← Eesti

1-23-6983/15

Obsah (8)§ 33§ 15§ 14§ 16§ 30§ 50§ 69§ 90

1-23-6983 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2024, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-6983 (kohtueelses menetluses 23231

) tulenevad kohustused tahtlikult täitmata. 3

(6)1-23-6983 2.1. 28.01.2023 õhtusel ajal, viibides Paldiski linnas, tarvitas Keity Liblik alkoholi koos Cga (C, xxxxxxxxxxx). Pärast kella 23:00 teavitas Q (Q, xxxxxxxxxxx) ema W (xxxxxxxxxxx) Keity Liblikut, et Q asub Keila linnas ning on tarvitanud palju alkoholi, mistõttu ei saa iseseisvalt liikuda. C oli nõus sõidutama Q temale tööandja poolt kasutusse antud mootorsõidukiga, kaubikuga Ford Transit, reg.märk XXXXXX. Saanud teel aru, et ta ei ole võimeline mootorsõidukit juhtima, andis C sõiduki juhtimise üle Keity Liblikule. Keity Liblik oli teadlik, et temal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, ent nõustus juhtimise ülevõtmisega, mis tähendab, et ta istus juhi kohale, käivitas mootori ja hakkas sõitma. Koos Cga vahetult enne sõitmist alkoholi tarbinud isikuna oli Keity Liblik teadlik, et tema on alkoholijoobes, mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimine seadusega keelatud. Ent tema soovis eirata seaduse nõudeid ning tahtis juhtida sõidukit alkoholijoobe seisundis ning juhtimisõigust omamata. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 129T kohaselt leiti Keity Libliku verest etanooli 1,63 mg/g ± 0,06 mg/g (k=2), s.o tuvastati, et tema ühes grammis veres on vähemalt 1,57 milligrammi alkoholi. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega rikkus Keity Liblik tahtlikult

§ 33lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 sätteid.

2.2. Mootorsõiduki juht ei tohi alustada sõitu enne, kui kõik sõitjad on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Keity Liblik oli mootorsõiduki juhina teadlik, et alates Keila Olerex tanklast väljasõidust 29.01.2024 kella 00:40 ajal ei olnud sõitjad Q ja C turvavööga kinnitatud. Sellele vaatamata ei loobunud Keity Liblik sõidu alustamisest ega taganud teadlikult seaduse nõude täitmist, vaid alustas ning jätkas sõitu, millega rikkus tahtlikult

§ 33lg 2 p 6 ja § 33 lg 11 p 4 sätteid.

2.

  1. Mootorsõiduki juht peab sõidu ajal järgima kiiruserežiimi. See tähendab, et ta ei tohi ületada konkreetsel teelõigul kehtivat suurimat lubatud sõidukiirust ning on kohustatud kohandama sõiduki kiirust olukorrale vastavaks. Peale selle, peab juht teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel püsima sõiduraja piirides. Keity Liblik oli mootorsõiduki juhina teadlik, et liikudes Tallinn-Paldiski maantee
  2. kilomeetril, sõidab tema teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 kilomeetrit tunnis ning sõidusuundi eraldab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusega nr 12 kehtestatud teekattemärgis nr 911 „Ühekordne pidevjoon“, mida ei tohi ületada. Samuti oli tema teadlik, et tal puuduvad piisavad juhtimise kogemused, tema on alkoholijoobes ning juhib temale mittetuttavat mootorsõidukit – kaubikut Ford Transit, mis on sõiduautost suurem ja raskem. 29.01.2023 ajavahemikul kella 00:40-st kuni 01:09-ni oli nähtavus pimeda tõttu oluliselt piiratud ning sõidutee oli märg, libe ja läikiv, millest Keity Liblik oli teadlik. Spidomeetrit Keity Liblik ei näinud, mis takistas tal sõiduki kiirust jälgimast. Sellele vaatamata, ei loobunud ta teadlikult sõidu alustamisest ega jätkamisest, ei vähendanud sõiduki kiirust ohutu näiduni, vaid vastupidi suurendas kiirust kuni 100 kilomeetrini tunnis, millega rikkus tahtlikult

§ 15lg 1 p 1, § 50 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 sätteid. 4

(6)1-23-6983 Peale selle, teadis Keity Liblik, et liikudes mööda märga ja libedat sõiduteed liiklusoludele mittevastava kiirusega ning ületades suurimat lubatud sõidukiirust 10 kilomeetri tunnis võrra, suurendab ta sõidurajast väljumise ja sõiduteelt väljasõitmise ohtu. Sellele vaatamata, jätkas ta sõitmist ohtlikus režiimis, mööndes sõidurajast väljumist ja sõiduteelt väljasõitmist. 2.
  1. Lisaks eiras Keity Liblik tahtlikult liiklusseaduse nõuet olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. 2.
  2. Ülalnimetatud liiklusnõuete tahtlikust rikkumisest tingituna kaotas Keity Liblik 29.01.2023 kella 01:08-01:09 ajal Tallinn-Paldiski maantee
  3. kilomeetril Kersalu külas Kuusemetsa talu juures sirgel, tasasel, märja asfaltkattega teelõigul juhitavuse mootorsõiduki Ford Transit, reg.märk XXXXXX, üle, mistõttu kaldus mootorsõiduk, ühekordset pidevjoont ületades, vastassuunavööndisse, seejärel sõitis vasakule sõiduteelt välja ning põrkas kokku puuga. Kokkupõrke hetkel paiskusid mootorsõiduki esiistmel paremal istunud turvavööga kinnitamata sõitja Q ning esiistmel keskel istunud turvavööga kinnitamata sõitja C sõiduki salongi külgsuunas paremale ja mõnevõrra ettepoole ning paiskusid vastu mootorsõiduki parempoolse külje sissesurutud detaile. Lisaks paiskus Q vastu sõiduki sisemusse tunginud puud ning C vastu sisse ja alla surutud sõiduki katust. Kirjeldatud paiskumistest said Q ja C eluga sobimatud kehavigastused ning surid sündmuskohal. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 23E-AOS0012/TLN57 08.02.2023 kohaselt on Q surma põhjuseks pea, kehatüve, üla- ja alajäsemete tömp trauma koos hulgaliste skeletiluude murdude ja siseorganite (s.h aju) vigastustega, milliste tüsistusena esines äge verekaotus. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud sõiduki teelt väljasõidul Q paiskumisest vastu kõva tömpi pinda ja deformeerunud sõiduki detailide survest kehale. Surm saabus minutites mõõdetava ajaperioodi jooksul peale liiklusõnnetuse toimumist 29.01.
  4. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 23E-AOS0011/TLN56 08.02.2023 kohaselt on C surma põhjuseks pea, kehatüve, üla- ja alajäsemete tömp trauma hulgaliste skeletiluude murdude ja siseorganite (s.h peaaju) vigastustega, milliste tüsistusena esines äge verekaotus ja parempoolne verirind. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud toimunud liiklusõnnetuses sõiduki teelt väljasõidul C paiskumisest vastu kõva tömpi pinda ja deformeerunud sõiduki detailide survest kehale. Surm võis saabuda minutites mõõdetava ajaperioodi jooksul peale liiklusõnnetuse toimumist 29.01.
  5. 2.
  6. Mootorsõiduki juhina, kes ülaltoodud asjaoludel teadlikult rikub liiklusseaduse sätteid, pidas Keity Liblik võimalikuks liiklusõnnetuse toimumist, millele järgnevad rasked tagajärjed, sealhulgas surm, kuid kohusetundetuse tõttu lootis neid vältida. 2.
  7. Sõitjate Q ja C surm saabus, kuna Keity Liblik rikkus tahtlikult järgmisi liiklusseaduse sätteid: a)

§ 14

lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b)

§ 15lg 1 p 1, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis; 5

(6)1-23-6983 c)

§ 16

lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; d)

§ 33

lg 2 p 6, mille kohaselt on juht enne sõidu alustamist kohustatud veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud; e)

§ 33

lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit; f)

§ 33

lg 11 p 4, mille kohaselt on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole

§ 30

lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta

§ 30

lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga; g)

45 lg 1, mille kohaselt teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides; h)

§ 50

lg 1, mille kohaselt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust; i)

§ 50

lg 3 p 1, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; j)

§ 69

lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis; k)

§ 90

lg 1 p 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani Keity Liblik toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise joobeseisundis, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud kahe inimese surm, s.o KarS § 422 lg 2 p 1 ja p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.