha, hariduse kui terviseküsimustes, sest vanemate kooselu lõppes juba enne lapse sündi, poeg elab emaga Eestis, lapse isa elab aastaid Maltal ja võib lapse viia välismaale, vanematel on erimeelsused lapsega seonduvate küsimuste lahendamisel, isa on lapse tervise suhtes ükskõikne, samuti heidab ema isale ette vägivaldsust ja agressiivsust. Ringkonnakohus jääb 29.06.2021 määruses (dtl 82-91) toodud seisukohtade juurde, et ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et vanemad vaidleksid tegelikult elukoha ja tervise küsimuses või hooldusõiguse teostamine oleks raskendatud seetõttu, et isa elab välismaal (määruse p 12). Seega puudus alus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, sest ei tuvastatud, et last puudutavates küsimustes otsuste vastuvõtmine oleks takistatud selliselt, et see ohustab lapse heaolu. 36.
2. Kolleegium märgib, et kuigi eelnevast nähtuvalt on elulised asjaolud, mis avaldaja hinnangul annaks alust lapse hooldusõiguses muudatuste tegemiseks valdavas osas samad, mis annaks alust TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel asjas menetlus lõpetada, saab siiski avalduse lahendamisel käsitada uute muutunud asjaoludena väiteid isa käitumise kohta lapsega suhtlemise korra täitmisel ja hinnata, kas need annavad alust muudatuste tegemiseks vanemate ühises hooldusõiguses. 36.
3. Määruskaebuses on ema esile toonud väidetavalt maakohtu poolt arvestamata jäetud vanemate tugevad erimeelsused lapse tervise osas, kuid kolleegiumi hinnangul on need tekkinud suhtlemise korra täitmise kontekstis, nagu leidis õigesti maakohus. Maakohus on põhjendatult tuginenud kahtlusele, et ema toob mh lapse tervise ettekäändeks, et jätta ära suhtlemise korra järgse isa ja lapse kohtumised ja muul viisil suhtlemine. Sellele viitab nii vajadus määrata suhtlemise korra täitmise tagamiseks emale sunnivahendid (dtl 602-617) kui ka sunnivahendina määratud sunniraha tegeliku rakendamise vajadus (vt Harju Maakohtu 18.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-23-6430, jõustunud 04.12.2023 [dtl 624-639]). Asjas ei ole esile toodud lapse tervist puudutavaid küsimusi, milles on olnud vajalik kiire otsustamine, kuid isast tingituna on see viibinud. 36.
4. Ema heidab maakohtule ette, et hindamata on vanemate teineteist süüdistavad dokumendid ja muud tõendid, kuid ei viita konkreetsetele tõenditele ega sellele, mida neist vastastikkustest süüdistustest järeldama peab. Vaidlust ei ole, et laps elab koos emaga, kes tema eest igapäevaselt hoolitseb ja teda kasvatab, isa elab aga välismaal. Antud asjaolud ei anna aga alust pidada ainuüksi ema pädevaks ja usaldusväärseks ning isa vastupidi automaatselt ebausaldusväärseks vanemaks. Ringkonnakohus jääb 29.06.2021 määruses toodud seisukohtade juurde, et praegusel juhul on nii ema kui ka isa huvitatud poja heast käekäigust ning ka isa soovib lapse elus aktiivselt osaleda vaatamata sellele, et isa igapäevaselt last puudutavatesse otsustesse ei sekku (määruse p 12). 36.
5. Ema on menetluses olnud jätkuvalt seisukohal, et lapse isa on vägivaldne ja agressiivne. Ema toob avalduses esile rida vanemate vahel toimunud konflikte ja on esitanud ka videotõendid. Neile viidates leiab ema, et isa kuritarvitab oma hooldusõigust, mistõttu tuleb apellatsioonimenetluses vaidlusalustes valdkondades anda ainuhooldusõigus emale. Kolleegium märgib, et konfliktide kirjeldustest nähtuvalt on ka need tekkinud suhtlemise korra täitmise kontekstis. 14.07.2023 ema esitatud videotõendist nähtub tõesti, et isa võtab sülle lapse, kes avaldab sellele aga rabeledes vastupanu. Isa on 17.07.2023 intsidendi kohta selgitanud, et tuli suhtlemise korra kohtulahendi järgselt lapsele järgi, et viimasega suhelda, kuid ema korteris ümbritsetuna ema sugulastest, see ei õnnestunud. Leides, et tal ei ole muud võimalust, otsustas isa olukorra lahendamiseks lapse kätte võtta, et viia ta oma koju ja seal talle kõik ära seletada (dtl 597). Kolleegium nõustub, et ilmselt ei toeta selline käitumine lapsega kontakti saamist ja 10 lapse ning lahuselava vanema positiivselt suhtlemist. Teisalt saab arvestades isa selgitusi, et ta on teinud ka pärast lepitusmenetlust korduvaid katseid lapsega suhelda, kuid ema on takistanud kohtumääruse täitmist, mida kinnitab ka eelviidatud sundtäitmise läbiviimine, järeldada isa frustreeritust ja seda, et ilmselt ei olnud isa tegevus suunatud tahtlikult lapsele valu tekitamisele või tervise kahjustamisele, mis iseenesest ei võimalda küll isa käitumist kuidagi heaks kiita. Samuti ei ole asjas tõendeid selle kohta, et isa oleks initsieerinud rünnet ema esindaja vastu sooviga tahtlikult esindajale valu tekitada või tervist kahjustada, videotõendilt nähtuvalt rüselevad mõlemad. Vaatamata ema esitatud tõendile, mille kohaselt on 18.12.2023 seisuga Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses kriminaalasi 23231552111, milles on kahtlustatavaks isa ning kannatanuteks ema ja laps (dtl 650), ei nähtu esitatud andmetest, millist tegu isale ette heidetakse, st tõendist ei ole võimalik järeldada, et Yle oleks tekitatud füüsilist valu ja kehavigastusi ning need põhjustas isa käitumine, nagu väidab ema. 36.
6. Ema kinnitab läbivalt, et teostab hooldusõigust lapse heaolust lähtuvalt, kuid ei näi mõistvat, et lapse huvides on omada sidet ja häid suhteid mõlema vanemaga. Ühest küljest lapsega kooselav vanem justkui soovib, et laps suhtleks ka isaga ja et lapse isa osaleks lapse kasvatamises, aga samas, kui seda lapse õigust teise vanema poolt realiseerima hakatakse, siis ilmneb takistusi, miks ikkagi ei saa laps oma lahuselava vanemaga suhelda. Arvestades, et laps on kogu oma elu olnud ema mõjusfääris, on vanemate omavaheline halb läbisaamine paratamatult kandunud edasi emalt lapsele, mistõttu on tekkinud olukordades emal oma roll. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et ema kirjeldatud vahejuhtumid ei õigusta esitatud asjaoludel isalt hooldusõiguse äravõtmist, kuid märgib siiski, et isa võiks kaaluda spetsialisti poole pöördumist, kes nõustaks, kuidas saada pojaga rahumeelselt usalduslik ja sisuline kontakt ning arendada toimivat lähedussuhet (Tallinna linn korraldab vastavate teenuste pakkumist Tallinna Perekeskuses [dtl 508-509]).
7. Nagu ülal märgitud, ei ole vanematel erimeelt selles, et laps elab koos lapsega Eestis, ning puudub alus teha muudatusi vanemate ühises hooldusõiguses. Ema avalduses on aga selgitatud, et nad elavad nüüd uue pere ja pojaga suuremas korteris uuel aadressil ning vaja oleks ka rahvastikuregistris vastavad andmed lapse elukoha kohta muuta, sest see mõjutab mh erinevate teenuste ja toetuste saamist (lasteaed, võimalikud eluasemega seotud toetused jms). Isa on menetluses avaldanud, et ta ei ole lapse elukoha andmete muutmisele vastu ja annab vastava nõusoleku. Ringkonnakohtu täpsustava kirjale ja ettepanekule sõnaselgelt vastav nõusolek avaldada, teatas isa, et ei saa umbmääraselt nõusolekut anda, sest on vaja täpseid elukoha andmeid ja ema selgitusi. Kolleegiumi hinnangul on ema rahvastikuregistri lapse elukoha andmete muutmise vajadust piisavalt põhjendanud ning võib aru saada, et lapse elukoha aadressina soovitakse registrisse kanda KKK. Arvestades, et kande muutmine ühe linnaosa piires ei muuda ilmselt lapse elukorraldust, kuid võib mõjutada erinevate teenuste saamise aspektist tema heaolu, on lapse huvides, et ema saab ainuotsustusõiguse lapse elukoha andmete muutmiseks rahvastikuregistris selliselt, et lapse elukoha aadressi PPP asemel kantakse uue elukoha aadressina KKK.
8. Toimikumaterjali põhjal saab järeldada, et vanemate konfliktid ja vaidlusküsimused tõusetuvad siiski kohtulahendiga määratud suhtlemise korra täitmise pinnalt. Seega juhib ringkonnakohus vanemate tähelepanu, et lapse huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad last teise vanemaga suhtlemises.

§ 143

lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lapse vaimse ja füüsilise tervise parimates huvides on olukord, kus mõlemad vanemad panustavad teadlikult ühiste erimeelsuste ületamiseks ja lapse jaoks parimate lahenduste leidmiseks. Üksteise süüdistamine ei aita kaasa probleemi lahendamisele. Isal ja emal tuleb teha vanemlikku koostööd, mis on lapsele hea ning jätta isiklikud nõudmised ja soovid tahaplaanile. Vanemad 11 peavad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just lapse huvides.

1. Lapse ema on määruskaebuses vaidlustanud ka maakohtu menetluskulude jaotust. Arvestades, et ringkonnakohus tühistab ja muudab osaliselt maakohtu määrust, on põhjendatud ka maakohtu menetlusega seotud menetluskulude jaotuse muutmine. TsMS § 172 lg 1 II lause järgi võib kohus mitme menetlusosalisega hagita menetluse puhul otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud säte annab kohtule avara kaalumisruumi, sh võib kohus hagita menetluses, mis sarnaneb esemelt hagimenetlusele, juhinduda ka hagimenetluses kulude jagamise põhimõtetest, sh TsMS §-st 162 ja 163 ning arvestada hagita menetluse osaliste menetluses osalemise ulatust ning kohtusse pöördumise põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust. Ema esitas kohtule avalduse, milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse ning tervise osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus emale, sh palutakse anda emale otsustusõigus lapse elukoha registreerimise osas. Ringkonnakohus loeb, et ema esitas kohtule kolm erinevat taotlust seoses ühise hooldusõigusega (viibimiskoht, haridus, tervis) ning ühe nõude taotluse seoses otsustusõigusega. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab lapse ema avalduse ühe taotluse osas (otsustusõigus), on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta 3/4, s.o 75% maakohtu menetlusega seotud menetluskuludest lapse ema kanda ning 1/4, s.o 25% isa kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad vastavalt Harju Maakohtu 12.09.2022 määrusele riigi kanda.
2. Lapse ema vaidlustas maakohtu määruse täies ulatuses, v.a osas, millega maakohus jättis avalduse ühise hooldusõiguse lapse hariduse osas lõpetamata ja emale selles osas ainuhooldusõiguse andmata. Arvestades käesoleva määruse punkti 39 selgitusi, oli seega ringkonnakohtus vaidluse all ema kolm taotlus. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse üksnes otsustusõiguse osas, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta 2/3, s.o 66% määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskuludest lapse ema kanda ning 1/
3. s.o isa kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad vastavalt Harju Maakohtu 12.09.2022 määrusele riigi kanda. Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 12