lg 7 on õigus tal esitada RAB-ile kirjalik avaldus varast loobumiseks, peale mida võib RAB taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Ta ei ole RAB-i kirjale vastanud. 3.
lg 1 kohaselt kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine. 3.10. RAB ei otsusta, kas rahapesu on toimunud, st kas keegi mõistetakse kriminaalkorras süüdi rahapesus. RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu kahtluste kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajaduse korral abinõude rakendamine kahtlusaluse vara säilimise tagamiseks (
54 lg 1 p 1).
-is sätestatud meetmed annavad aluse kohtu loal vara riigi tuludesse kandmiseks juhtudel, kus on ilmnenud piiratava vara osas põhjendatud rahapesu kahtlus ning vara omanikku ei ole RAB analüüsi käigus õnnestunud kindlaks teha. 3.11. Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem on üles ehitatud Rahapesu Tõkestamise Nõukoja (edaspidi FATF) soovitustele , mille sisuline täitmine on kõikidele maailma riikidele kohustuslik, sh ka Eestile. FATF 4. soovitus toob muu hulgas, et riikidel peaksid olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuritegelik vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta (lk 41). FATF konfiskeerimise parimate tavade dokumendi punktis 172 on täiendavalt selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine võib olla kasulik vahend paljudel juhtudel, näiteks: (
Riigikohus on oma lahendis 3-20-664 välja toonud, et vara riigi omandisse kandmise sisulisteks eeldusteks on jätkuv rahapesu kahtlus ja see, kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist, ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha. Rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks ja vara omaniku kindlakstegemiseks peaks puudutatud isik tõendama vara legaalset päritolu (Riigikohtu 15.10.2020 määrus nr 3-20-664 p 17). 3.
§-i 57 kohast menetlust ning esitada taotlust vara kandmiseks riigituludesse, kui esinevad vastavad tingimused ja alused. On ka võimalik, et rahapesu süüdistuse esitamiseks ei ole vajalik uurida kõiki kuriteo episoode ega ka arestida koheselt kogu vara. Näiteks olukorras, kus isik on välja petnud 10 000 kliendilt vara ja asub seda varjama ehk pesema, ei ole ilmtingimata kriminaalmenetluse ökonoomsuse printsiibist tulenevalt vajalik ära tõendada kõigi 10 000 kliendi petmine. Samuti näiteks asjaolu, et nn Danske Bank A/S Eesti filiaali ja tema töötajatega seotud kriminaalasjas on arutluse all hinnanguliselt 0,75 protsenti tehingute kogumahust, ei tähenda, et nimetatud krediidiasutuse kontodel ei liikunud suuremas ulatuses raha, mida tuleks pidada kuritegelikust tegevusest saaduks, ehk teisiti öeldes, liikus raha, mille omanik või tegelik kasusaaja ei olnud konto omanik. Viimase puhul võib kaalutluseks olla ökonoomsus, aga ka õigusabitaotluste vahetamise kiirus, teatud riikide piiratud 4 koostöö teatud riikide või jurisdiktsioonidega. Eelnev aga ei tähenda, et RAB ei saaks läbi viia
§-i 57 kohast menetlust ning esitada taotlus vara kandmiseks riigituludesse, kui esinevad vastavad tingimused ja alused. 5.2. RAB selgitas lisaks, et tema arusaamal ei ole nn halduskonfiskeerimise eesmärgiks ja sisuks isiku karistamine ega otsustus isiku (karistusõigusliku) süü üle. Seetõttu tuleb eristada rahapesu ja rahapesu kahtlust. Varale käsutuspiirangute seadmise eesmärgiks ei ole ainult kriminaalasja algatamine, vaid vara säilitamine ja asjaolude väljaselgitamine. Kui vara seaduslik kuuluvus ei leia tõendamist, on võimalik nii kriminaalmenetluse algatamine uurimisasutuste poolt kui ka vara riigi omandisse kandmine läbi nn halduskonfiskeerimise ehk läbi
Tegemist on eraldiseisvate menetlustega. Nn halduskonfiskeerimise eesmärgiks on taastada õiguspärane olukord, kus vara tegelikuks omanikuks mitteolevalt isikult võetakse talle mittekuuluv vara ära ning antakse võimalus kannatanule see vara tagastada (
Seega ei tähenda kriminaalmenetluses vara mittearestimine või kriminaalmenetluse algatamata jätmine automaatselt rahapesu kahtluse kadumist ning vara suhtes seatud piirangute tühistamist. Vastupidisele järeldusele jõudmine muudaks sisutühjaks seadusandja kehtestatud nn halduskonfiskeerimise institutsiooni, mis ongi loodud selleks, et kriminaalmenetluse väliselt oleks rahapesu kahtluse korral samuti võimalus piiratud vara kriminaalmenetluse väliseks konfiskeerimiseks ja riigi tuludesse kandmiseks. Kui vara legaalne päritolu tõendatakse, siis
Halduskonfiskeerimiseks peab, lähtuvalt sh ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2023 otsusest haldusasjas nr 3-23-1937, esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (
lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks (
lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (
lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks (
Lisaks tuleneb
lg-st 6 nõue, et RAB-il endal või kriminaalasja menetlejal pole samuti õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat. Ka kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesuga, ei tähenda, et RAB-i kahtlus peab olema kõikide
Kahtlus võib seisneda ka kahtluses mõne koosseisuelemendi osas. Näiteks nn varjamistegevus (
lg 1 p 1) teatud juhtudel eraldisesisvalt või koostoimes teadmisega isikust, kes vara varjab (näiteks teadmine eelnevast kuritegelikust tegevusest või seostest kurjategijatega), isiku võimatusest sellises suuruses või sellisel viisil tehinguid teha, või teadmisega vara (kahtlasest) päritolust või võimalikust (kahtlasest) päritolust. Kokkuvõtvalt on RAB järginud talle seadusega (
) antud õiguseid ja õiguste piire (
§-s 57 sätestatud test – 30 päeva piirang, 60 päeva piirang, ühe aastane piirang ning riigituludesse konfiskeerimine ning nende piirangute eeldused). Küsimused kriminaalmenetlusest kui hierarhias varem toimuvast menetlusest halduskonfiskeerimise ees, ei ole relevantsed. RAB ei saa hinnata ega kommenteerida, kas kriminaalmenetlust alustatakse, kas see on juba alustatud või isegi lõpetatud. Samuti ei saa RAB kontrollida, kas ja milliseid kuriteoepisoode prokuratuur koostöös uurimisasutustega uurib või kontrollib. 5 5.3. Oma 23.02.2024 vastuses kohtu 22.02.2024 täiendavatele täpsustavatele küsimustele, märkis RAB kõigepealt, et ta on lisaks omapoolse info edastamise kohustuse täitmisele (
lg 2 ja lg 3), vahetanud jooksvalt infot uurimisasutusega ja seda eelkõige mitteformaalses suhtluses (ekirja teel, suuliselt jne). Lisaks on RAB pärast seda, kui Xi valduses olnud varale seati käsutamise piirang kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks, kui üheks aastaks, teavitanud sellest uurimisasutust. Seejärel on RAB küsinud, kas ja kuna prokuratuur esitab konfiskeerimistaotluse isiku valduses olnud vara suhtes. Prokuratuur teavitas sellest RAB-i e-kirja teel. RAB selgitas siinkohal, et ta on teatud isikute valduses olnud varale seatud käsutuspiirangud tunnistanud kehtetuks 07.12.2023. ettekirjutustega seoses seadusliku valdajata vara konfiskeerimisega kriminaalmenetluses, kuid see ei puudutanud kaebajat. Lisaks esitas RAB kohtule vastava kirjavahetuse uurimisasutusega ja palus piirata
TS § 35 lg 1 p 12 ning
lg 4 ja PPVS § 4 lg 5 alusel varaga seotud isiku ja tema võimaliku esindaja juurdepääsu nendele lisadele (1 ja 2) täies ulatuses. KOHTUSEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab pärast kõigi esitatud tõendite ja seisukohtadega tutvumist ning analüüsimist, et taotlus tuleb rahuldada ja põhjendab oma otsust alljärgnevaga. 7.
lõike 1 kohaselt on
eesmärgiks ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.
lg 1 kohaselt on rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara muundamine või üleandmine; omandamine, valdamine või kasutamine; või varjamine.
-i, rahapesu tõkestamise direktiivi ja FATF-i standardite mõte on võidelda rahapesu ja sellega seotud kuritegude vastu. Vara omanik ja tegelik kasusaaja saab olla vaid vahendite osas, mis on saadud legaalsel teel ehk vara allikas ja päritolu on legaalne.
lg 7 tuleneb, et juhul, kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku kindlaks teha või kui vara valdaja teatab Rahapesu Andmebüroole või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib Rahapesu Andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. 8. Tallinna Ringkonnakohus on oma 30.11.2023 otsuses nr 3-23-1937 leidnud, et halduskonfiskeerimiseks peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (
lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks (
lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (
lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks (
Lisaks tuleneb
lg-st 6 nõue, et RAB-il endal või kriminaalasja menetlejal pole samuti õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat. Kohtu hinnangul on need seadusest tulenevad nõuded käesoleval juhul vaidlusaluse vara riigi omandisse kandmiseks (halduskonfiskeerimise rakendamiseks) täidetud. 6
lg 7 nimetatud üheaastast tähtaega tuleb arvestada esmase piirangu kehtestamisest
ka Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-20-664 p 11). Käesoleval juhul on esmased piirangud vara (XXXXXX, hetkel Maksu- ja Tolliameti valduses) käsutamiseks seatud RAB-i 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/9168 puudutatud isiku valduses olnud varale käsutuspiirangu seadmiseks 30 kalendripäevaks. Hiljem on seatud 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-2 käsutuspiirang 60 kalendripäevaks ja Tallinna Halduskohtu 01.03.2023 haldusasjas nr 3-23-456 antud loa alusel 03.03.2023 ettekirjutusega nr 31/220-6 käsutuspiirang kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Seega on vaieldamatult täidetud
lg 7 sätestatud üheaastane tähtaeg vara käsutamise piirangu seadmisest vara omaniku kindlakstegemiseks. 11. Kohus märgib, et täidetud on ka eeldus, et halduskonfiskeerimiseks peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (
Kohtu hinnangul on RAB oma taotluses ja eriti selle IV osas selgelt näidanud, et RAB-il on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isiku valduses olnud kupüürid võivad olla sõjategevuse käigus Ukraina territooriumilt varastatud ja neid üritatakse nn. rahamuulade kasutamise abil teise riigi territooriumile ja seaduslikku käibesse tuua (nn „smurfing“). Kohtu hinnangul on RAB puudutatud isiku poolt sularaha üle Euroopa Liidu tolliterritooriumile toomise üksikasju hinnates jõudnud põhjendatult järeldusele, et puudutatud isiku valduses olnud vara (XXXXX) pärineb suure tõenäosusega kuritegelikust tegevusest ning et ta ei ole ta vara tegelik omanik. Seega on vastav seaduslik eeldus taotluse rahuldamiseks täidetud. 12. Kohus märgib, et RAB on ka omalt poolt teinud vajaliku, et tuvastada vara omanik. RAB on juba oma 05.12.2022 ettekirjutuses nr 3-1/916-8 teavitanud isikut võimalusest esitada tõendid piiratava vara (XXXXX) legaalse päritolu kohta ja ka 17.02.2023 ja täiendavalt 11.10.2023 ekirjadega andnud isikule võimaluse tõendada vara legaalset päritolu (dtl 13 ja 16), mida isik ei ole teinud. Seega loeb kohus täidetuks on täidetud
Kohus märgib, et nähtuvalt kohtule esitatud dokumentidest, on puudutatud isik selgitanud kõigepealt tema kinnipidamisel ja ta pagasi läbivaatuse järel tolliametnikele, et tema juurest leitud sularaha XXXXXX on tema oma ja on tema töötasu 2016 ja 2017 aastatel Venemaal ehitusfirmas töötamisest. Raha olevat olnud tema sugulaste käes Venemaal hoiul ja ta otsustas selle tuua Eestisse. Isik muutis oma selgitusi tunnistuste andmisel Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuuris 25.05.2024 ja väitis kokkuvõtvalt, et tegelikult sai ta raha oma sõbralt Venemaal ja pidi selle XXXX tasu eest toimetama üle piiri Eestisse ning edasi andma Eestis ootavale isikule. Samuti 7 väitis ta, et ta oli sellisel viisil varasemalt toonud üle piiri XXXXX (tunnistaja ülekuulamise protokoll kriminaalasja nr XXXXXXXX, dtl 102-106). Kohus märgib, et kaheldamatult on käesoleval juhul usutavamad puudutatud isiku hilisemad ütlused, sest need on antud tema tunnistaja ülekuulamise käigus kriminaalasjas ja isikut on nähtuvalt protokollis toodust hoiatatud kriminaalvastutusest ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja vale ütluse andmise korral. Samuti nähtub protokollitud ütlustest üheselt, et taotlusega hõlmatud ja hetkel Maksu ja Tolliameti valduses olev sularaha XXXXXX legaalne päritolu on tõendamata ja et see raha ei ole kunagi olnud Xi omandiks erinevalt tema poolt tollis kinnipidamisel väidetust. Samuti on õige RAB-i väide, et vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha ja täidetud on
Kohus märgib täiendavalt, et puudutatud isik ei ole ka käesoleva kohtumenetluse käigus esitanud ühtegi tõendit, mis annaks aluse pidada taotlusega hõlmatud sularaha tema või kellegi teise legaalsel teel omandatud varaks.
1g 7 alusel Xi valduses olnud vara (XXXXXX sularahas), mis käesoleval hetkel on hoiule võetud Maksu- ja Tolliameti poolt, riigi omandisse kandmiseks. 16. Kohus märgib täiendavalt, et kohtu antav luba vara riigi omandisse kandmiseks on sisuliselt eelhinnang, sest peale selle saamist peab RAB andma vastava haldusakti. Seda haldusakti saab puudutatud isik soovi korral halduskohtus vaidlustada. Kohus selgitab täiendavalt, et
lg 7 viimase lause kohaselt on vara omanikul riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates. Lõpuks selgitab kohus, et käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisest RAB-ile (HKMS § 265 lg 3 teine lause), seega saab RAB selle täita enne võimaliku määruskaebemenetluse tulemuse ära ootamist. Kui käesolev määrus määruskaebemenetluses tühistatakse ja RAB on käesoleva määruse alusel juba ettekirjutuse teinud vara riigi omandisse kandmiseks ning see on täidetud, peab RAB ettekirjutuse tagasi täitma. 8 RAB-I TAOTLUSE PIIRATA VARAGA SEOTUD ISIKU JA TEMA VÕIMALIKU ESINDAJA JUURDEPÄÄSU RAB-I 22.02.2024 VASTUSE LISADELE 1 JA 2 LAHENDAMINE 17. Kohus rahuldab täiendavalt RAB-i 23.02.2024 vastuses Tallinna Halduskohtu 22.02.2024 a kohtunõudele esitatud taotluse piirata varaga seotud isiku ja tema võimaliku esindaja juurdepääsu vastuse lisadele 1 ja 2 täies ulatuses. Kohus nõustub RAB-iga, et taotluse rahuldamise aluseks on kõigepealt
TS § 35 lg 1 p 12. Eelnimetatud vastuse lisas 2 on loetletud isikute nimed ja AvTS § 35 lg 1 p 12 sätestab juurdepääsupiirangu, mille kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Samuti sisaldab e-kirjades teave, mis on seotud kriminaalmenetlusega, mis samas mõjutab ka RAB-i edasist haldusmenetlust. Lisaks on AK teabeks RAB ja PPA ametnike puudutav info
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et RAB-i taotlus on põhjendatud ja rahuldab selle. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.