Obsah (16)

§ 18§ 2862§ 60§ 61§ 312§ 3051§ 266§ 95§ 1091§ 291§ 199§ 71§ 180§ 175§ 179§ 126

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 17.09.2018 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-18-919 (14221000007) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin

) § 3051 , § 306, § 309, § 311-313, § 317, § 175 lg 1 p 4, 5, § 180 lg 1, 3 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista T.G KarS § 298 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud.
2. Jätta T.G-le mõistetud 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus KarS § 73 lg 1, 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, juhul kui T.G ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu.
3. KarS § 78 p 1 alusel hakkab T.G katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.09.
5. Välja mõista T.G menetluskuluna sundraha 750,00 eurot. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „T.G, 118-919, menetluskulu“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
6. Asitõendid: 5.1 Kohtuotsuse jõustumisel tagastada A K tema elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud kalendermärkmik. 5.2 Kohtuotsuse jõustumisel hävitada A K elukoha läbiotsimisel ära võetud sedel kirjega „27.10 – 9.00 3.2 O „M“ 559.448.33 K I“. 5.3 Kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde 2 CD plaati ja 5 DVD plaati. Edasikaebamise kord: Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Menetluse käik: Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 19.04.2017 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale menetlemiseks kriminaalasja nr 1-17-3840, s.o M. V süüdistuses KarS § 295 lg 1 järgi (alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni § 296 lg 1), T.G süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi, E. A süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi ja R. L süüdistuses KarS § 294 lg 1 järgi. Süüdistatavad anti 12.06.2017 määruse alusel kohtu alla. Süüdistatavatele heideti ette II astme kuritegude toime panemist ning tulenevalt

§ 18lg 2 arutas kriminaalasja kohtunik K.

Olentšenko ainuisikuliselt. Kriminaalasja nr 1-17-3840 kohtulikul arutamisel muutis prokurör 25.01.2018 kohtuistungil T.G süüdistust ning esitas talle muudetud süüdistuse KarS § 298 lg 2 p 2 järgi. Kohus eraldas 01.02.2018 määrusega T.G kriminaalasja põhjendusega, et muudetud süüdistuse järgi heidetakse T.G-le ette I astme kuriteo toime panemist.

§ 18

lg 1 järgi on I astme kuritegusid pädev arutama eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Eraldatud kriminaalasi T.G süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 2 järgi registreeriti kohtu kantseleis numbri 1-18-919 all. Kriminaalasja nr 1-17-3840 arutanud kohtunik K. Olentšenko esitas 02.02.2018 Harju Maakohtu esimehele taandamistaotluse kriminaalasjast nr 1-18-919 põhjendusega, et kohtunik, kes on ainuisikuliselt kõiki tõendeid uurinud, ei saa olla erapooletu asja teistkordsel läbivaatamisel kolmeliikmelise kohtukoosseisu poolt. Harju Maakohtu esimees taandas 02.02.2018 määruse alusel K. Olentšenko kriminaalasja nr 1-18-919 menetlemisest, kriminaalasi jagati lahendamiseks uuele kohtukoosseisule. Süüdistuse sisu: T.G (T.G) süüdistatakse KarS § 298 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o altkäemaksu andmises grupi poolt, mis seisneb järgnevas: KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Avalikku ülesannet määratletakse halduse kandja kaudu. Avaliku ülesande täitjaks loetakse teiste seas isikut, kes täidab avalikku ülesannet riigi heaks. Maanteeameti põhimääruse § 1 kohaselt on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Maanteeameti peadirektori 14.02.2014 käskkirjaga nr 0066 kehtestatud ametijuhendi järgi on Maanteeameti põhja regiooni liiklusregistri T büroo eksamineerija teenistuskoha eesmärgiks Maanteeameti põhja regiooni liiklusregistri T büroo põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmine liiklusteooria- ja sõidueksamite läbiviimisel, hindamisel ja juhtimisõiguse andmisel ning juhtimisõigusega, eksamineerimisega ja juhilubadega seotud registritoimingute teostamisel. 08.05.2015 seisuga täitis J T Maanteeameti põhja regiooni liiklusregistri T büroo eksamineerija ametikohta. Ülalviidatud ametijuhendiga tutvus J T hiljemalt 04.12.

1. Viidatud ametijuhendi p 3.2 järgi oli eksamineerija teenistusülesanneteks muuhulgas sõidueksamite vastuvõtmine, sealhulgas kohustusega: - tuvastada sõidueksamile tulnud eksamineeritav isik tema isikuttõendava dokumendi alusel, veendudes tema isikusamasuses; - viia läbi ja hinnata nõuetekohaselt nende mootorsõiduki kategooriate sõidueksameid, mille eksamineerimise õigust eksamineerija omab; - kontrollida eksamisõiduki vastavust kehtestatud nõuetele; - vormistada korrektselt sõidueksami kaardil sõidueksami tulemus ning eksamil tehtud vead ning sõidueksami mittesooritamisel märkida programmi eksami mittesooritamise põhjus; - juhinduda eksami läbiviimisel sõidueksami läbiviimise ja hindamise kordadest ning kehtivatest õigusaktidest; - anda põhjalik ja arusaadav tagasiside sõidueksami kohta ning teatada eksamineeritavale sõidueksami tulemus; - jälgida tähelepanelikult eksamineeritava tegevust erinevates liiklusalastes situatsioonides ning reageerida koheselt võimaliku ohu puhul; - kontrollida riigilõivude eelnevat tasumist vastavalt riigilõivuseadusele; - anda sõidueksami eduka sooritamise järgselt isikule juhtimisõigus. Kuivõrd eksamineerija ülesandeks Maanteeameti põhja regiooni liiklusregistri T büroo eksamineerija ametijuhendist tulenevalt on muuhulgas riigi nimel sõidueksamite vastuvõtmine ja sõidueksami edukalt sooritatule juhtimisõiguse andmine, täitis J T sellel ametikohal avalikke ülesandeid. Ametiseisund Korruptsioonivastase seaduse (KVS) (RT I, 29.06.2012, 1; RT I, 12.07.2014, 85) § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Maanteeameti põhja regiooni liiklusregistri T büroo eksamineerijal on ametijuhendist tulenevalt õigust ja kohustus viia sõidueksamid läbi, s.o teha toiminguid, ning otsustada sõidueksami tulemusete pinnalt juhtimisõiguse andmine, s.o teha otsuseid. Seega omas J T Maanteeameti põhja regiooni liiklusregistri T büroo eksamineerija ametikohal ametiseisundit. Eelnevast tulenevalt on Maanteeameti põhja regiooni liiklusregistri T büroo eksamineerija ametikohta täitnud J T käsitletav ametiisikuna KarS § 288 lg 1 mõttes. Eksamineeritavat T.G süüdistatakse ametiisikule altkäemaksu andmises vastutasuna ametiisiku ametiseisundi kasutamise eest grupi poolt järgnevalt:
2. aasta kevadel, kuid enne 07.05.2015 uuris I J A K võimalust, kuidas tema poeg T.G saaks võimalikult kiiresti juhtimisõiguse omandada. Vestluses K tegi viimane I J teatavaks võimaluse, et eksami eduka soorituse tõenäosust on võimalik tõsta Maanteeameti eksamineerijale altkäemaksu pakkudes ja andes. A K tegi I J teatavaks altkäemaksusumma, milleks oli 320 eurot. Samuti selgitas A K I J, et altkäemaks ei garanteeri eksami edukat sooritust, vaid tagab, et eksamineerija ei pööra tähelepanu eksamineeritava võimalikele vähetähtsatele vigadele. T.G sai
3. aasta kevadel, kuid enne 07.05.2015 oma ema I J teada, et sõiduõpetaja A K kaudu on võimalik riikliku sõidueksam eduka soorituse tõenäosust tõsta, tasudes selle eest Maanteeameti eksamineerijale K vahendusel altkäemaksu. Seejärel leppisid T.G ja tema ema I J kokku selles, et kasutavad A K poolt teatavaks tehtud võimalust viimase vahendusel eksamineerijale altkäemaksu anda. T.G võttis oma isiklikult arvelduskontolt nr xxx AS-is SEB Pank 07.05.2015 sularahas välja 300 eurot, millise summa andis I J selleks, et viimane edastaks A K sõidueksami eest eksamineerijale tasumisele kuuluva altkäemaksusumma. Tegutsedes T.G-ga kooskõlastatud teoplaani kohaselt kohtus I J kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 08.05.2015, Tallinnas, Lasnamäel, Paekaare tänava piirkonnas sõiduõpetaja A K. Tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult T.G-ga, andis I J A K üle sularaha 320 eurot, milline raha oli mõeldud T.G-ni sõidueksami eduka soorituse soodustamiseks. Sularaha A K andes teadis I J, et A K on valmis vahendama altkäemaksu T.G riikliku sõidueksami eest ning juhul, kui T.G ei tee riiklikul sõidueksamil tõsiseid vigu, võib eksamineerija sõidueksami positiivselt sooritatuks lugeda vaatamata T.G võimalikele väiksematele vigadele. 08.05.2015 enne kella 14:45 kohtus T.G xxx aadressil asuva Maanteeameti T M büroo ees sõiduõpetaja A K ning vesteldes A K viimase autos Toyota Corolla (registreerimisnumber xxx). T.G oli 08.05.2015 sõidueksamile minnes teadlik sellest, et vastavalt nende ühisele teoplaanile on tema ema I J juba andnud A K üle raha T.G sõidueksami eduka soorituse soodustamiseks ja leppinud A K kokku selles, et viimane aitab võimalusel T.G sõidueksam edukalt sooritada eksamineerijale altkäemaksu vahendades. T.G, nõustus sellega, et A K kasutab I J saadud rahasummat selleks, et soodustada võimalusel T.G sõidueksami edukat sooritust esimesel katsel eksamineerijale altkäemaksu andes. Sellekohase nõustumise väljendas T.G A K hiljemalt 08.05.2015 kella 14:45 ajal toimunud eksamieelse vestluse käigus. 08.05.2015 kella 14:47 ajal vestles sõiduõpetaja A K eksamineerija J T, kes vastavalt graafikule oli määratud vastu võtma T.G eksamit. Vestluse käigus palus A K J T eksamineeritav T.G võimaluse korral aidata. Sel viisil andis A K J T mõista, et T.G eduka eksamisoorituse korral antakse eksamineerija J T altkäemaksu. J T andis A K omakorda mõista, et võimalusel, kui T.G ei tee eksamil tõsiseid vigu, mis välistavad eksami sooritatuks lugemise, vormistab J T T.G sõidueksami tulemuse positiivseks vaatamata võimalikele vähetähtsatele eksimustele. Seejärel vahetas A K veel mõned sõnad eksamineeritava T.G-ga, andes talle mõista, et kõik kulgeb nende poolt varem paikapandud plaani kohaselt, misjärel T.G suundus eksamile. 08.05.2015 ajavahemikul kell 14:53-15:40 sooritas T.G sõidueksami eksamineerija J T juures positiivsele tulemusele. Eksami järgselt 08.05.2015 kell 15:47 teavitas T.G sõiduõpetaja A K telefoni teel eksami positiivsest tulemusest. Pärast seda, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, andis sõiduõpetaja A K eksamineerija J T üle T.G sõidueksami edukaks vormistamise eest altkäemaksu summas 160 eurot. Ülejäänud 160 eurot rahast jättis A K endale. Ülalkirjeldatuga pani T.G , tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult I J , toime altkäemaksu andmise, s.o ametiisikule vara andmise vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest grupi poolt ehk KarS § 298 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtule esitatud ja uuritud tõendid: Lisaks kohtule esitatud kirjalikele tõenditele (kd II – IV) kuulati kriminaalasja kohtulikul uurimisel vahetult kohtus ära järgmised isikulised tõendiallikad: 1) kaitsja tunnistaja I. J (11.06.2018 kohtuistung, kd I tlk 85 pöördel – 87 pöördel, 12.06.2018 kohtuistung kd I tlk 94 pöördel – 96); 2) kaitsja tunnistaja M. A (11.06.2018 kohtuistung, kd I tlk 88 – 90 pöördel); 3) süüdistatav T.G (11.06.2018 kohtuistung, kd I tlk 90 pöördel – 93). Kohtule esitati

§ 2862

lg 1 alusel kriminaalasja nr 1-17-3840 kohtulikul arutamisel üle kuulatud isikuliste tõendiallikate ütlused: 1) prokuröri tunnistaja E. P ütlused (kd IV, tlk 110 - 112); 2) prokuröri tunnistaja A. S ütlused (kd IV, tlk 113 - 118); 3) prokuröri tunnistaja I. T ütlused (kd IV, tlk 120 - 121); 4) prokuröri tunnistaja O. S ütlused (kd IV, tlk 121- 123); 5) prokuröri tunnistaja A. J ütlused (kd IV, tlk 123 pöördel – 125 pöördel); 6) prokuröri tunnistaja P. K ütlused (kd IV, tlk 126 pöördel – 131 pöördel); 7) prokuröri tunnistaja M. M ütlused (kd IV, tlk 131 pöördel – 135 pöördel); 8) prokuröri tunnistaja, kriminaalasjas nr 1-17-3840 süüdistatava E. A ütlused (kd IV, tlk 136-137 pöördel); 9) prokuröri tunnistaja J. T ütlused (kd IV, tlk 138 pöördel – 142 pöördel); 10) prokuröri tunnistaja A. K ütlused (kd IV, tlk 142 pöördel – 153 pöördel); 11) asjatundja P. T ütlused (kd IV, tlk 166- 174). Kohtule esitati järgmiste isikuliste tõendiallikate kohtueelses menetluses antud ütlused: 1) prokuröri tunnistaja I. L (kd IV, tlk 175-180); 2) prokuröri tunnistaja P. G (kd IV, tlk 181-183); 3) kaitsja tunnistaja I. J (kd IV, tlk 184-186). Kohtuistungil vaadeldi T.G sõidueksami videosalvestust. Prokuröri seisukoht: Prokurör leidis, et kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõenditega on T.G süü KarS § 298 lg 2 p 2 järgi on tõendatud. Prokuröri väited olid kokkuvõtvalt järgmised: 1) Maanteeameti eksamineerija J. T oli T.G-le süüksarvatava teo toime panemise ajal ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes. Maanteeamet täidab riiklikke ülesandeid, mille hulka kuulub mh ka sõidukijuhtide eksamite vastuvõtmine juhtimisõiguse saamiseks. Kirjalikest tõenditest nähtub, et J. T ametikoha nimetuse muutumisele vaatamata on läbi aastate üheks tema tööülesandeks olnud sõidueksamite vastuvõtmine ja sellest tulenevalt otsustuste langetamine inimestele juhtimisõiguse omistamiseks. 2) Kriminaalasjas on tunnistajate ütlustega ja jälitustoimingute protokollidega tõendatud, et Maanteeameti eksamineerijad, sh J. T võtsid eksamineeritavatelt sõiduõpetajate vahendusel altkäemaksu. 3) Tunnistaja A. K ütlused on usaldusväärsed. Tunnistaja muutis kohtus oma varasemaid ütlusi, kuid tunnistaja selgitas loogiliselt vastuolu ning tal puudub motiiv valeütluste andmiseks. 4) Tunnistajad I. J ja M. A on ebausaldusväärsed. Tunnistaja I. J ilmus kohtusse kindla plaaniga valetada. Tunnistaja M. A ütlused on hoolikalt läbi mõeldud ja kohandatud kirjalike tõenditega, vaatamata sellele ilmnesid tema jutus vastuolud, tunnistaja ei suutnud adekvaatselt selgitada kirjalikes tõendites fikseeritut. 5) Süüdistatava T.G ütlused on vastuolulised ja ei riimu teiste tõenditega. T.G suhtes kogutud tõendid sobituvad altkäemaksu andmise-võtmise välja kujunenud skeemiga. T.G sõidueksam ei olnud nõuetekohane. 6) Kriminaalasjas on tõendatud, et I. J andis A. K raha T.G eksami eest. Seega panid T.G ja I. J teo toime grupis. Prokurör märkis, et teo toime panemisest on möödunud kolm aastat, kehtivaid karistusi T.G ei ole. Prokurör taotles kohtult T.G süüdi mõistmist KarS § 298 lg 2 p 2 järgi ja karistamist 2 aasta pikkuse vangistusega. Prokurör leidis, et T.G-le mõistetava karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata, juhul kui T.G ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Prokurör palus T.G kaitsja kulud jätta süüdistatava kanda. Asitõendite osas märkis prokurör, et kalendermärkmik tuleks tagastada A. K, sedel kirjetega hävitada ning andmekandjad säilitada koos kriminaaltoimikuga. Kaitsja seisukoht: Kaitsja leidis, et T.G-le esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Kaitsja vastuväited süüdistusele olid järgmised: 1) Prokurör ei suutnud tõendada, et ema vahendas poja eest sõidueksami sooritamiseks altkäemaksu. Tunnistaja I. J selgitas, et nägi A. K viimati märtsis 2015. 2) Prokurör ei suutnud tõendada, et T.G arvelt võetud 300 eurot oli altkäemaksusumma. Tunnistaja M. A ja T.G selgitasid, et raha oli mõeldud üüri ja kõrvalkulude tasumiseks. 3) Prokurör ei suutnud tõendada, et A. K palus J. T T.G aidata. J. T ei mäletanud T.G. 4) Asjatundja P. T ütlused ei ole lubatav tõend. Selgitamaks, kas T.G sooritas 08.05.2015 riikliku sõidueksami, pidanuks menetleja/kohus määrama ekspertiisi. Kaitsja esitas ekspertiisitaotluse õigeaegselt. 5) Tunnistaja A. K ütlused ei ole usaldusväärsed, need erinevad kardinaalselt kohtueelses menetluses räägitust. Kokkuvõtvalt leidis kaitsja, et T.G süüdistus tugineb oletustele. Tõsikindlaid tõendeid (nt jälitustoimingute protokolle) kohtule ei esitatud ning seetõttu taotles kaitsja T.G õigeksmõistmist. Kohtu seisukoht: I.

§ 60

lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.

§ 61

lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

§ 312

p 1, 2 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas tõendid millele tuginetakse, samuti tõendid mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea.

§ 3051

lg 3 kohaselt ei välista tõendi vastuvõtmine selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel. Küsimuse isikuliste tõendiallikate usaldusväärsusest ning ütluste lubatavusest tõstatasid kohtuvaidlustes mõlemad pooled. Prokuröri hinnangul tuleks ebausaldusväärseks lugeda kaitsja tunnistajate I. J ja M. A ning süüdistatava T.G ütlused. Kaitsja seevastu leidis, et asjas on lubamatuks tõendiks asjatundja P. T ütlused. Kohtule esitati

§ 2862lg 1 alusel kriminaalasjas nr 1-17-3840 üle kuulatud tunnistajate E.

P, A. S, I. T, O. S, A. J, P. K, M. M, J. T ja A. K ning asjatundja P. T ütlused. Kohus nendib, et tunnistajate, Maanteeameti (endiste) eksaminaatorite M. M ja J. T ütlustest saab järeldada, et neil puudus võimalus eksamitulemust mõjutada (vt siinkohal nt M. M vastused – või J. T vastused – Kohtu hinnangul ei saa välistada seda, et endised eksaminaatorid M. M ja J. T võtsidki altkäemaksu olukorras, kus eksaminant oleks eksami igal juhul ära teinud. Samas on asjatundja P. T vaadanud kohtuistungil kaht eksamivideot ning selgitanud, et tema hinnangul puudus mõlemal juhul alus lugeda sõidueksam sooritatuks. T.G sõidueksamit võttis vastu tunnistaja J. T, kes enda sõnul kedagi kunagi aidata ei saanud. Tunnistaja J. T puhul tekkis kriminaalasja nr 1-17-3840 vajadus avaldada vastuolude tõttu tema kohtueelses menetluses antud ütlused, sh puudutaski üks vastuolu seda kas ta suhtus eksamineeritavatesse pehmemalt, kui tema käest eelnevalt paluti (vt siinkohal kd IV tlk 141 pöördel). Kohtu hinnangul ei muuda aga eeltoodu tunnistajate M. M ja J. T ütlusi automaatselt tervikuna ebausaldusväärseks – kohus nendib, et mõlemad tunnistajad on ristküsitlusel antud ütlustes üritanud vähendada oma teopanuse kaalu. Ülejäänud osas on tunnistaja M. M ja J. T ütlused usaldusväärsed – need riimuvad teiste, kohtu jaoks usaldusväärsete tunnistajate ütlustega ning kohtule esitatud jälitustoimingute protokollides kajastatuga. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et tunnistaja A. K ütlused on ebausaldusväärsed. Kaitsja paiskas kohtuvaidlustes õhku etteheite, et tunnistaja A. K kohtueelses menetluses antud ütlused erinevad kardinaalselt tema kohtus antud ütlustest, kuid kaitsja jättis täpsustamata, milles nimelt vastuolud seisnevad. Kohus märgib, et poole etteheide tõendi lubatavuse, ebausaldusväärsuse, kõlbmatuse vms osas ei saa jääda abstraktseks. Kohtumenetluse pool peaks etteheite korral seda sisustama omapoolsete argumentidega. Käesoleval juhul ei ole kaitsja seda teinud. Tunnistaja A. K usaldusväärsuse küsimust käsitles kaitsjast märksa põhjalikumalt prokurör, kelle hinnangul on tunnistaja ütlusi võimalik otsuse tegemisel arvestada. Tunnistaja A. K ristküsitluse protokollist kriminaalasjas nr 1-17-3840 nähtub, et ainuke istungil ilmnenud vastuolu seisnes selles, kas A. K sai raha I. J või T.G-lt. Kohtueelses menetluses selgitas A. K, et raha positiivse eksamisoorituse tagamiseks andis T.G , istungil meenus tunnistajale, et raha tõi I. J . Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on tunnistaja vastuolu selgitanud sellega, et tal kodus keerles see kõik peas ja pärast tuli ikkagi meelde, et ta kohtus emaga ning viimane andis talle raha (vt kd IV, tlk 147 pöördel). Tegemist on ainukese vastuoluga, sellele eelnevalt ja järgnevalt on ristküsitluse käik olnud ladus ning rohkem vajadust A. K kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamiseks vastuolude tõttu kriminaalasjas nr 1-17-3840 ei tõusetunud. Samuti riimuvad A. K ütlused tema õpilaste, tunnistajate A. S , O. S , E. P ja A. J ütlustega. Viimati nimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsust ei seadnud kahtluse alla kumbki pool ning ei tee seda kohuski – kohus ei tuvastanud tunnistajate ütlustes vastuolusid või ebaloogilisust, mis annaks alust öelda, et tunnistaja on ebausaldusväärne. Kohus nõustub täielikult prokuröri argumentidega selles, et kohtule esitatud kirjalikud tõendid toetavad igati A. K ütluste usaldusväärsust ning tunnistajal puudus kohtuistungil motiiv valeütluste andmiseks. Samas ei jaga kohus prokuröri seisukohta selles, et antud juhul vallandusid A. K mälestused seetõttu, et I. J viibis kriminaalasja nr 1-17-3840 arutamise ajal saalis. Iseenesest on prokuröri loogika õige – inimesele võib meenuda sündmus detailsemalt siuatsioonis kus ta tajub midagi tuttavat. Tunnistaja A. K tundis saalis I. J kahtlusteta ära (vt kd IV tlk 147 pöördel), samas ei mõjutanud I. J nägemine antud juhul mitte kuidagi A. K mälupilti, sest tunnistaja märkis, et talle meenus I. J panus (vt kd IV tlk 147 pöördel).

§ 266

lg 5 järgi võib tunnistaja, keda ei ole veel kohtulikul uurimisel üle kuulatud, viibida istungisaalis vaid kohtu loal. Kohtule esitatud protokollidest ei nähtu, et A. K oleks kohtu loal viibinud oma ülekuulamisele eelnevalt istungisaalis. Kohtu jaoks on A. K selgitus vastuolu kohta vastuvõetav. Kuigi reegeljuhtumil eeldatakse, et inimene annab esmastel ülekuulamistel, mil sündmustest on möödunud vähem aega detailsemaid ütlusi, ei saa kohtu arvates täielikult välistada vastupidist, so inimesele meenub hiljem mõni oluline detail. Antud juhul on selge, et A. K oli sõiduõpetajana palju õpilasi keda ta so inimesele ei pruugi meenuda kõik detailid ning seda põhjusel, et oli muutunud rutiiniks. Samuti nähtub kohtule esitatud Harju Maakohtu 19.01.2017 otsuses nr 1-16-10597 fakt, et A. K viibis kohtueelses menetluses ca 2 kuud vahi all. Kohus ei välista, et ühetaoline käitumismall paljude õpilaste puhul ning vabaduse võtmisega kaasnev šokk tingisid A. K puhul olukorra kus talle ei meenunud kohtueelses menetluses täpselt kõik detailid. Käesoleval juhul selgitas A. K, et hakkas 2-3 päeva tagasi üksikasju meenutama. Kohtu jaoks on loogiline, et inimene, keda on kohtusse kutsutud tunnistajaks, mõtleb enne istungit sündmused läbi ja üritab neid võimalikult täpselt meenutada. Kohus nõustub prokuröriga selles, et loogilist motiivi valeütluste andmiseks A. K ei ole. Eeltoodu tõttu on kohtu jaoks tunnistaja A. K ütlused usaldusväärsed. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et käesoleval juhul on asjatundja P. T ütlused lubamatu tõend. Kaitsja keskne vastuväide seisnes selles, et kohus pidanuks asjas korraldama ekspertiisi. Kohus jääb siinkohal oma varasemate põhjenduste juurde (kd I tlk 96 pöördel). Kaitsja esitas oma taotluse hilinenult (vt kd I tlk 30-32, tlk 50-51) ning samuti ei ole vajalik ekspertiisi määramine hindamaks, kas sõidueksam sooritati nõuetekohaselt või mitte, selleks piisab täiesti asjatundja selgitustest. Kohus märgib, et

§ 95

järgi on ekspert isik, kes rakendab

sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi,

§ 1091

lg 1 järgi on asjatundja füüsiline isik, kellel on eriteadmised, mida ta rakendab

sätestatud juhtudel ja korras, kuid keda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse eksperdina. Seega on nii eksperdi kui asjatundja näol tegemist isikuga, kellel on eriteadmised mingisuguses tõendamiseseme asjaolusse/asjaoludesse puutuvas küsimuses. Kohtu hinnangul tuleb asjatundja all mõista mingisuguse erialavaldkonna pädevat spetsialisti, kes oskab oma teadmiste, kogemuste ja praktika pinnalt kohtule ja menetlusosalistele selgitusi jagada. P. T selgitas kriminaalasja nr 1-17-3840 kohtulikul uurimisel, et ta töötab Maanteeameti xxx, tema igapäevaülesannete hulka kuuluvad mh eksamivaldkonnaga seonduv ehk sõidueksamite kontrollimine, järelevalve ja eksamineerijate kvalifikatsiooni kontroll. P. T sõnul on ta varasemalt töötanud eksamineerijana ning sõiduõpetajana. Eeltoodust tulenevalt ei kahtle kohus P. T pädevuses – kahtlemata on asjatundjal olemas piisav kogemus ja tööalane kokkupuude nii õppesõitude, mootorsõidukijuhi eksamite kui ka nende nõuetele vastavuse kontrollimisega. P. T selgitas praktikuna oma kogemuste ja teadmiste pinnalt talle istungil näidatud videosalvestusele talletatud sõidueksamitel ilmnenud situatsioone. Mootorsõidukijuhi eksamineerimisele esitatavad nõuded on fikseeritud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses ning selle lisades. Kohus nendib, et P. T tugines kohtuistungil vaadatud sõidueksamite kommenteerimisel paljuski määruses ja selle lisas sätestatule, lisaks on määruse lisas juhikandidaadi sõiduoskusele esitatav keskne kriteerium – sõiduohutus – kohtu arvates arusaadav igale liiklejale. Antud juhul aitas asjatundja oma selgituste läbi paremini mõista sõidueksamil toimuvat (nt eksaminaatori ja juhi reaktsioone, tegevusi jms) ning kirjeldatud olukorras ei ole kohtu arvates ekspertiisi määramine põhjendatud. Eeltoodu tõttu on asjatundja P. T ütlused kohtu hinnangul lubatav tõend. Kohtu hinnangul on tunnistaja P. K ütlused osaliselt usaldusväärsed. Kriminaalasja 1-17-3840 tõusetus vajadus avaldada vastuolude tõttu tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohus jätab siinkohal tähelepanuta vastuolud, mis puudutavad väidetava altkäemaksuna saadud kupüüride suurust ja ebaõnnestunud sõidueksamite arvu – tunnistaja märkis kohtu arvates põhjendatult, et sündmustest oli kohtuistungiks möödunud arvestatav aeg. Kohus leiab, et tunnistaja põhjendus on loogiline ja eluliselt usutav, samuti ei ole vastuolud kaalukad. Kohtu arvates seisneb kõige olulisem vastuolu selles, kes uuris tunnistajalt altkäemaksu tasumise võimaluse kohta. Kohtueelses menetluses selgitas P. K, et initsiatiiv tuli G. A, kohtus antud ütluste järgi pöördus tema poole selles küsimuses G. A isa. Kohtu hinnangul on tegemist olulise vastuoluga, mida P. K ei ole osanud loogiliselt selgitada. Samas ei kahjusta see kohtu arvates P. K ütluste usaldusväärsust selles, et Maanteeameti eksaminaatorid võtsid altkäemaksu – selles osas riimuvad P. K ütlused mööndusteta teiste, kohtu jaoks usaldusväärsete tunnistajate ütlustega. Lisaks puudutab vastuolu E. A süüküsimust, mis lahendati kriminaalasjas nr 1-173840. Kohtu jaoks ei ole usaldusväärsed tunnistaja I. T ütlused. Kohtule esitatud ristküsitluse protokollist nähtub, et tunnistaja edastas O. S A. K kontaktid. Tunnistaja I. T sõnul piirdus tema roll pelgalt A. K ja O. S kokku viimisega, ta ei teadnud, kas O. S oli juba üritanud sooritada riiklikku sõidueksamit või mitte. Tunnistaja O. S seevastu selgitas, et I. T selgitas talle juba eos seda, et A. K kaudu on võimalik saada eksamil „abi“, rääkis vajalikest summadest jne. Kohtu hinnangul toetavad kriminaalasjas teostatud jälitustoimingud O. S ütluste usaldusväärsust (vt siinkohal ka kd II tlk 174-178 pöördel). Tunnistajate I. T ja A. K omavahelisest suhtlusest nähtub, et esmalt soovib I. T A. K midagi silmast-silma arutada, seejärel võtab A. K ühendust O. S, kes hakkab A. K sõidutunde võtma. Jälitustoimingutega kogutud teabest nähtub, et A. K soovib veenduda O. S sõiduoskuses. Tunnistaja I. T soov distantseeruda on inimlikult mõistetav, kuid selline tunnistaja ei saa olla kohtu jaoks usaldusväärne. Usutav ja tõenditega kooskõlas on üksnes fakt, et O. S sai A. K kontakti I. T . Tunnistajate I. J , M. A ja süüdistatava T.G ütluste usaldusväärsuse osas võtab kohus seisukoha tõendite analüüsi käigus. II Prokurör esitas kohtule Maanteeameti eksamineerija M. M 04.12.2013 kirjaliku ettekande selle kohta, et 04.12.2013 kella 15.30 ajal sai ta peale eksamineeritava I. P sõidueksamit parkla territooriumil tikutopsi, milles oli raha. Ettekande järgi pöördus M. M poole enne sõidueksameid, kella 14.30 paiku, mees kellelt ta hiljem tikutopsi sai. Võõras muretses I. P sõidueksami pärast. Ta on seda inimest varem parklas näinud, talle teadaolevalt võib tegemist olla õppesõiduinstruktoriga, kuid ta ei tea mehe nime ja töökohta (kd II tlk 3-4). Maanteeamet edastas M. M ettekande koos lisadega (sh tundmatu isiku poolt eksaminaatorile antud tikutops rahaga) politseile (kd II tlk 2). Asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisade järgi (kd II tlk 12-15) vaadeldi ja pildistati Maanteeameti 08.01.2013 kirjaga edastatud tikutopsi ja selles olnud nelja 50-eurost kupüüri. Kohus nendib, et M. M ettekandes sisalduvate faktide selgitamiseks alustatud kriminaalmenetluse käigus kogutud ning kohtule esitatud tõendid kinnitavad süüdistaja väiteid selle kohta, et Maanteeameti eksaminaatorid võtsid altkäemaksu välja kujunenud skeemi järgi, milles osalesid lisaks eksamineeritavatele ka nende sõiduõpetajad. Prokurör esitas kohtule

§ 2862lg 1 alusel kriminaalasjas nr 1-17-3840 üle kuulatud tunnistajate E.

P (end S ), A. S , O. S ja A. J ristküsitluse protokollid ning

§ 291lg 1 p 2 alusel tunnistaja P.

G ütlused. Kõik loetletud tunnistajad olid A. K sõiduõpilased. Kohus nõustub prokuröriga selles, et tunnistajate ütluste ning jälitustoimingutega kogutud teabe pinnalt joonistub reljeefselt välja fakt, et teatud juhtudel oli võimalik riikliku sõidueksami sooritajatel saada kindlaksmääratud summa eest eksamil nn abi ning mootorsõiduki juhikandidaadi eksam sooritatuks olukorras, kus objektiivselt võetuna pidanuks eksaminant läbi kukkuma. Tunnistajate E. P , A. S, O. S, P. G ja A. J ütlustega ning jälitustoimingute protokollidega on tõendatud, et nad kõik olid A. K sõiduõpilased. Tunnistajad E. P , A. S ja O. S olid A. K kontakti saanud tuttavatelt, sh A. S ja O. S alustasid koostööd A. K pärast seda, kui neil riiklik sõidueksam ebaõnnestus. A. J oli kohtule arusaadavalt algusest peale A. K sõiduõpilane, P. G soovis teha eksamit automaatkäigukastiga autoga. Kõik tunnistajad kinnitasid kohtus, et tasusid A. K raha, mis neile teadaolevalt pidi minema Maanteeameti eksaminaatorile selleks, et viimane pigistaks eksami käigus ilmnevate väiksemate vigade suhtes silma kinni. Sama fakt ilmneb tunnistajate E. P , A. S, O. S , P. G ja A. J ning M. suhtes teostatud jälitustoimingutega kogutud teabest. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise korra ja juhiloa vormide ning nõuded eksamisõidukitele“ lisast nr 4 ja P. T ütlustest fakt, et Maanteeameti eksaminaatoritel oli sõidueksameid hinnates võrdlemisi lai otsustuspädevus eelkõige osas, mis see puudutab korduvaid ja kuhjuvaid vigu (vt ka määruse lisa 4 p 2.2). Kohtule esitatud 24.03.2017 asitõendi vaatlusprotokollist (kd IV tlk 154-164) saab järeldada, et eksaminaatorid ei kandnud teatud juhtudel ka kõiki eksami käigus ilmnenud vigu nõuetekohaselt eksamikaardile. Kohtule esitati sõiduõpetajate A. K, P. K ja Maanteeameti eksaminaatorite M. M ja J. T ütlused. Kõik tunnistajad kinnitasid, et sõiduõpetajad pöördusid aeg-ajalt enne sõidueksamit eksaminaatorite poole palvega üht või teist eksamineeritavat „aidata“. Vastutasuks eksamil osutatud „abi“ eest said eksaminaatorid rahasumma, mis tunnistajate ütluste järgi veidi varieerus, kuid jäi suurusjärku 150-160 eurot. Raha üleandmise-vastuvõtmise kohta märkisid nii sõiduõpetajad kui eksaminaatorid, et see toimus positiivse tulemuse korral peale eksamit, raha anti üle sularahas, käepigistuse varjus. Kohtule esitati 13.05.2016 vaatlusprotokoll (kd IV tlk 24-77), millest nähtuvalt toimusid J. T, M. M, P. P (eksaminaator) jt kontodel sularahaarveldused. Jälitustoiminguid läbiva M. O sõidueksamit vastu võtnud Maanteeameti eksaminaator P. P kinnipidamisel leiti tema läbivaatusel jope taskus olnud rahakotist sularaha 160 eurot. Tunnistaja A. K kinnipidamisel leiti tema juurest ning hiljem tema elukoha läbiotsimisel sularaha, mh oli seifis asunud rahast osa eraldatud ja märgistatud inimeste nimedega (vt nt 22.10.2015 läbiotsimisprotokollile lisatud fotod 5-6 kd III tlk 149). Kohus nõustub prokuröriga selles, et antud juhul omab eeltoodu kriminaalasjas tähtsust – esmapilgul asjasse (so otseselt T.G süüküsimusse) puutumatute tunnistajate ütlused, kirjalikud tõendid jms mis kogumis tõendavad sõiduõpetajate, -õpilaste ja eksaminaatorite välja kujunenud käitumismalli aitavad antud juhul lahti mõtestada ja mõista T.G osas kogutud ja esitatud tõendeid. Kohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas enne T.G süüküsimuse lahendamist vältimatult vajalik käsitleda süüdistust I. J vaatevinklist. Kohus on juba varasemalt märkinud, et T.G kriminaalasja eraldamine asjast nr 1-173840 oli tingitud tema suhtes esialgselt esitatud süüdistuse muutmisest. Prokurör esitas A. K kohtus antud ütlustele tuginedes T.G-le süüdistuse selles, et ta andis A. K altkäemaksu grupis koos I. J . Prokurör esitas kohtule 26.04.2016 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määruse (kd IV tlk 97-98). Määruse järgi esitati I. T.G-le kriminaalasja nr 14221000007 raames kahtlustus KarS §-de 22 lg 3 – 298 lg 1 järgu selles, et ta aitas kaasa altkäemaksu andmisele T.G-lt A. K vahendusel J. T. Kriminaalmenetlus I. J suhtes lõpetati

§ 199lg 1 alusel, so kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

Prokurör selgitas, et I. J kahtlustuse tõendamiseks ei õnnestunud kohtueelses menetluses koguda piisavalt tõendeid. Kohus ei hakka siinkohal analüüsima kas ja mil moel on I. J suhtes võimalik menetlust uuesti alustada. Käesolevas asjas on keskseks küsimuseks, kas sellisel kujul esitatud süüdistuse konstruktsioon on õiguslikult pädev. Prokurör ei leidnud läbivalt probleemi selles, et ta on koos süüdistatavaga süüdistuse esitanud inimesele, kes oli süüdistuse muutmise hetkel menetlusväline isik - I. J kaasati kriminaalasja nr 1-18-919 tunnistajana alles kaitsja taotlusel. Kohus prokuröri seisukohaga ei nõustu. Olukorras kus süüdistatavale T.G-le on esitatud süüdistus selles, et ta grupis tunnistaja I. J andis altkäemaksu, on selge, et süüdistusega esitatud kujul nõustumine stigmatiseerib I. J, kellel puuduvad kohtumenetluses igasugused hoovad oma kaitseõiguse realiseerimiseks. Miks prokurör vastupidist väitis (vt kd I tlk 55) jääb kohtule sügavalt arusaamatuks. Kohus märgib, et iseenesest ei ole midagi enneolematut selles, kui süüdistatavale esitatakse üldmenetluses süüdistus selles, et ta tegutses grupis koos isikuga X, kelle süüküsimus on paralleelselt lahendatud kriminaalasjast eraldatud lihtmenetluse raames ning see isik X on nn põhimenetluses tunnistaja. Samuti ei ole midagi tavatut, kui süüdistatavale esitatakse etteheide, et ta tegutses grupis koos isikuga. Käesoleval juhul ei ole tegemist mõne kirjeldatud juhtumiga. I. J suhtes on kriminaalmenetlus altkäemaksu andmisele kaasaaitamise kahtlustuses lõpetatud aluse puudumise tõttu, uut kahtlustust talle kohtule teadaolevalt ei ole esitatud. Kohtu hinnangul on prokurör T.G-le esitatud süüdistusse I. J lülitamisega sisuliselt väitnud, et lisaks T.G-le täitis teokoosseisu ka tema ema. Tegemist on üsna kaaluka etteheitega olukorras, kus I. J ei ole ei selles ega mõnes paralleelses asjas kahtlustatava ega süüdistatava menetlusseisundit millega kaasnevad mh ka seadusest tulenevaid võimalused süüdistuses väidetu osas kaasa rääkida (esitada tõendeid, omada esindajat, tutvuda prokuröri esitatavate tõenditega, vaidlustada kohtulahend jne). Kohtu hinnangul on prokurör antud juhul toiminud viisil, mis ei ole õigusriigis kohane. Eeltoodu tõttu ei pea kohus võimalikuks ja vajalikuks analüüsida süüdistust esitatud kujul ning keskendub tõendite analüüsimisel üksnes sellele, kas T.G andis A. K vahendusel eksaminaator J. T eduka sõidueksami sooritamise tagamiseks altkäemaksu või mitte. Kohus nõustub prokuröri loogikaga selles, et J. T on ametiisik KarS § 288 mõttes. KarS § 288 järgi on ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise teel. T.G-le etteheidetava teo toimepanemise ajal kehtinud Maanteeameti põhimääruse (edaspidi määrus) § 1 järgi on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon, kes teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi ning osutab avalikke teenuseid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Maanteeameti üheks põhiülesandeks on mh liiklusregistri pidamine (vt määruse § 9 p 5) kuhu kantakse andmed juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide kohta. Põhiülesannete täitmiseks võtab Maanteeamet kooskõlas määruse § 10 p 28 vastu sõidukijuhtide eksameid juhimisõiguse saamiseks ning korraldab juhtimisõigust tõendavate dokumentide väljastamist, vahetamist ja tagasinõudmist. Kohus märgib, et Maanteeameti pädevuses on seega üldise liiklusohutuse tagamiseks veenduda ühetaolise ja objektiivse riikliku sõidueksami kaudu selles, et sõidukit juhtima õppinud inimesel on nõuetekohased oskused, teadmised ja kogemus sõidukiga liikluses osalemiseks. Eksami sooritanud inimesele omistatakse juhtimisõigus ning selle kohta tehakse märge riiklikusse registrisse. Maanteeameti ametnike ja töötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse määruse § 16 kohaselt ametijuhendiga. Kooskõlas määruse § 17 lg 4 p 1, 2 ja 4 on riikliku liiklusregistri pidamine, eksamineerimise koordineerimine mootorsõiduki juhtimisõiguse andmisel ja taastamisel, juhtimisõigust tõendavate dokumentide väljastamine ja vahetamise korraldamine. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et J. T oli T.G-le etteheidetava teo toimepanemise ajal Maanteeameti T büroo eksamineerija (vt siinkohal ka J. T teenistusleht, ametivanne, tööraamatu väljavõte, ametijuhendid, teatis töökoha ümbernimetamisest ametikohaks, avaldus, Maanteeameti direktori asetäitja käskkiri kd II tlk 89 – 103). Maanteeameti peadirektori 14.02.2014 käskkirjaga nr 0066 kinnitatud Maanteeameti põhja regiooni liiklusregistri T büroo eksamineerija teenistuskoha ametijuhendi p 3.2 järgi kuulus J. T teenistusülesannete hulka sõidueksamite vastuvõtmine, mh oli J. T õigus anda sõidueksami eduka sooritamise järgselt isikule juhtimisõigus. Seega täitis J. T avalikke ülesandeid ja ta on ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul on tunnistaja J. T ütlustega tõendatud, et ta võttis eksamineerijana töötades vastu altkäemaksu. Vaatamata sellele, et J. T ei suutnud meenutada konkreetseid õpilasi, kelle nn temalt paluti, selgitas tunnistaja, et teab sõiduõpetaja A. K – viimane on talle samuti raha andnud. Erinevalt J. T, kes ei mäletanud konkreetseid eksamineeritavaid ja sõiduõpetajaid, andis A. K märksa detailsemaid ütlusi. Kohus märgib siinkohal, et erinevalt J. T kes nägi eksamineeritavaid reeglina esimest korda elus, oli A. K kokkupuude nendega, kellele ta palus abi osutada, veidi pikemaajalisem. A. K sõiduõpilaste ütlustest nähtuvalt eelnesid nn abi küsimisele reeglina alati sõidutunnid – A. K soovis enne õpilase eksamile saatmist ja palumist veenduda õpilase sõiduoskuses – kohtus üle kuulatud sõiduõpetajad, -õpilased ja eksamineerijad nentisid pea kõik, et nn raskete juhtimisvigade puhul oli eksamineerijal eksamineeritavat keeruline aidata. Seega ei ole kohtu arvates midagi eriskummalist selles, et P. T ei mäletanud kohtus nimeliselt juhikandidaate, kelle aitamist temalt paluti. Tunnistaja A. K ütlustega on tõendatud, et T.G oli üks inimestest, keda ta eksamil A. K ei mäletanud, kes konkreetselt T.G eksami vastu võttis – tunnistaja ütluste järgi oli eksamineerijaks kas P (kohtu märkus – P) või J (kohtu märkus – T). A. K selgitas, et ta kohtus T.G eksamineerijaga enne Andrei eksamit, kohtumine oli vajalik raha üleandmiseks. Tunnistaja ütluste kohaselt oli T.G eksamitulemus positiivne ja ta andis eksamineerijale raha üle. A. K avaldas, et ta andis enda arvates eksamineerijale 160 eurot. Kohtule esitati 23.04.2017 asitõendi vaatlusprotokoll (kd IV tlk 154-164). Menetlustoimingu käigus vaadeldi mh T.G sõidueksami salvestust. Kohtus vaadeldi osaliselt protokollile lisatud videosalvestust ning kohus uuris asjatundja P. T poolt kriminaalasjas nr 1-17-3840 ristküsitlusel antud ütlusi. Kohtu hinnangul on asitõendi vaatlusprotokolliga, videosalvestusega ja asjatundja P. T ütlustega tõendatud, et T.G 08.05.2015 toimunud riiklik sõidueksam ei kulgenud laitmatult. Asitõendi vaatlusprotokollis fikseeritu järgi teeb T.G kell 15.05.28 vasakpöörde Tähetorni tn-le ja sealt edasi ristmikul vasakule, Paldiski mnt-le. Eksaminaator J. T sekkub eksami käiku ning ütleb T.G-le: Seejärel sõidab T.G kell 15.10.53 kiirusega 53 km/h teelõigul, millel on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Eksaminaator sekkub eksami käiku küsimusega: T.G tõstab kiirust ja jätkab sõitmist kiirusega 80 km/h. Peale eksamit selgitab J. T T.G-le, et sõita tuleb lubatud sõidukiirusega ning teeb märkuse, et T.G sõitis mitu kilomeetrit ettenähtust tunduvalt väiksema sõidukiirusega. Asjatundja P. T selgitas, et T.G valmisolek suhelda teiste liiklejatega oli tagasihoidlik kui mitte puudulik, T.G kasutas asjatundja hinnangul kogu sõidu vältel liiga vähe peegleid, tunnetas liiklusohtu puudulikult ning mõningatel juhtudel jäi vajaka ka pidurdusvalmidusest. P. T märkis, et tema arvates tundis eksamineerija kella 15.05.28 selgelt ohtu kui tegi märkuse, et T.G peab kiirendama. Asjatundja ei välistanud, et tõenäoliselt oli tagant lähenemas sõiduk. Kohus vaatas märgitud kohta vahetult videosalvestuselt ning nendib, et eksaminaatori märkus T.G-le on tõepoolest järsk, närviline ning paralleelselt suulise märkusega kiikab eksaminaator rahutult sõiduki peeglitesse. Kohus nõustub asjatundjaga selles, et kiirendamise asemel aeglustamine kuni 53 km/h-ni on ohtlik teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h (vt siinkohal ka LS § 50 lg 7 p 1). Kohus märgib, et T.G sõidueksami sooritamise ajal kehtinud määruse „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukile“ (edaspidi määrus) on korduvalt rõhutatud seda, et eksamineeritav peab eksami sooritama Nt on määruse § 5 lg 4 sätestatud, et eksamineeritaval on eksami ajal keelatud kasutada abi- ja lisavahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi ning suunavaid märkusi, mis võivad mõjutada teooria- või sõidueksami ülesannete iseseisvat sooritamist; määruse § 11 lg 2 järgi peab eksamineeritav sõidueksami teises järgus juhtima sõidukit ohutult, säästlikult ja sujuvalt erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel ning olema võimeline sõidukiirust kohandama vastavalt tee- ja ilmaoludele. Kui tee- ja ilmaolud lubavad, siis peab eksamineeritav olema võimeline juhtima sõidukit kuni suurima lubatud kiiruseni. Kohtus vaadeldud videost nähtub, et T.G eksami ajal päike paistis, tee- ja ilmastikuolud olid head. Kohtu hinnangul sekkus eksaminaator kahel viidatud juhul T.G sõidueksami käiku, andes talle juhiseid. Kohus nõustub asjatundjaga selles, et kuigi see videosalvestuselt ei nähtu, tuleb pidada usutavaks seda, et sekkumise vajadus oli tingitud reaalsest ohuolukorrast, vastupidist on eksaminaatori käitumist jälgides keeruline väita. Seega ei täitnud T.G määrusest tulenevat nõuet juhtida sõidukit ja ning kohtu arvates on asjatundja põhjendatult avaldanud arvamust, et vaadeldud videos kajastatud eksamisõit ei ole positiivne sooritus. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt loeb J. T T.G sõidueksami arvestatuks ning teeb eksamijärgselt otsuse süüdistatavale juhtimisõiguse omistamiseks. Vaatamata sellele, et J. T pidas eksamijärgselt vajalikuks juhtida T.G tähelepanu eksami käigus ilmnenud vigadele, puuduvad T.G sõidueksami raportis vastavad märkused (kd III tlk 195). Tunnistaja A. K sõnutsi oli J. T leebus tingitud sellest, et ta palus eksamieelselt T.G T.G süüdistuses esitatud etteheiteid ei tunnistanud. Kohtu hinnangul on T.G kaitseversioon vastuoluline ning ei riimu asjas kogutud kirjalike tõenditega. Esmalt märgib kohus, et kaitsetaktika, mis nägi ette süüdistatava versiooni toetamist mh T.G ema I. J ütlustele, ebaõnnestus selles osas täielikult. Prokurör esitas kohtule

§ 291lg 1 p 2 alusel I.

J kohtueelses menetluses antud ütlused. Tunnistaja I. J ristküsitlemine katkestati – alguses ütlusi andma soostunud tunnistaja keeldus keset küsitlust prokuröri küsimustele vastamast kooskõlas

§ 71lg 1 p 1.

Prokurör märkis taotlust esitades, et ta ei nõustu senise ristküsitluse käigus antud ütluste kasutamisega (vt kd I tlk 96). Vaatamata eeltoodule peab kohus vajalikuks peatuda I. J ristküsitlemise käigul - kohtu hinnangul omab see tähtsust kaitseversiooni paikapidavuse hindamisel. Kohtu arvates ei olnud vastuolud ning prokuröri küsimustele vastuste mittemäletamine tingitud tunnistaja I. J halvast terviseseisundist vaatamata sellele, et tunnistaja ristküsitlemine katkestati ning talle kutsutud kiirabi otsustas tunnistaja võimalike terviseriskide maandamiseks hospitaliseerida. Tunnistaja I. J ristküsitluse käiku tervikuna hinnates on kohtu arvates märkimisväärne hetk, mil tunnistaja terviseseisund halvenes – see juhtus hetk peale seda, kui prokurör soovis täpsustada, miks I. J oli varem kaitsja küsimustele vastates väitnud vastupidist, so et ta andis T.G-le A. K kontakti peale seda kui A. K tema peale häält tõstis. Kohtu arvates on tegemist võrdlemisi lihtsa ja meeldejääva situatsiooniga – sõiduõpetaja on naisterahva vastu jäme ning viimane palub pojal õpetaja nn üle vaadata. I. J nii kaitsjale situatsiooni kirjeldaski. Prokurörile vastates selgitas I. J , et andis pojale numbri enne konflikti. Vastuolu selgitamisel läks I. J endast välja. Järgmisel istungil üritati tunnistaja I. J küsitlemisega jätkata, kuid tunnistajale ei meenunud praktiliselt midagi ning ta vastas küsimustele umbmääraselt, kõhklevalt või lihtsalt, et ei mäleta. Seejärel keeldus I. J ütluste andmisest. Kohus möönab, et kohtu ja/või professionaalsete menetlusosaliste jaoks on kohtuistungil toimuv tavapärane, kuid kannatanute, tunnistajate ning teatud juhtudel ka süüdistatavate jaoks võib istungil osalemine, ütluste andmine jms olla stressirikas, seda eelkõige siis, kui puudutatud isikul puudub igasugune eelnev kokkupuude kohtuga. Samas ei olnud tunnistaja I. J ristküsitluse algfaasis, kui ta vastas kaitsja küsimustele, märkigi ärevusest ja närveerimisest. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele rahulikult ja soravalt ning mäletas praktiliselt kõike. Prokurör esitas küsimusi tunnistajat ründamata, kohus pidi prokuröri korrale kutsuma alles järgmisel päeval, kuid sedagi põhjusel, et kohtuistungi tõlk ja sekretär ei suutnud prokuröri tempos püsida. Kohtu hinnangul läks tunnistaja I. J endast välja hetkel, kui ta sai aru, et ta on andnud vastuolulisi ütlusi ning ta ei suuda vastuolu adekvaatselt selgitada. Vaatamata sellele, et tunnistaja I. J on kohtueelses menetluses (kd IV tlk 184-186) andnud ütlusi mh selle kohta, milles kohtu hinnangul vaidlus puudub (nt väited, mille järgi oli A. K tema sõiduõpetaja, A. K andis tema pojale mõned sõidutunnid, ta käis koos pojaga viimase eksamipäeval ARK-is kus viibis ka A. K) ei ole kohtu jaoks I. J usaldusväärne tunnistaja ning kohus jätab tema ütlused tõendite kogumist tervikuna välja. A.K kahtlustatavana kinnipidamisel leiti tema vesti paremast taskust tumerohelist värvi nahkkattega märkmik 2015 aasta (kd III tlk 136-143) mida vaadeldi. Märkmiku vaatluse käik talletati asitõendi 21.04.2016 vaatlusprotokollis kd III tlk 162-175). Vaatluse käigus tuvastati, et A. K märkmikus oli 08.05.2015 kirje Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et T.G sõidueksam oli 08.05.

1. Asitõendi vaatluse protokolliga on tõendatud, et A. K märkis üles oma õpilaste ARK sõidueksamid, loetelu läbivad ka tunnistajad A. J ja P. G . Sideettevõtjalt saadud andmete analüüsimisel tuvastati, et A. K on T.G eksami eelselt korduvalt suhelnud I. J . Viimane kõne A. K ja I. J vahel toimub 05.05.2015 kella 12.
2. T.G-ga on A. K telefonitsi suhelnud neli korda: 1) 20.04.2015 kella 14.33, helistajaks on T.G, kõne kestus on 84 sekundit, 2) 02.05.2015 kella 17.05, helistajaks on T.G, kõne kestus on 34 sekundit, 3) 08.05.2015 kella 13.15, helistajaks on A. K, kõne kestus on 31 sekundit, 4) 08.05.2015 kella 15.47, helistajaks on T.G, kõne kestus on 34 sekundit. Kohtule esitati infosüsteemi ARIS väljatrükk (kd III tlk 194-195). Väljatrüki järgi sooritas T.G B-kategooria teooriaeksami 20.04.2015 kell 12.00 ning sõidueksami 08.05.2015 kell 15.
3. Kohtu hinnangul on A. K sõiduõpilaste ja A. K ütlustega tõendatud, et altkäemaksu skeem toimis väga kindla mustri järgi – A. K kontakteerus abivajaja, seejärel kontrollis A. K sõidutunni käigus tema sõiduoskust, seejärel kohtus A. K õpilasega eksamipäeval ning peale eksamit vahetas A. K õpilasega infot eksamitulemuse osas. A.K sõnul ei erinenud T.G mingilgi moel tema teistest õpilastest, keda ta palus eksamineerijal Kohus nendib, et T.G puhul sobituvad kohtule esitatud kirjalikud tõendid väljakujunenud käitumismustrisse – sideettevõtjalt saadud andmete protokolli ja ARIS väljatrüki võrdlemisel on kohtu hinnangul ilmne, et T.G kontakteerus A. K esimest korda vahetult peale teooriaeksami sooritamist. Seejärel on T.G helistanud A. K 02.05.
4. Seejärel on A. K kontakteerunud T.G-ga vahetult enne Maanteeameti sõidueksamit ning vahetult peale sõidueksami lõppu on T.G helistanud A. K. Kohus nõustub prokuröriga selles, et T.G ütlused ei riimu teiste esitatud tõenditega ning ei ole kohtu jaoks loogilised. T.G selgitused A. K kohta on vastuolulised. Süüdistatav rõhutas, et A. K tõstis häält ning rebis rooli ja ta soovitas emal A. K sõidu õppimisest loobuda. Vaatamata ebameeldivale kogemusele nähtub T.G ütlustest, et samas pidas ta sõidupraktikat A. K kasulikuks ning arutas viimasega enne eksamit olulisi detaile. T.G ütluste kohaselt oli eksami eelne kohtumine A. K juhuslik. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul asuda seisukohale, et T.G ei pruugi aja möödumise tõttu seda detaili täpselt mäletada, süüdistatav kirjeldas kohtule selleks liigagi värvikalt, kuidas ema juhtis tema tähelepanu A. K sõidukile ning ta läks tere ütlema. Süüdistatava väide juhusliku kohtumise kohta ei ole õige. Samuti ei ole õige T.G väide, et ta helistas A. K enne eksamit ütlemaks, et ta ei võta enam A. K sõidutunde. ARIS väljavõtte järgi algas T.G sõidueksam kella 14.53 ja lõppes 15.
5. A. K kõneeristustest nähtub, et A. K võttis enne eksamit T.G-ga ühendust, mitte vastupidi. Kohtu hinnangul toetab A. K kõneeristus tunnistaja väidet selles, et ta kohtus T.G-ga enne eksamit Maanteeameti juures ja see kohtumine oli eelnevalt kokku lepitud tegemaks kindlaks, millise autoga T.G eksamit sooritab, so milliselt eksaminaatorilt A. K abi paluma peab. Kohtule esitati 15.04.2016 jälitustoimingu protokoll (kd III tlk 44 -55). Varjatud jälgimisega fikseeriti, kuidas A. K ja J. T kohtusid Maanteeameti parkimisplatsil 08.05.2015 kella 14.45, so vahetult enne T.G sõidueksamit. Protokolli järgi oli A. K ja J. T kohtumine põgus – mehed kätlesid ja rääkisid ca minuti. Kohus märgib siinkohal, et sõiduõpetajate ja eksaminaatorite ütlustega on tõendatud fakt, et nn abi palumine ei kestnudki pikalt – sõiduõpetaja viitas, et konkreetsel kellajal eksamineeritav vajab eksamil Seejärel liigub A. K tagasi oma sõiduki, so musta Toyota Corolla juurde. T.G ütlustest nähtub, et ta läks A. K ema palvel tere ütlema, ta istus koos A. K sõidukis ja rääkis ees seisvast eksamist. T.G ei öelnud sõnagi selle kohta, mis on tõendatud jälitustoimingu protokolliga – ta viibis üksi A. K autos ajal, mil viimane J. T rääkis. A.K ei mäletanud seda, kuidas ta T.G eksami tulemusest teada sai, kuid tunnistaja sõnul oli tulemus positiivne ja ta andis raha üle. A. K kõneeristusest nähtub, et ta sai T.G eksamitulemusest teada samal päeval, vahetult pärast eksamit kui T.G talle helistas. Kohtule esitati 13.05.2016 vaatlusprotokoll, mis sisaldab T.G sõidueksami vastu võtnud eksamineerija J. T kontode vaatlust (kd IV tlk 37-42 pöördel). J. T maksis 09.05.2015 oma kontole 100 eurot. Tunnistaja A. K ütluste kohaselt kaasnes abipalvega üldjuhul rahaline kompensatsioon ca 320 eurot, millest osa läks eksaminaatorile ja osa talle. Kohtule esitatud tõenditega on läbivalt tõendatud, et altkäemaks liikus sularahas (vt siinkohal tunnistajate ütlused, jälitustoimingute väljavõtted, pangakontode väljavõtted, kahtlustatavate J. T, A. K kinnipidamise protokollid ja nendega seotud kohtade läbiotsimisprotokollid). Kohtule esitati 25.02.2016 vaatlusprotokoll selle kohta, et 07.05.2015 võttis T.G oma kontolt välja sularaha 300 eurot (kd II tlk 18). Süüdistatav T.G ja tema elukaaslane, tunnistaja M. A andsid kohtus ütlusi selle kohta, et T.G arvelt sularahas välja võetud 300 eurot oli mõeldud korteri üüri ja kommunaalmaksete tasumiseks. Kohus nendib, et iseenesest on tunnistaja M. A poolt kirjeldatu üürisuhetes tavapärane, so üür ja kõrvalkulud tasutakse üürileandjale sularahas. Samuti võib teatud mööndustega nõustuda sellega, et 7-ndaks kuupäevaks on laekunud kõrvalkulude eest esitatavad arved. Vaatamata sellele tundub M. A esitatud versioon kunstlik ja konteksti sobitatud. Esmalt ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et üüri tarbeks mineva summa järgi tuleb minna elukaaslastel panka koos. M. A selgitas, et ta töötas kaupluses xxx, kuid müüjatöö eeldab reeglina siiski pidevat kohalolekut. Märksa lihtsam ja loogilisem olnuks kui üüriraha välja võtmise ja tasumisega tegeleb leibkonna liige, kes ei ole samal päeval tööga hõivatud. T.G ja M. A ütlustest nähtub, et T.G kanda olid korteriga seotud kulud. Tunnistaja M. A selgitas, et üüri ja kõrvalkulude summa varieerus ning suurus sõltus aastaajast ning tarbimisest. Kohus nendib, et üürileandjale raha viimise korral on loogiline, et üürnik viib kokku lepitud summa. M. A ütluste järgi sai ta tol korral T.G-lt 300 eurot ning osa rahast tasus ta oma vahendite arvel, sest tal oli sularaha. Olukorras kus T.G tasus reeglina korteriga seotud kulud jääb kohtule arusaamatuks, mis takistas T.G võtmast arveldusarvelt täpset summat. Kohus nõustub prokuröriga selles, et M. A jäi oma arveldusarvete väljavõtetelt (vt kd IV tlk 2-13) nähtuvate ning T.G eksamiga külgnevatel kuupäevadel teostatud arvelduste selgitamisel hätta. Tunnistaja M. A takerdus ka selles, kas ta sai T.G eksamitulemusest teada vahetult või telefonitsi, kaitsjale väitis tunnistaja, et Andrei tuli töö juurest läbi, prokurörile selgitas tunnistaja kooskõlas T.G poolt räägituga, et ta helistas T.G-le, viimane ei vastanud ning helistas siis pärast tagasi. Tunnistaja M. A puhul ei saa kohus märkimata jätta ka seda, et keset ristküsitlust avastas kohtukoosseisu kuuluv rahvakohtunik, et süüdistatav ja tunnistaja vahetavad lühisõnumeid. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et tunnistaja M. A pidi oma ütlustega õigustama ja toetama T.G kaitseversiooni selles, et kontolt välja võetud summa ei olnud mõeldud Maanteeameti eksamineerijale. M. A ütlused ei ole kohtu jaoks usaldusväärsed. Kohtu hinnangul on kriminaalasja kohtulikul arutamisel esitatud ja kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega ammendavalt ja jälgitavalt ära tõendatud, et T.G võttis 07.05.2015 oma arvelduskontolt välja 300 eurot ning see raha jõudis sõiduõpetaja A. K kaudu Maanteeameti eksamineerija J. T. Samuti on kohtu hinnangul tõendatud, et J. T kohtles vastutasuks T.G sõidueksamil lubamatult leebelt. ARIS väljavõtte järgi sooritas süüdistatav eksami veatult, kuid kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestusega kinnitas muud. Kohus nendib, et kehtivate õigusaktide ja kujunenud praktika järgi (vt asjatundja P. T ütlused) ei sooritanud T.G 08.05.2015 sõidueksamit positiivselt. T.G oli huvitatud iga hinnaga eksami positiivsest sooritamisest pärast korduvaid katseid juhilube soetada (vt süüdistatava ütlused oma autokooli õpingute kohta). Süüdistatava tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 298 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul oli T.G tegu kavatsetud. III. KarS § 56 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 5 aasta pikkuse vangistusega. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on T.G süü suur. Riiklik sõidueksam on garantii, et juhil on olemas sõiduki juhtimiseks nõutavad teadmised, oskused ja kogemus. Sõidueksam ei ole juhikandidaatide suhtes kius ning tühipaljas eelarvetäide vaid tagab üldist liiklusturvalisust. Seetõttu on oluline, et juhtimisõigus omistataks inimestele, kes liiklevad ohutult ja kokkulepitud reegleid järgides. T.G ütluste ning tema sõidueksami pinnalt saab järeldada, et liiklusesse soovis iga hinna eest pääseda juht, kes oli küll subjektiivselt veendunud oma sõiduoskustes ja piisavas kogemuses kuid kellel objektiivselt võetuna seda ei olnud. T.G oma tegu ei tunnistanud ning esitas kohtule oma kaitseversiooni tõendamiseks tõendeid, mis ei olnud usaldusväärsed. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et T.G-le tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. T.G on varem kriminaalkorras karistamata, tegu on toime pandud 2015-ndal aastal. T.G karistusregistri õiend (kd IV tlk 80) on koostatud 09.05.2016, kuid prokurör kinnitas kohtuvaidluses, et peale süüdistuses märgitud tegu ei ole T.G uusi kuritegusid toime pannud. Seega võib loota, et tegemist oli juhusliku episoodiga süüdistatava elus ning talle mõistetud karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. T.G töötab, tal on pere. Kuritegu milles T.G süüdi mõisteti, ei ole harjumussüütegu või tingitud sõltuvusest. Seega ei lähtu süüdistatavast riske, mis vajaksid maandamist kriminaalhooldaja järelevalve all täidetavate kontrollnõuetega. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama järgi ei saa vangistusest tingimisi vabastatu katseaeg olla lühem kui mõistetud vangistus (nt RKKKo nr 3-1-1-96-11 p 7.4). Eeltoodu alusel leiab kohus järgmist:
6. Süüdi mõista T.G KarS § 298 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud.
7. Jätta T.G-le mõistetud 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus KarS § 73 lg 1, 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, juhul kui T.G ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu.
8. KarS § 78 p 1 alusel hakkab T.G katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.09.
9. IV. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb

§ 180lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud.

Antud asjas on menetluskuluks

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 750,00 eurot.

§ 180lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Kohtule ei esitatud taotlust menetluskulude ajatamiseks. Eeltoodu alusel tuleb T.G-lt välja mõista sundraha 750 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „T.G , 1-18-919, menetluskulu“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kriminaalasja juurde on asitõenditena võetud A. K märkmik, sedel vene keelsete kirjetega ning andmekandjad (2 CD plaati ja 5 DVD plaati). Kohus nõustub prokuröriga selles, et märkmik on isiklik ese ning märkmikus võivad olla inimese jaoks olulised kirjed ja kontaktid. Seega tuleb kohtuotsuse jõustumisel A. K elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud märkmik tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel A.

K. Kriminaalasja juurde on asitõendina võetud sedel kirjetega. Sedel on kohtu hinnangul väärtusetu ning tuleb

§ 126lg 4 p 4 alusel hävitada.

Andmekandjad tuleb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/